Obsah (8)

§ 652§ 238§ 442§ 654§ 171§ 477§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-

) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 23. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse osas täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendava tõendi – Pärnu Maakohtu 13.09.2021 määruse, millega soovib tõendada poolte vahelist vaidlust tsiviilasjas nr 2-21-14005, millises menetluses on käesoleva kaebuse esitamise ajal jätkuvalt vaidlusaluseks küsimuseks kostja ja laste vaheline suhtluskord.

§ 652

lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus märgib, et selleks, et tõendit saaks ringkonnakohtus vastu võtta, peab lisaks eeltoodule olema tõend ka asjakohane (

§ 238

). Ringkonnakohus jätab kostja esitatud dokumendi vastu võtmata

§ 238alusel kui asjakohatu tõendi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt poolte 6 2-20-17399 vahelisest vaidlusest lapsega suhtlemise üle ja selle lahendamiseks algatatud kohtumenetlusest teha kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamiseks vajalikke järeldusi. 24. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt ka RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt arvestab kaasomandi lõpetamine kinnistu avalikul enampakkumisel müügi ja raha poolte vahel jagamisega mõlema kaasomaniku huve. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt RKTKo 17.10.2005, 3-2-1-102-05, p 15). Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus kolleegiumi arvates jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 10). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et käesolevas asjas kaasomandi lõpetamata jätmine ei oleks seaduse ega kohtupraktikaga kooskõlas. Selliseid erandlikke asjaolusid ega hea usu põhimõtte vastasust, mis tingiks kaasomandi lõpetamata jätmise, käesolevas asjas esile toodud asjaoludest ei nähtu. Seega tuli maakohtul valida ühe või teise hagis ja vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisi vahel. 25.
2. Kostja esitas kaasomandi lõpetamise viisina kinnisasja jätmise kostja ainuomandisse hagejale hüvitise maksmise vastu. Seejuures piiras kostja võimalikku hüvitist 10 000 euroga (maakohtus nõustus kostja ka maksimaalselt 15 000 euroga). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja soovitud viisil kaasomandi lõpetamine ei ole võimalik. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta kaasomandis olevat kinnisasja ühe kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt nt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Käesolevas asjas on maakohus sellest põhimõttest lähtunud. 7 2-20-17399 25.
3. Kostja leidis maakohtus ja on ka apellatsioonkaebuses seisukohal, et arvesse tuleb võtta kostja poolt kinnisasjale tehtud kulutusi summas 44 402,09 eurot, enamtasutud laenu 11 039,81 eurot ja kinnistu alalhoidmisest tulenevaid kulutusi summas 2513,22 eurot. Pooled ei vaidle, et kinnistu turuväärtus on 173 000 eurot. Maakohus leidis, et lähtudes sellest kinnisasja väärtusest oleks hüvitis, isegi kui lähtuda kostja arvutuskäigust, suurem (21 537,35 eurot) sellest, mida kostja on nõustunud maksma (15 000 eurot). 25.
4. Maakohus leidis lisaks, et kostja ei ole ka tõendanud, et kostja on kulutusi summas 44 402,09 eurot kaasomandis olevale kinnisasjale teinud. Ehkki kostja on vaidlustanud maakohtu poolse tõendite hindamise, ei ole kostja apellatsioonkaebuses selgelt esile toonud, mis osas maakohus tõendite hindamisel eksis ja kuidas see mõjutas asja lahendust. Maakohus viitas konkreetsetele kostja esitatud tõenditele (arved ja arvelduskonto väljavõte) ja kõiki neid tõendeid hinnates asus seisukohale, et kostja väidetud kulud kinnisasjale ei ole tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus tõendite hindamisel ei eksinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid siinkohal kordamata. 25.
5. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostja väidetud kulusid ei saaks nende tõendatuse korral ka tulenevalt AÕS §-st 75 tervikuna arvesse võtta, vaid lähtuda tuleb kaasomandi osa suurusest. AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada (RKTKo 02.11.2005, 3-2-1-105-05, p-d 27, 28). Seega saaks kostja poolt kantud kulusid kaasomandi esemele arvesse võtta ½ ulatuses, mistõttu praegusel juhul oleks kohus saanud arvesse võtta kostja kulutusi kaasomandi esemele summas 22 201,05 eurot. Isegi kui seejuures võtta arvesse kostja poolt väidetavalt enamtasutud laenu summas 11 039,81 eurot ja kinnistu alalhoidmisest tulenevaid kulutusi summas 2513,22 eurot, oleks tegemist hüvitisega, mille suurus ületab oluliselt kostja poolt aktsepteeritud hüvitise suurust. Sellises olukorras jättis maakohus põhjendatult hindamata, kas kulutusi summas 2513,22 eurot on asjakohane arvesse võtta ja kas need kulud on tõendatud. 25.
6. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrava tähtsusega, kas pooltel oli kokkulepe (hageja nõusolek) kaasomandile juurdeehituste ja parenduste tegemiseks või mitte. Hageja on kostja väidetud kuludele vastu vaielnud ja kostja pidi seega tõendama, et ta on teinud kulutusi kaasomandis olevale kinnisasjale. 25.
7. Kostja väitel oleks maakohus pidanud arvesse võtma kinnisasja väärtuse tõusu. Nimelt on kinnistu omandatud hinnaga 77 500 eurot ja 31.08.2022 oli kinnistu väärtus juba 173 000 eurot ning see on kostja väitel toimunud kostja poolse panuse tõttu. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et kinnisasja väärtuse tõus oleks olnud tingitud üksnes kostja panustest. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta tegi kinnisasjale kulutusi.
8. Kostja on tuginenud sellele, et pooled on teinud kinnisasja omandamiseks rahalisi panuseid. Riigikohus on selgitanud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19). Seega oleks analoogia alusel seltsingu likvideerimise sätete (eelkõige VÕS § 600 lg 1 ja § 603 lg 1) kohaldamine käesolevas asjas põhjendatud, kui mõlemad pooled tegid kinnisasja omandamiseks olulise 8 2-20-17399 rahalise panuse ja neil oli kinnisasja soetamisel tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (nende kriteeriumite kohta vt lisaks ka RKTKo 24.09.2019, 2-16-12328, p 12). Kostja poolt esile toodud asjaoludel, mille puhul kostja panus on 93,13% ja hageja panus 6,87%, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist oluliste ja võrreldavate panustega. Seetõttu ei saa käesolevas asjas seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ja kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud arvutuskäik ei ole asjakohane. Lisaks sellele, et poolte panused ei ole võrreldavad (üks panustas teisest oluliselt rohkem), ei võimalda tuvastatud asjaolud järeldada, et pooltel oleks kinnisasja soetamisel olnud tahe „majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks“.
9. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei kaalunud kaasomandi lõpetamise viisi valikul poolte huve ega hinnanud õiguste riivet. Maakohus pidi kaasomandi lõpetama, kuna selle lõpetamata jätmiseks alused puudusid. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, sai maakohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul lähtuda üksnes hagis või vastuhagis esitatud nõudest. Kuna kostja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei olnud sobiv, saigi maakohus valida üksnes hageja poolt taotletud viisi, milleks oli kinnisasja müük avalikul enampakkumisel. Maakohus hindas seejuures ka selle tagajärgi kostja jaoks ja märkis põhjendatult, et kinnistu avalikul enampakkumisel müümine ei kahjusta oluliselt kostja ega poolte ühiste laste huve, kuna kostja viibib suure osa ajast välisriigis ja kinnistu ei ole poolte ühiste laste alaline elukoht. Asjaolu, et kostjal puudub Eestis elukoht, kus poolte ühiste lastega kohtuda, ei ole takistuseks kinnisasja kaasomandi lõpetamisele selle müügiga avalikul enampakkumisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

29. Hageja esitas 24.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses kulusid kokku 1944 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta) järgmiste toimingute eest: 13.07.2023 – otsusega tutvumine 1 tund; 27.09.2023 – vastuse koostamine 1 tund; 15.01.-16.01.2024 – hagiavalduse koostamine kokku 4,2 tundi; 09.08.2024 – suhtlemine kliendi ja vastaspoolega 0,5 tundi; 02.09.2024 – analüüs ja telefonivestlus 0,3 tundi; 04.09.2024 – kohtunõudele vastuse koostamine 1 tund. Kostja ei ole enda seisukohta hageja kulude osas esitanud. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele kohaldatakse

§ 477

lg-t 5, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seega menetlusosalise kulude vajalikkust ja põhjendatust peab kohus hindama ka siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei vaidle. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei ole osaliselt põhjendatud. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja oleks apellatsioonimenetluses 15.01.-16.01.2024 või sellega lähedasel ajal esitanud kohtule hagiavalduse või mingi muu menetlusdokumendi. 29.09.2023 esitas hageja vastuse apellatsioonkaebusele ja järgnev menetlusdokument oli hageja poolt esitatud alles 12.09.2024. Ülejäänud menetlustoimingud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg, mistõttu loeb ringkonnakohus hageja põhjendatud õigusabile kulunud ajaks apellatsioonimenetluses 3,8 tundi. 30. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 200 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

Töötunnihind 200 eurot, millele 9 2-20-17399 lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.

1. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 919,20 eurot (= 400 x 20% + 360 x 22%).
2. Kohus märgib hageja avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 10