← Eesti

1-16-1825/5

Obsah (7)§ 209§ 121§ 65§ 344§ 64§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2016 Valga kohtumaja, Valga Vabaduse 10 Kriminaalasja number 1-16-1825 (kohtueelse menetluse nr 15282000310)

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 § 209 lg 2 p 4) järgi ning D.H Pihjõe süüdistuses

§ -de 209 lg 2 p 1, 3, 5 (alates 01.01.2015 § 209 lg 2 p 1,4,5) ja 344 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatavad N.K isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel – xxxxxxxxxx ; xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxx; varasemalt kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 19.02.2010 otsusega

§ 121

, § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi vangistusega 4 aastat,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 5 aastat ja 4 päeva vangistust; Tartu Maakohtu 28.03. 2014 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta; Harju Maakohtu 24.03.2015 määrusega pööratud karistuse kandmata osa s.o vangistus 5 kuud ja 17 päeva täitmisele; käesolevaks ajaks karistus kantud; käesolevas kriminaalasjas tõkendit kohaldatud ei ole, tõkend vahistamine kohaldatud kriminaalasjas nr 152820xxx D.H isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel – xxxxxxxxxx ; xxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxx; varasemalt kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4 järgi 8 kuulise vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 11 kuud 28 päeva vangistust, vabastatud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 18.01.206 määrusega katseajaga 6 kuud alates 03.02.2016; tõkend - elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON N.K süüdi mõista

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 § 209 lg 2 p 4) järgi ning karistada vangistusega 1 (üks) aasta. Valida käesoleva kohtuotsuse kuulutamisel N.K suhtes tõkendiks vahistamine. N.K karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4.03.2016. D.H süüdi mõista

§ 209

lg 2 p 1, 3, 5 ( alates 01.01.2015 § 209 lg 2 p 1,4,5) järgi ning karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. D.H süüdi mõista

§ 344

lg 1 järgi ning karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista D.H-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõista D.H-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes D.H-le Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega mõistetud karistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistusega. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega alusel ärakantud karistus, s.o 7 (seitse) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust ning mõista D.H-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mõistetud vangistust 10 kuud ja 12 päeva vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.H 1 (ühe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 7 kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) asuda õppima või tööle või võtta end töötukassas arvele; 10) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v. a. lähisugulased. D.H katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4.03.2016. D.H suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada J. Õ. tsiviilhagi ja välja mõista N.K-lt ja D.H-lt solidaarselt kahju 2

(6)3456 (kolm tuhat nelisada viiskümmend kuus) eurot 20 senti J. Õ. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). kasuks (konto Rahuldada T. L. tsiviilhagi ja välja mõista D.H-lt kahju 212 (kakssada kaksteist) eurot 20 senti T. L. kasuks (konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Välja mõista N.K-lt menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Menetluskulud (kokku 693 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-16-1825). Välja mõista D.H-lt menetluskuludena riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 254 (kakssada viiskümmend neli) eurot 52 senti ja ekspertiisikulu 564 (viissada kuuskümmend neli) eurot. Menetluskulud (kokku 818,52 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-16-1825). D.H menetluskuludest sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 254,52 euro ulatuses ja ekspertiisikulu 564 euro ulatuses, kokku 1463,52 eurot jätta riigi kanda. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Asitõendid – CD-plaat numbrituvastussüsteemi väljavõttega, CD-plaat originaalfailiga ja S. M , A. P ja J. Õ käekirjaproovid jätta kriminaalasja juurde. kõneeristuste Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 4.03.
  3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4.03.2016 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistused N.K-d süüdistatakse selles, et tema grupis koos D.H-ga , varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, petsid välja J. Õ. kuuluva sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxxxxx, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx, maksumusega 4500 eurot. Nimelt sõlmis D.H vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele N.K-ga 28.08.2014 J. Õ. rendilepingu eelpoolnimetatud sõiduauto rentimiseks üheks ööpäevaks. 28.08.2014 kella 18 ja 18.30 vahel 3
(6)koostas J. Õ. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil rendileping-volituse nr G-31 eelpoolnimetatud sõiduauto suhtes, kuhu J. Õ. kirjutas K. S. esinenud D.H dikteerimisel rentniku nimeks K. S. , aadressiks xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx ning dokumendi numbriks xxxxxxxxx. Peale rendileping-volituse nr G- 31 sõlmimist andis J. Õ. temale kuuluva sõiduauto Opel Astra reg. nr. xxxxxxx üle K. S. esinenud D.H-le , kusjuures nii tema kui N.K teadsid, et lepingusse dikt eeritud andmed on valed ning sõiduautot nad ei kavatse kokkulepitud ajaks, s.o 30.08.2014 õhtuks J. Õ. tagastada. D.H , olles saanud Opel Astra enda valdusse, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele N.K-ga , võttis N.K auto peale. Sealt edasi sõideti xxxxxxxxxxx, kus võeti auto peale S. M. . 29.08.2014 ületati Eesti-Läti riigipiir ning septembri kuu alguses 2014. aastal müüdi Opel Astra reg. nr. xxxxxxx P. edasi kolmandatele isikutele. Kelmusega on J. Õ. tekitatud kahju 3456, 20 eurot. Teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, pani N.K toime

§ 209

lg 2 p 3 (alates 1.01.2015

§ 209lg 2 p 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.H-d süüdistatakse selles, et tema grupis koos N.K-ga , varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, petsid välja J. Õ. kuuluva sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxxxxx, VIN koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx, maksumusega 4500 eurot. Nimelt sõlmis D.H vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele N.K-ga 28.08.2014 J. Õ. rendilepingu eelpoolnimetatud sõiduauto rentimiseks üheks ööpäevaks. 28.08.2014 kella 18 ja

  1. 30 vahel koostas J. Õ. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil rendileping-volituse nr G-31 eelpoolnimetatud sõiduauto suhtes, kuhu J. Õ. kirjutas K. S. esinenud D.H dikteerimisel rentniku nimeks K. S. , aadressiks xxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxx ning dokumendi numbriks xxxxxxxxx. Peale rendileping-volituse nr G-31 sõlmimist andis J. Õ. temale kuuluva sõiduauto Opel Astra reg. nr. xxxxxxx üle K. S. esinenud D.H-le , kusjuures nii tema kui N.K teadsid, et lepingusse dikreeritud andmed on valed ning sõiduautot nad ei kavatse kokkulepitud ajaks, s.o 30.08.2014 õhtuks J. Õ. tagastada. D.H , olles saanud Opel Astra enda valdusse, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele N.K-ga , võttis N.K auto peale. Sealt edasi sõideti xxxxxxxxxxx, kus võeti auto peale S. M. . 29.08.2014 ületati Eesti-Läti riigipiir ning septembri kuu alguses
  2. aastal müüdi Opel Astra reg. nr. xxxxxxx P. edasi kolmandatele isikutele. Kelmusega on J. Õ. tekitatud kahju 3456,20 eurot. Veel süüdistatakse D.H-d selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, pöördudes avalikkuse poole, kuulutas
  3. märtsil
  4. aastal nime xxxxxxxxxxx all varalise kasu saamise eesmärgil facebooki internetiportaalis OST MÜÜK VAHETUS, et müüb alkohoolseid jooke Carriba rumm kast (12 pudelit) hinnaga 50,00 eurot ja 1,0 liitriline pudel Jäggermeistrit hinnaga 12,50 eurot, kuigi eelpoolnimetatud alkohoolseid jooke temal polnud ega tal polnud ka kavatsust müügitehingust tulenevaid kohustusi täita. D.H-ga võttis interneti teel ühendust T. L. , kellega saavutati kokkulepe alkoholi hindades ja raha saatmises.
  5. märtsil
  6. aastal kandis T. L. Tõrva Postkontorist rahakaardiga raha summas 125 eurot kahe kasti Carriba rummi ja kahe 1,0 liitrilise pudeli Jäägermeistri eest E. Õ. nimele, lisaks veel saatekulu 6,60 eurot. Peale raha saatmist võttis T. L ühendust D.H-ga , kes pakkus talle valget viina Mõrnaja 1,0 liitrilises pudelis hinnaga 9,00 eurot, mida tal samuti polnud ega polnud tal ka kavatsust müügitehingust tulenevaid kohustusi täita.
  7. märtsil
  8. aastal kandis T. L. Tõrva Postkontorist rahakaardiga raha summas 100 eurot viie pudeli valge viina Mõrnaja ja ühe kasti Carriba rummi eest E. Õ. 4

