Obsah (8)

§ 121§ 203§ 63§ 64§ 68§ 69§ 75§ 212

1-13-6057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoobril 2013. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Evelin Ets

§ 121

, § 203 ja § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses X.K elukoht: XXXX; isikukood: XXX ; Süüdistatav Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) Ida-Viru Maakohtu poolt 18.05.2000 KrK § 207 lg 1, 2; § 195 1 lg 3; § 143 lg 1; § 115 lg 1 ning § 115 lg 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 6a; 2) Ida-Viru Maakohtu poolt 28.08.2002 KrK § 139 lg 2 p 1 ning § 40 lg 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 6a 1k; 3) Tartu Maakohtu poolt 10.10.2011

§ 121

; 238 lg 2 ning § 68 lg 1, § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 7k 28p, katseaeg 18k. Karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 06.09.2012 määrusega ja on täielikult kantud; Kaitsja tõkend –elukohast lahkumise keeld advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada X.K

§ 203ja § 212 lg 1 - § 22 lg 3 alusel mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

järgi ning

§ 63

lg 1 Süüdi tunnistada X.K vangistust.

§ 121

järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista X.K liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.

- 12.01.2012. a s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista X.K kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 534 (viissada kolmkümmend neli) tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata X.K-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 (kaks) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on X.K kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna üldkasuliku töö talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista X.K-lt riigituludesse menetluskulude katteks. 701 ( seitsesada üks) eurot ja 73 senti Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber

1. Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-6057 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Otsuse koopia saata kaitsjale, advokaat Aivar Kellole, kes ei võtnud osa kohtuistungil asja arutamisest. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab X.K-d süüdistatakse selles, et tema grupis koos V.D. pani A.L. kihutusel 19.08.2009.a kella 01.00 paiku öösel põlema XXX maakonnas, XXX vallas, XXX külas A.L. le kuuluval XXX kinnistul asuva eramu. Põlengu tulemusel hävines hoone katus, teine korrus ning kergkonstruktsioonist juurdeehituse osa täielikult ja esimene korrus osaliselt. Põlenguga tekitati kahju vähemalt 345 123 eurot. Seega tema võõra asja hävitamisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju pani toime

§ 203järgi kvalifitseeritava kuriteo.

X.K-d süüdistatakse ka selles, et tema, aitas kindlustusjuhtumi esilekutsumisega kaasa kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisele kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, milleks A.L. kihutusel süütas 19.08.2009.a kella 01.00 paiku koos V.D. AS-s Seesam Insurance 319 559.00 eurole kindlustatud XXX maakonnas, XXX vallas, XXX küllas, XXX kinnistul asuva A.L. eramu, sest talle lubati süütamise eest peale kindlustusrahade kättesaamist maksta 200 000 krooni, millest kohe sai koos V.D. kätte 10 000 krooni. Pärast kindlustusjuhtumi esilekutsumist esitas A.L. AS-le Seesam Insurance koduvarakindlustuse kahjuavalduse ning taotles kogu kindlustussumma hüvitamist, mille peale AS Seesam Insurance tasus A.L. le kindlustushüvitise summas 41 280,18 krooni s.o 2638,28 eurot ning SEB Pank AS-le summas 2 275 443,11 krooni s.o 145 427,32 eurot. Seega tema, kaasa aidates kindlustusjuhtumi esilekutsumisega kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisele kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime

§ 212

lg 1- § 22 lg 3 järgi kindlustuskelmusele kaasaitamisena kvalifitseeritava kuriteo. X.K-d süüdistatakse veel selles, et tema 13.10.2009 kella 10.30 paiku Tartus, Pärna tn 1 asuvas autoremonditöökojas „Summuti remont“ kasutas füüsilist vägivalda A.I. suhtes, lüües teda ühel korral rusikaga näo piirkonda. Kuna kannatanu jõudis käed näo ette panna, tabas löök tema käsi. X.K põhjustas A.I. füüsilist valu ja tekitas otsmikule juuste piirile 3 cm hematoomi ning paremale küünarvarrele nahamarrastuse ja umbes 5 cm läbimõõduga hematoomi. 2012.a veebruari alguses Võru linnas Räpina mnt 22 asuvas Võru Sotsiaalmajas kasutas füüsilist vägivalda L.U. vastu, valades tema kehale tulikuuma vett, mille tagajärjel tundis L.U. füüsilist valu. 10.03.2012 ööl vastu 11.03.2012 Maardu linnas, XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda L.U. vastu, lüües teda ühel korral jalaga vastu paremat jalga. Sellise tegevusega põhjustas X.K L.U. füüsilist valu. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitamisega pani toime

§ 121järgi kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör X.K-le

§ 203

ja § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust ning

§ 121

järgi 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.

- 12.01.2012. a s.o. 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada X.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb X.K-l teha (8X30+27)x2= 534 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 24 kuud.

§ 69

lg 4 kohaselt on X.K kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud kohtueelses menetluses advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 218,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 2,88 eurot. Menetluskulude summa on 701,73 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Majandusliku olukorra tõttu ei ole süüdistataval menetluskulude tasumine võimalik KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi. Ene Muts kohtunik