KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9237 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Tartu Vangla materjalid H.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.X , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 22.11.2018 ja lõpp 31.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.10.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta H.X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, H.X-ile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9237 tunnistati H.X süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kohus karistas H.X-i 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis H.X-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohus luges H.X-i karistuse kandmise alguseks 22.11.
- Tartu Vangla esitas 09.08.2019 Tartu Maakohtule kinnipeetava H.X-i kohta koostatud materjalid tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 30.08.2019 määrusega edastati kinnipeetava H.X-i kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks menetlemiseks Viru Maakohtule, sest kinnipeetav oli Tartu Vanglast ümber paigutatud edasise vangistuse kandmiseks Viru Vanglasse alates 27.08.
- 1 Tartu Vangla, arvestades kinnipeetava H.X-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava H.X-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta H.X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, H.X-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung H.X avaldas 02.10.2019 toimunud kohtuistungil, et ta saab küll individuaalset täitmiskava täita. Pensioni on saanud ta psüühikahäirete pärast. Vabanemisjärgselt hakkaks ta elama ühiselamus. Kui ta ühiselamusse ei saaks, siis ta üüriks korteri või toa. Lisab, et tema emal on korter. Ta tahab, et teda vabastataks ning ta tahab elada normaalse inimesena. Selgitab, et ta elas normaalse inimesena, aga tal ei ole peaga kõik korras. Tema pea on viinud teda ka 12 korda kohtu alla. Ta lubab, et enam midagi ei juhtu. Tema suhtes on alustatud uut kriminaalasja, kuna tal oli psüühiline häire. Selgitab, et vanglaametnikule ta kallale ei läinud, vaid ta lihtsalt karjus vanglaametniku peale. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et H.X ei oma vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning ta on käesoleva vangistuse jooksul näidanud üles tahet töötada majandustöödel. Samas annab süüdlase isik ning tema varasem elukäik kohtule piisavalt alust arvata, et isikult võib vabaduses suure tõenäosusega oodata uusi kuritegusid. H.X-i on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud ning vangla materjalidest selgub, et vanglas kannab isik karistust juba kaheksandat korda. H.X-ile on korduvalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid H.X on oma käitumisega kohtule näidanud, et kriminaalhooldusele allutamine tema õiguskuulekust ei taga. Vangla on märkinud sedagi, et kinnipeetaval on vanglas esinenud rahutust, kerget enesekontrolli kaotamist ning ärrituvust. H.X-i vabanemisjärgsed elutingimused tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kasuks samuti ei räägi. Kinnipeetava iseloomustuses on toodud välja, et H.X-il puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. H.X plaanib küll minna elama ühiselamusse või võtta endale üürikorteri, kuid konkreetne vabanemisjärgne elukoht ei ole käesoleval ajal teada. Samuti saaks kinnipeetav kasutada varjupaigateenust, kuid viimast ei saa käsitleda kindla alalise elukohana. Kindla alalise elukohata oleks kriminaalhooldusametnikele teadmata isiku asukoht ning tema suhtes ei oleks võimalik kriminaalhooldust teostada. Positiivne on, et H.X-i on vabanemise korral materiaalselt valmis toetama tema ema ning ta saaks vanglast vabanemise korral taotleda uuesti pensioni. Samas vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis hoiaks isikut tegevuses ning vähendaks alkoholi tarvitamisega seotud riski, isik ei oma. Majanduslikku 2 toimetulekut võivad vabaduses mõjutada lisaks rahalised nõuded, mida isikul on üle 4000 euro ning ametliku töökogemuse ja konkreetsete tööoskuste puudumine. Tähelepanuta ei saa jätta ka isiku alkoholiprobleemi. Vangla materjalidest nähtub, et H.X on peaaegu kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kusjuures varasema käitumiskontrolli ajal tuvastas kohus kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise, mistõttu kõnealune kohustus alkoholiga seonduvat riski kohtu hinnangul piisavalt ei maanda. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu H.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.