(6)nimele, lisaks veel saatekulu 5,60 eurot. Peale raha ülekandmist pidi D.H kauba saatma Tõrva Omniva pakiautomaati, mida ta aga käesoleva ajani pole teinud. Pärast pikki vestlusi D.H-ga tahtis T. L. tagasi oma raha ja
  1. juunil
  2. aastal kandis Maie Valdre T. L. arveldusarvele Swedbangas raha summas 25 eurot, ülejäänud raha summas 212,20 eurot on käesoleva ajani tagastamata. Teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, mis on toime pandud grupi poolt ja avalikkuse poole pöördudes, pani D.H toime

§ 209

lg 2 p 1, 3, 5 (alates 01.01.2015

§ 209lg 2 p 1, 4, 5) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse D.H-d selles, et tema 28.08.2014 kella 18 ja 18.30 vahel Tallinnas Hobujaama 4 juures, soovides võtta J. Õ. rendile sõiduautot Opel Astra reg. nr xxxxxxx, esines J. Õ. ees K. S. , eesmärgiga varjata oma tõelist identiteeti, võltsis kirjaliku rendileping-volituse nr G- 31, mille kohaselt osundatud Opel Astra rentnikuks on justkui K. S. . Kuna K. S. esinenud D.H väitis J. Õ. , et tal ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, koostas J. Õ. rendileping-volituse nr G-31 D.H sõnade kohaselt käsikirjaliselt, kandes rendileping-volitus nr G-31 blanketile D.H dikteerimisel rentniku nime K. S. , isikut tõendava dokumendi numbri xxxxxxxxx ja e-posti aadressi xxxxxxxxxxxxxx.xxx@xxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx ning D.H allkirjastas rendileping-volituse rendilevõtja nimelt, kirjutades rendilevõtja reale paremas alumises nurgas allkirja, mis oma ülesehituselt ei vastanud D.H allkirjale. Allkirjastades rendileping-volituse andis D.H endale aru, et kõnealuse rendileping-volituse näol on tegemist dokumendiga, mis annab rendileping -volitusse rentnikuna märgitud isikule õiguse rendileping- volituses märgitud sõiduki Opel Astra, reg. nr xxxxxxx kasutamiseks rendilepingus toodud tingimustel. Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani Amnnabel D.H toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu Süüdistatava N.K , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 209

lg 2 p-s 3 (alates 1.01.2015

§ 209lg 2 p 4) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

Karistuse kandmise aega arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. VÕS § 1043 alusel N.K-lt ja D.H-lt solidaarselt välja mõista 3456,20 eurot J. Õ. kasuks. Süüdistatava D.H , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 209

lg 2 p-des 1, 3, 5 (alates 1.01.2015

§ 209

lg 2 p 1, 4, 5) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust ja

§ 344

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista D.H-le liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

§ 65

lg 1 alusel mõista D.H-le liitkaristuseks

§ 64

sätestatud korras 1 aasta ja 6 kuud vangistust, lugedes D.H Harju Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks käesoleva karistusega. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega ärakantud karistus, s.o 7 kuud ja 18 päeva vangistust ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks kümme 10 kuud ja 12 päeva vangistust. 5

(6)

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.H üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 7 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda õppima või tööle või võtta end töötukassas arvele ning mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v. a. lähisugulased. VÕS § 1043 alusel N.K-lt ja D.H-lt solidaarselt välja mõista 3456,20 eurot J. Õ. kasuks. VÕS § 1043 alusel D.H-lt välja mõista 212,20 eurot T. L. kasuks. Kohtu järeldused Süüdistatav N.K kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista

§ 209

lg 2 p 3 (alates 1.01.2015

§ 209lg 2 p 4) järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Süüdistatav D.H kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista

§ 209

lg 2 p -de 1, 3, 5 ( alates 1.01.2015

§ 209lg 2 p 1, 4, 5) ja § 344 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt Kr

MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on N.K menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav tasu ja kulu 48 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Käesolevas kriminaalasjas on D.H menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot , riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav tasu ja kulu 509,04 eurot ning käekirjaekspertiisi kulu 1128 eurot. Vastavalt süüdistatava D.H, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha täies ulatuses riigi kanda ning ülejäänud menetluskuludest jätab kohus pool riigi ja pool D.H kanda. J. Õ. tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.T. L. tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus peab põhjendatuks KrMS § 131 lg 4 -1 alusel käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida süüdistatava N.K suhtes tõkendiks vahistamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.