Obsah (8)

§ 231§ 657§ 652§ 436§ 230§ 162§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-152236

§ 231

lg 1 järgi tõendamist ning avalikult kättesaadavat infot nagu on Tallinna linnas kehtestatud parkimiskorraldus ja parkimistsoonid. Ühel fotol ei ole sageli võimalik esitleda parkimistingimusi rikkunud sõidukit ja parkimistingimusi üheaegselt. Asjaolu, et aadressil Liivalaia tn 6 ei ole tegemist tasulise eraparklaga, vaid Tallinna linna avaliku tasulise parkimisalaga kesklinna tsoonis, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et eeltoodud sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused või et kostja oma sõidukit sellel ajal ja selles kohas ei parkinud.

1. Kuna hageja põhinõue rahuldatakse, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Apellatsioonkaebus
2. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
3. Kaebuse kohaselt tuvastas maakohus ekslikult lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe sõlmimise. Hageja ei ole lepingu sõlmimist tõendanud. Hageja esitatud fotodelt ei tulene parkimistingimused, nende kehtivusaeg, ei ole üheselt tuvastatav konkreetse parkla asukoht ning ei ole selge, kuidas oleks lepingupool pidanud tingimustest teada saama. Samuti ei ole tõendatud leppetrahvi tingimused ja suurus.
4. Kohus tugines ekslikult hageja väitele, et aadressi Liivalaia tn 6 näol on tegemist Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsooniga. Tegemist on Swedbank AS-ile kuuluva eramaaga. Kostja ei saanud maakohtu menetluses selle kohta tõendit esitada, kuna pärast 4 2-23-152236 hageja vastava väite esitamist ei andnud kohus enam võimalust kostjale täiendavaks vastuväiteks.
5. Leppetrahvi nr 10190xxxxx kohta esitas hageja tõendina halva kvaliteediga foto parkimismaja hoonest. Fotolt ei ole võimalik näha parkimistingimusi, leppetrahvikokkulepet ega kuupäeva. Lumine ilm annab alust hinnata, et foto ei ole tehtud samal aastaajal kui väljastatud leppetrahv (04.05.2023). Maakohus hindas tõendit selgelt ebaõigesti. Samuti esitas hageja fotod sõidukist, kuid ühelgi neist ei ole üheaegselt näha sõiduki registrinumber ja sõidukile paigutatud leppetrahv. Seega on leppetrahvi kättesaamine tõendamata. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda. selle rahuldamata ja RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule tagasi saatmata ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 24. Hageja esitas koos 23.10.2024 apellatsioonkaebuse vastusega tõenditena Liivalaia tn 6 parkimistingimused, fotod Liivalaia 6 parklast ja süsteemi väljavõtte parkimise registreerimise kohta (dtl 128–131, 136), samuti Põhja-Eesti Regionaalhaigla parkimismaja (J. Sütiste tee 19) märgid ja tingimused (dtl 132–135). Hageja märgib, et tõi ekslikult 15.05.2024 seisukohas välja, et Liivalaia tn 6 puhul on tegemist Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsooniga. J. Sütiste tee 19 parklat puudutavate tõendite esitamist ei ole hageja oma menetlusdokumendis üldse põhjendanud.

§ 652

lg 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel üldjuhul aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ja esitatud tõendid. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja kogub uusi tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel (

§ 652lg 3).

Uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama (

§ 652lg 4).

Hageja ei selgita apellatsioonkaebuse vastuses, miks ta ei esitanud viidatud tõendeid juba maakohtu menetluses. Hageja eksitus 15.05.2024 menetlusdokumendis märgitu osas ja seetõttu tõendite maakohtule esitamata jätmine ei anna alust apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks. Õige ei ole ka hageja väide, nagu oleks tema nõuet tõendavate tõendite esitamise vajadus tekkinud alles apellatsioonimenetluses. Kohus keeldub tõendite asja materjali juurde võtmisest, kuna nende vastuvõtmiseks puudub seadusest tulenev alus. 25. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega tõendina kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 108– 109), mille kohaselt on aadress Liivalaia tn 6, Tallinn Swedbank AS-ile kuuluv eramaa, mitte Tallinna linna avalik tasuline parkimisala nagu hageja 15.05.2024 seisukohas väitis. Kostja selgitab, et ei saanud seda tõendit maakohtu menetluses esitada, kuna pärast hageja vastava väite esitamist ei andnud maakohus enam võimalust kostjale seisukoha esitamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei andnud maakohus tõepoolest kostjale võimalust hageja 15.05.2024 menetlusdokumendis esitatud uute väidete osas seisukoha esitamiseks, samas tugines kohus neile asja lahendamisel. Selliselt rikkus maakohus menetlusnormi (

§ 436

5 2-23-152236 lg 3 ja 4) ja ringkonnakohus võtab

§ 652lg 3 p 2 alusel kostja esitatud tõendi asja materjali juurde.

1. Siinsel juhul nõudis hageja kostjalt Liivalaia tn 6 ja J. Sütiste tee 19 asuvates hageja opereeritavates eraparklates parkimiskorralduse nõuete rikkumisest tulenevat leppetrahvi vastavalt 40 eurot ja 25 eurot. Kostja vaidles hagile tervikuna vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud kostjaga 20.07.2021 ja 04.05.2023 parkimislepingute sõlmimist ega seda, millised parkimiskorralduse nõuded parklas kehtisid ja kuidas need pidid kostjale teatavaks saama ega millist väidetavalt sõlmitud lepingu tingimust on rikutud. Maakohus rahuldas hagi, leides, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus mõlemal juhul parkimiskorralduse nõudeid, jättes parkimise eest tasumata, mistõttu oli leppetrahvi määramine põhjendatud. Kostja maakohtuga ei nõustu leides, et kohus tuvastas ekslikult lepingute, sh leppetrahvikokkulepete sõlmimise, ning tugines ekslikult hageja väitele, et aadressi Liivalaia tn 6 näol on tegemist Tallinna linna avaliku tasulise parkimisalaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid, mille tulemusel on otsus vastuoluline ja põhjendamata.
2. Maakohus tuvastas otsuse p-s 6, et kostja parkis talle kuuluvaid sõidukeid hageja opereeritavates eraparklates parkimiskorralduse nõudeid rikkudes järgmiselt – 20.07.2021 sõidukit registreerimismärgiga 111xxx Liivalaia tn 6 ja 04.05.2023 sõidukit registreerimismärgiga 222xxx J. Sütiste tee
3. Otsuse p-s 7 aga käsitleb maakohus Liivalaia tn 6 parkimist kui Tallinna avalikus tasulises parkimisalas parkimist. Seega on otsus vastuoluline Liivalaia tn 6 parkimisala määratlemise osas. Seejuures on ka hageja väited vastuolulised. Hagis väidab hageja, et Liivalaia tn 6 on eraparkla, kus hageja korraldab parkimist ja teostab selle üle kontrolli maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. 15.05.2024 menetlusdokumendis aga esitab hageja uue väite, et tegemist on Tallinna linna avaliku tasulise parkimisalaga. Sellele vastuolule juhib apellatsioonkaebuses tähelepanu ka kostja, esitades tõendi, mille kohaselt on Liivalaia tn 6 Swedbank AS-ile kuuluv eramaa (dtl 108– 109). Vastuses apellatsioonkaebusele möönab ka hageja, et esitas 15.05.2024 menetlusdokumendis väite Tallinna avaliku tasulise parkimisala kohta ekslikult ja kinnitab, et tegu on eraparklaga. Eeltoodust tuleneb, et Liivalaia tn 6 parkla on hageja opereeritav eraparkla.
4. Maakohus mõistis kostjalt Liivalaia tn 6 parkimisega seoses välja leppetrahvi, tuginedes Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala tingimuste rikkumisele, leides, et kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas Tallinna linna tasulisse tsooni sisenedes ja seal parkides tuleb parkimise eest tasuda või veenduda, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Kuna tegemist on eraparklaga, ei ole maakohtu käsitlus asjakohane ja ringkonnakohtul tuleb hageja nõuet uuesti hinnata.
5. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt nt RKTKo 20.01.2017, nr 3-2-1-82-16, p 22). Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, tuli asja lahendamiseks kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, sh kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe.

§ 230

lg 1 alusel tuleb hagejal tõendada kostjaga parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi.

1. Kostja ei esitanud menetluses sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oli 20.07.2021 sõiduki registreerimismärgiga 111xxx valdaja ega vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk 6 2-23-152236 20.07.2021 Liivalaia tn 6 parkis. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tegu tasulise parklaga. Seega tuli hagejal tõendada, et poolte vahel on sõlmitud parkimisleping ja kostja on selle tingimusi rikkunud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, kust oleks nähtavad Liivalaia tn 6 parkla parkimistingimused, sh hageja õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal on õigus nõuda Liivalaia tn 6 parkimisega seoses kostjalt leppetrahvi 40 eurot. Seetõttu jääb hagi selles osas rahuldamata.
2. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid ka sellele, et ta oli 04.05.2023 sõiduki registreerimismärgiga 222xxx valdaja ega vaidlustanud seda, et sõiduk parkis 04.05.2023 J. Sütiste teel 19 parklas. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimislepingu tingimusi, sh leppetrahvikokkulepet. Maakohus leidis, et avalikul regionaalhaigla kodulehel on kirjas, et Mustamäe meditsiinilinnaku territooriumil on parkimine tasuline kõikidel nädalapäevadel ööpäev läbi ning et jälgida tuleb parklates asuvaid infotahvleid. Kohus tuvastas ka, et hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on parklasse sissesõidu teele asetatud tahvlid parkimise infoga, mida kostja pidi nägema ja rahuldas hageja nõude. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ja leiab, et ka kõnealune hageja leppetrahvinõue on tõendamata. Seejuures rahuldas maakohus hagi ebaõigesti, tuvastamata leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ja selle sisu.
3. Hageja esitas J. Sütiste tee 19 parkla kohta üksnes 15.05.2024 menetlusdokumendis sisalduva foto (dtl 81), millel on kujutatud parklasse sissesõitu, kuid millelt ei ole nähtavad ega loetavad parkimistingimused. Muid tõendeid hageja ei esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud J. Sütiste tee 19 parkla parkimistingimuste sisu, sh leppetrahvikokkulepet. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud leppetrahvinõude olemasolu ja maakohus rahuldas nõude ebaõigesti. Maakohtu otsus tuleb ka selles osas tühistada ja jätta hageja nõue J. Sütiste teel 19 parkimisega seoses esitatud leppetrahvinõude osas rahuldamata.
4. Kuna maakohtu otsus tühistatakse põhinõude rahuldamise osas, tuleb see tühistada ka viivisenõude rahuldamise osas.
5. Ringkonnakohus ei hinda menetlusökonoomia kaalutlustel apellatsioonkaebuse väiteid, kuna need ei mõjuta käesoleva asja lahendust. kostja muid Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta ja teeb ise uue otsuse, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda (

§ 162lg 1).

36.

§ 174

lg-st 1 lähtudes määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Maakohtu menetluses kostjal menetluskulud puudusid. Apellatsioonimenetluses on kostja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot, mis on

§ 138lgte 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7