Obsah (6)

§ 121§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1976 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vai

§ 121

järgi 1 aasta 6 kuu ning

§ 199

lg 2 p-de 4,7 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti J.

L.A-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti J. L.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva.

Kinnipeetava karistusaeg algas

1. septembril
2. a ja lõppeb
3. mail
4. a.
5. Vangla ja prokurör J. L.A vabastamist ei toeta.
6. Tartu Maakohtu määrusega jäeti J. L.A vabastamata. 3.1 Kohus leidis, et formaalsed eeldused J. L.A vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on täidetud. 3.2 Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. J. L.A on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta on teistkordselt vanglas. Ta kannab karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varem karistatud, s.o vägivalla ja varavastaste kuritegude eest. Eelmise vangistuse kandmiselt (Harju Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati J. L.A süüdi

§ 121

, § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi ja teda karistati

§ 65lg 2 alusel liitkaristusega 5 aastat 4 päeva vangistust) vabastati J.

L.A tingimisi enne tähtaega

1. aprillil
2. a. Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a määrusega pöörati karistus täitmisele katseajal kahel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumise, kriminaalhooldaja loata riigist lahkumise ja registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. Lisaks pani J. L.A katseajal toime uusi kuritegusid - uute kuritegude toimepanemist jätkas J. L.A vahetult pärast karistuse kandmiselt vabanemist (augustis
5. a pani ta toime grupiviisilise kelmuse, varguse ja kehalised väärkohtlemised). J. L.A varasemast elukäigust järeldub, et talle ei ole senini mõistetud karistused (ja ka mõistetud karistustest vabastamised) vajalikku mõju avaldanud. 3.3 Vangistuses viibimise ajal on J. L.A osalenud tööhõives. Ta omandas haridust, ent loobus sellest, väites, et ei suuda keskenduda ega ole suuteline õppima. J. L.A osales sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, mis asendati programmiga „Eluviisitreening“. Samuti osales J. L.A sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. J. L.A on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on kõik määratud ametniku korralduse eiramise eest. 3.4 Positiivseks pidas kohus J. L.A kindla elamis- ja töökoha olemasolu. Töökoht võimaldab J. L.A saada regulaarset sissetulekut, olla tegevuses ja panustada perekonna heaolusse. J. L.A on tasumata nõudeid kokku 3059 euro ulatuses ja vabanemisfondis 1500 eurot. Vangistuses on teda toetanud ema ja sõbrad. 3.5 Asjaolusid kogumis arvestades ei ole aga J. L.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ega õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas. J. L.A vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtul puudus veendumus, et J. L.A on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed.
6. J. L.A vaidlustas maakohtu määruse, palub see tühistada ja vabastada end tingimisi enne tähtaega vangistusest. Tema määruskaebus seisneb lühidalt kokkuvõetuna järgmises. 4.1 J. L.A on läbinud sotsiaalprogrammid ja lõpetanud suhtlemise abikaasaga, kes avaldas talle negatiivset mõju. J. L.A kinnitab, et soovib abikaasast lahutada, hakata elama seaduskuulekat elu ning tegelema spordiga. Sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“ sai J. L.A teadmisi, kuidas öelda „Ei“ ning probleemidega toime tulla. Ta ei tarvita alkoholi ega narkootikume. Praegusel ajal on J. L.A suur motivatsioon vabaneda. Kuriteod on toime pandud mõtlematult ja J. L.A on endale asjad selgeks teinud ning oskab eristada õiget valest. Karistust on jäänud kanda 10 kuud. 4.2 Distsiplinaarkaristused on mõistetud seoses keeluga avada suu tablettide manustamiseks. J. L.A kinnitab, et valvur käitus väga alandavalt ja rikkumised pani ta toime, kuna ei osanud end väljendada. Samas ei takista sellised rikkumised kriminaalhoolduse läbiviimist. 4.3 J. L.A kinnitab, et on elus eksinud, ent eksimustest on ta teinud järeldused ja soovib elada seaduskuulekalt. Eelmisest ennetähtaegsest vabastamisest on möödas 4 aastat ja J. L.A on aru saanud oma valest käitumisest. Kriminaalhooldus oleks kindlasti tõhusam ja riigile odavam kui vanglas pidamine. Kohus ei ole arvestanud riigi karistuspoliitikat ennetähtaegse vabastamise osas ning J. L.A toetava perekonna ja elukoha olemasolu. Vabanedes sooviks J. L.A läbida veel sotsiaalprogramme, sest tema eesmärgiks on alustada oma eluga otsast peale ja pöörata uus lehekülg. Vangla enam programme J. L.A-le ei paku. Ta on inimene, kes ei sobi vanglasse. Talle tuleks anda võimalus vabaneda. Tähtaegselt vabanedes puuduks J. L.A üle kontroll ning ka tema enda 2 motivatsioon oleks selleks ajaks kadunud. Arvestada tuleks ka Riigikohtu seisukohti tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 5.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad J.

