KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2020 1-18-1743 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau M.I (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt M.I, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- M.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- aprilli 2018 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. Karistust suurendati Tartu Maakohtu
- novembri 2017 otsusega mõistetud raskeima karistusega. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati vangistus 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Karistuse lõpptähtaeg on
- mai
- Vangla ja prokuratuur ei toeta M.I vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti M.I karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohtu hinnangul on M.I puhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. M.I-d on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ka vangistuses viibib ta teist korda. Ta on toime pannud erinevaid kuritegusid, mh avaliku korra raske rikkumise, varguse, joobes juhtimise ja omastamise. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud. Käesoleval hetkel kannabki ta liitkaristust kolme kohtuotsuse kogumis. Varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine viitavad selgelt suuremale retsidiivsusohule, aga ka suutmatusele oma käitumises teha püsivaid korrektiive seadusekuulekuse suunas.
- Kuigi üldjoontes on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Süüdlane ei ole aastaga (s.o. eelmisest ennetähtaegselt vabastamise menetlusest arvates) oma käitumist muutunud. Aasta tagasi oli kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus, paraku on kehtiv rikkumine selgi korral.
- juulil 2019 määrati M.I-le allumiskohustuse rikkumise eest 2-kuulise katseajaga kartserisse paigutamine 3 päevaks. Korrarikkumine viitab kinnipeetava jätkuvatele probleemidele korrale allumisega ning näitab, et vangistus ei ole tema suhtumist muutnud.
- Suur osa M.I kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Iseloomustuse kohaselt hakkas M.I 18-19 aastaselt jooma tsüklite kaupa. Isiku sõnul ei seganud alkoholi tarbimine tööl käimist - läks tööle pohmelliga ning napsutas pärast tööd. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija hinnangu kohaselt on M.I huvi sõltuvusaine tarvitamisega seotud käitumise muutmise vastu grupitöö põhjal keeruline hinnata. „Viha juhtimise“ programmi juhendaja arvates kasutab M.I oma tahtmise saamiseks manipuleerivat käitumist mõtlemata tagajärgedele. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning väljakujunenud kuritegelikud hoiakud. Ka rehabiliteerivate programmide läbiviijad ei näinud kinnipeetava suhtumises olulisi muutusi ei joovastite ega vägivalduse koha pealt. Kuni kinnipeetav alkoholiprobleemi ei tunnista, ei ole eluviiside muutmine tõsikindel soov. Kõik M.I senised lubadused on jäänud paljasõnalisteks.
- Ka suhted lähedastega ning võimaliku töökoha olemasolu ei anna põhjust arvata, et vabaduses siiski kõik laabuma hakkab. Süüdlane väitis kohtuistungil, et suhted emaga on endiselt head. Iseloomustusest nähtub, et suhted lähedastega on jahenenud ning probleemsed.
- Kohtu arvetes puuduvad positiivsed ja motiveerivad asjaolud, mis võimaldaksid loota, et M.I on valinud seaduskuuleka eluviisi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on M.I-l välja kujunenud kriminaalsed käitumismustrid ja kuritegelikud hoiakud ning isiku suhtumine ühiskonda on olnud pikalt ükskõikne ja hoolimatu. Isiku varasem elukäik ning käitumine vangistusasutuses kinnitab sellist järeldust. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega M.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- Kohus on otsustust tehes liigselt lähtunud oletustest jättes põhjendamatult arvestamata positiivsed asjaolud ning M.I selgitused.
- Nõustuda ei saa kohtuga selles, et kaks pika vahega distsiplinaarkaristust (teine karistus tingimisi) viitab stabiilsele korrarikkumisele vangistuses. M.I selgitas nii rikkumise kui karistuse asjaolusid. Selgitusi ei ole ümber lükatud. Tegemist ei ole tõsiste rikkumistega. 2
(4)- Võimaliku alkoholiprobleemiga tegelemiseks on kriminaalhooldusalusel vabaduses suuremad võimalused kui kinnipidamisasutuses. Kriminaalhooldaja abiga on võimalus kujundada paremuse poole ka isiku suhtumist ja hakkamasaamist vabaduses. Kriminaalhoolduse ajal oleks paremad võimalused isikut suunata ja kohustada. M.I karistusaeg lõpeb peagi. Kriminaalhooldaja abil oleks tal võimalus oma probleemile abi saada.
- Asjakohased ei ole etteheited M.I-le seoses tema lähedastega. Ta selgitas istungil suhteid emaga. Viimane toetab teda materiaalselt, helistatakse tihti. M.I on väga motiveeritud tegelema enda loodud ettevõttega. Seda on võimalik teha vaid vabaduses. Samuti soovib ta jätkata õpinguid gümnaasiumis.
- M.I-l on 3-aastane laps ning ta soovib täita lapsevanema kohustusi.
- Kohus on liigselt tähelepanu pööranud M.I minevikule jättes tähelepanuta muutused isiku käitumises ja tulevikuväljavaadetes. M.I palub ringkonnakohtul arvestada tema selgitustega ja sooviga vabaduses hakkama saada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaebaja välja toonud liigse lähtumise oletustest positiivsete asjaolude ja M.I selgituste arvestamata jätmise.
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M.I ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud M.I uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid ning ka ringkonnakohtu jaoks ei lükka süüdlase selgitused neid põhjendusi ümber. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks isiku käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka süüdlase isik, tema vabanemisjärgsed tingimused ning varasem elukäik ei tekitanud maakohtus veendumust, et M.I tuleks karistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus M.I vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et M.I suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 3
(4)20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)