L.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 6. J. L.A esimeseks keskseks väiteks on kinnitus, et karistus on täitnud oma eesmärgi: ta on saanud sotsiaalprogrammist teadmisi, ta oskab eristada õiget valest ning soovib pöörata elus uue lehekülje. 6.1 Selleks, et hinnata ennetähtaegse vabastamise peamist eeldust – s.o süüdistatava edasist õiguskuulekat käitumist ja hoidumist uute kuritegude toimepanemisest, on seadusandja andnud kriteeriumid, mis on sätestatud

§ 76lg-s 4.

Praegusel juhul seavad J. L.A lubadused pöörata elus uus lehekülg kahtluse alla nii tema varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal kui ka kuritegude toimepanemise asjaolud. Nagu ka maakohus on välja toonud, on süüdlase näol tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega tuleb ka ringkonnakohtu hinnangul suhtuda J. L.A muutumislubadustesse reservatsiooniga – on ta ju varasemalt korduvalt antud võimalused kasutamata ning nendest järeldused tegemata jätnud pannes uusi kuritegusid toime nii vabadusekaotusliku karistuse järel, kui katseajal. Kuna kohtupraktikas on täheldatav uute kuritegude toimepanemine varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute poolt, siis annab J. L.A varasem elukäik kahtlemata suurema ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks. Iseloomustuse kohaselt on J. L.A kuriteod olnud etteplaneeritud (KoTo lk 115) ning ka varasemalt vanglas läbitud sotsiaalprogrammides omandatut ei ole ta olnud suuteline reaalselt kasutama ja oma käitumist muutma. Kuritegusid ei ole J. L.A toime pannud ainuüksi grupis abikaasaga, vaid ka näiteks vennaga. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. L.A ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele (KoTo lk 116). Lisaks on J. L.A tutvusringkond kuritegeliku mõtteviisiga (KoTo lk 73), mistõttu ei eviks uute kuritegude toimepanemise seisukohalt ilmselt määravat tähendust lahutamine abikaasast. 6.2 Isiku käitumist vabaduses prognoositakse ka tema käitumise järgi kinnipidamisasutuses. J. L.A on küll põhjendanud distsiplinaarkaristusi ametniku ülbusega, ent iseloomustusest nähtub seegi, et süüdlane teeb ametnikega koostööd vaid omakasu eesmärgil (KoTo lk 116). Nii korralduste eiramine, kui isiku varasem kriminaalhoolduste korduv luhtumine teevad ka käesoleval juhul küsitavaks kriminaalhoolduse läbiviimise. Kuna J. L.A on korduvalt toime pannud nii vara- kui isikuvastaseid kuritegusid ja nii maa- kui käesoleval juhul ka ringkonnakohus leiavad, et J. L.A-st lähtub oht uute kuritegude toimepanemiseks, siis ei saa süüdlast vangistusest vabastada ka kriminaalhoolduse odavuse argumendil. Kulu, mille kurjategija tekitab riigile ja ohvrile uue kuriteoga on oluliselt suurem, kui tema kinnipidamiskulu. 6.3 Puutuvalt J. L.A väidetesse seoses sõltuvusharjumustega (alkohol ja narkootikumid), siis nähtub maakohtu määrusest, et sõltuvust ei ole kohus pidanud süüdlase puhul vabastamist välistavaks argumendiks. Küll aga on kohus positiivse asjaoluna arvestanud J. L.A elu- ja töökoha olemasolu, ent kuna vabastamata jätmiseks olid kaalukamad argumendid, leidis kohus, et vabastamine siiski põhjendatud ei ole. 3 7. Eeltoodud ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus