1-18-9237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. novembril 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 22.11.2018 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja r

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.E-d vangistusega 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.08.2018 kuni 09.08.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning alates 02.10.2018 kuni 21.11.2018, s.o 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva, kokku 1 (üks) kuu ja 21 (kakskümmend üks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.11.2018. T.E-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures. Mõista T.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot; ambulatoorse kohtupsühhiataatria ekspertiisi (akt nr 77) tegemise eest 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot; kaitsja Galina Tšelnokova poolt 22.11.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud ambulatoorse kohtupsühhiataatria ekspertiisi (akt nr 77) tegemise eest summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot riigi kanda. Määrata, et T.E-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700061772 ning selgitus „T.E , 1-18-9237, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. I Kohtu alla antud isiku süüdistus T.E `it süüdistatakse selles, et tema, olles 06.05.2016.a. kohtulikult karistatud KarS § 121 lg.2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse 2 1-18-9237 § 24, st. isikuna, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise, taas 22.05.2018.a. kella 08.15 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuvas ühiselamus lõi põhjuseta ühiselamu elanik J R klaaspudeliga vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu ja peavigastusi. Oma tahtliku tegevusega pani T.E toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.o KarS § 121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.E ´it süüdistatakse ka selles, et tema 06.08.2018.a. kella 18.24 paiku viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis xxx asuvas ühiselamus ähvardas ühiselamu valvurit L L tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt: lõi jalaga vastu valvelaua klaasi ja kui oli klaasi lõhkunud, hakkas karjuma, et tapab teda ja pussitab surnuks, haaras klaasikillu, raputas seda ja jätkas karjumist, et pussitab L L surnuks ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta tajus reaalselt ohtu oma elule ja tervisele. Samuti tema 08.08.2018.a. kella 05.02 paiku viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis xxx asuvas ühiselamus ähvardas ühiselamu valvurit O B tapmisega, nimelt: tuli valveposti akna juurde, tõmbas raamist välja klaasikillu ja hoides seda käes, karjus O.B , et lõikab teda surnuks ja kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema 02.10.2018.a. kella 17.12 paiku xxx asuvas ühiselamus viibides alkoholijoobes, ähvardas ühiselamu valvurit L S tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega: nimelt, tuli valveposti akna juurde nuga käes, sirutas käe aknast sisse, torkas noa aknalauda L S ette sõnadega: „Tapan ära, lirva“. Peale seda hakkas noaga vehkima kannatanu näo ees läbi akna. Kannatanul L S oli alust karta ähvarduse täideviimist ja ta kohe helistas häirekeskusse. Oma tahtliku tegevusega T.E pani toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvarduse, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.t. KarS § 120 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav T.E tunnistas ennast süüdi ning andis ka ütlusi. J R kehalise väärkohtlemise episoodi osas selgitas süüdistatav, et, lähenedes ühiselamu juurde, jõi ta limonaadi ja viskas plastikust pudelit põõsastesse aga pudel tabas juhuslikult kannatanut. Kannatanut ta ei märganud. Ta vabandas kannatanu R ees. Ähvardamise episoodide osas selgitas süüdistatav, et kui ta ähvardas neid naisi, ta ei plaaninud oma ähvardusi täide viia. Hiljem ta vabandas kannatanute ees. Kahetseb tehtut. Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et T.E süü nende kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning tema toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. 3 1-18-9237 3.

1. J R kehaline väärkohtlemine Antud kuriteo toimepanemine T.E poolt on tõendatud kannatanu J R ütlustega (k I lk 111-117), kes selgitas, et 22.05.2018 kella 08.15 paiku tema koos enda alaealiste lastega läks ühiselamus aadressil xxx trepis alla. Esimese ja teise korruse vahel sattus temale trepil vastu sama ühiselamu elanik T.E , kes oli väga purjus. Üks tema lastest hakkas nutma, T.E ärritus ning ütles, et kui ta ei pane lapse suud kinni, siis ta „saab“. Pärast seda T.E lõi teda pooltühja pooleliitrise klaasist õllepudeliga vastu pead. Ta tundis valu, pealae piirkonnas oli tal hematoom. Ta ehmus ja jooksis koos lastega mööda treppi alla õue. Kannatanu ütlusi kinnitas ka tunnistaja N K (k I lk 132-136), kes sai kannatanu R käest teada, et 2018.aasta mais T.E lõi J R pudeliga pähe. Tunnistaja D R (k I lk 142-146) ütlustega on kinnitatud kehavigastuse tekitamine kannatanu J R . Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et ta nägi J muhku peas, J selgitas, et T.E lõi teda pudeliga vastu pead. Kohtu hinnangul on ülalmainitud ütlused usaldusväärsed kuna puudub igasugune põhjus nendes kahelda. Nende ütlustega on kummutatud süüdistatava versioon, et ta tabas kannatanut pudeliga juhuslikult. Löögile eelnes ka ähvardus, mistõttu asub kohus seisukohale, et T.E tegutses antud juhul sihipäraselt ja tahtlikult. 3.
2. 06.08.2018.a. L L tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine Kannatanu L L ütlustest (k I lk 92-96) tuleneb, et 06.08.2018 kella 18.30 paiku tänavalt ühiselamusse tuli T.E , kes jooksu pealt kellelegi midagi ütlemata lõi jalaga vastu valvelaua klaasi, lõi klaasi kildudeks. Ta ehmus, oli šokis. T.E hakkas karjuma roppude sõnadega, et tapab ta, pussitab surnuks. Ta kardab T.E-d väga, T.E pärast kardab tööl käia. Kardab, et T.E võib teda rünnata ja oma ähvardused täide viia. Kannatanu L ütlusi kinnitab ka videosalvestis, mis oli vaadeldud 14.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (k I lk 101-109). Salvestises nähtub, et 06.08.2018 kell 18.24 astub sisse T.E, võtab hoogu ning lööb parema jalaga vahiposti akna sisse. Aken puruneb vahiposti sissepoole. Kell 18.25 kahtlustatav astub vahiposti akna ligi ning ütleb midagi valvurile. Kannatanu L ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja M T (k I lk 137-140) ütlused, tunnistaja nagi T.E-d valvuri akna juures, aken oli katki. 3.
3. 08.08.2018.a. O B tapmisega ähvardamine Kannatanu O B ütluste (k I lk 80-86) kohaselt, 08.08.2018 kella 05.05 paiku tuli ühiselamusse T.E . Ta oli sel ajal valvelauas. T.E karjus kõva häälega, et nad kõik on siin narkodiilerid ning ta annab kõigile nuga. Siis tuli T.E valvuri akna juurde, tõmbas raamist välja klaasikillu, võttis selle kätte ja kõva häälega karjus temale : „Lõikan surnuks“. Sel momendil ta reaalselt kartis oma elu pärast, vajutas kohe häirenuppu ja siis helistas politseisse. Tunnistaja N K ütluste (k I lk 87-91) kohaselt, 08.08.2018 kell 05.07 tuli väljakutse xxx ühiselamusse, kus oli kinnipeetud T.E . Valvuri aken oli katki löödud. Valvur ütles temale, et T.E ähvardas klaasikilluga ja käitus ebaadekvaatselt. 4 1-18-9237 3.
4. 02.10.2018.a. L S tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine Kannatanu L S andis ütlusi (k I lk 1-7) selle kohta, et 02.10.2018 oli tal tööpäev ühiselamus aadressil xxx. Kella 17.00 paiku ühiselamusse sisenes T.E , oli näha, et T.E on joobes. T.E tuli valvuriakna juurde, mille taga ta isitus, hakkas temale rääkima, et ta on narkomüüja, ta nikub neid kõiki läbi ja kepib komandanti. Siis T.E lahkus aga varsti tuli tagasi, nuga käes, ja sirutades käe aknast sisse, torkas noa aknalauast välja, vehkis noaga tema näo ees, püüdes teda kätte saada. Oma tegevust saatis ta sõnadega „Tapan ära, lirva“. Siis T.E lahkus õue, aga turvakaamerast ta nägi, et T.E lõi noaga ühiselamu metallist välisust. Ta helistas häirekeskusesse. Kannatanu S ütlusi kinnitab ka audiosalvestis, mis oli vaadeldud 03.10.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (k I lk 18). Salvestise sisuks on see, et valvur helistab numbrile „112“ ja teavitab sellest, et ühiselamus aadressil xxx T.E ähvardab teda noaga. 18.10.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (k I lk 51-57) vaadeldud salvestistest lähtuvalt, 02.10.2018 kell 16.59 ühiselamusse siseneb T.E , läheneb valvuri akna juurde ja räägib midagi läbi akna. Kell 17.00 T.E lahkub aga kell 17.12 T.E tuleb tagasi valveposti juurde. T.E ulatab käe läbi avatud akna valveposti siseruumi, mõnda aega vehib kätega seletades midagi valveposti laua taga istuvale valvurile, siis pöörab ringi ning suundub ukse poole. T.E paremas käes on teravat riista. T.E lahkub ruumist aga mõne sekundi pärast tuleb tagasi, astub valveposti akna juurde, ütleb midagi valvuri suunas ning kell 17.14 lahkub. Kell 17.17 tuleb T.E tagasi, räägib valvurile midagi, siis lahkub. Kannatanu S ütlustega riimuvad ka tunnistaja S Š ütlused (k I lk 74-78), mille kohaselt 02.10.2018 kella 17.00 paiku ühiselamus aadressil xxx ta nägi T.E-d valvuri akna lähedal. T.E-l oli käes nuga, ta karjus valvurile midagi ähvardavat. Tunnistajate J S (k I lk 58-62) ja A P (k I lk 63-67) ütluste kohaselt, 02.10.2018 ühiselamus aadressil xxx oli kinnipeetud T.E , kes ähvardas valvurit noa ja tapmisega. 3.
5. Kohus on seisukohal, et kannatanutel oli küllaldane alus karta ähvarduste täideviimist kuna süüdistatav ka eelnevalt ja korduvalt käitus ühiselamus vägivaldselt. Olulisel määral võimendab ähvarduste tõsiselt võetavust ka see asjaolu, et, ähvardades, lõi süüdistatav valvuri akna puruks, vehkis noaga ning hoidis käes klaasikildu, st süüdistatav käitus agressiivselt ja vägivaldselt mitte ainult sõnaliselt, kui ka füüsiliselt. 3.
6. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 120 ja 121 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuritegusid toime otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav, ähvardades kannatanuid tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, tahtis hirmutada kannatanuid ja tegi seda. Lüües kannatanut R klaasist pudeliga vastu pead, sai süüdistatav aru sellest, et taoline löök tekidab kannatanule valu ja kehavigastusi ning tahtis seda. Kohtupsühhiaatria ekspertiisiga (akt nr 77, k I lk 45-49) on tuvastatud, et kuritegude toimepanemise ajal ei olnud T.E-l psühhilist haigust, ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Sellele ekspertiisile tuginedes, leiab kohus, et kuritegude toimepanemise ajal süüdistatav T.E oli süüdivas seisundis. 5 1-18-9237 Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS §§ 120 ja 121 ettenähtud süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.
7. Kohtu seisukoht karistuse liigi osas Kohus ei pea võimalikuks karistada T.E kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud vangistusega, sealhulgas ka vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest ning vaatamata sellele pani T.E terve rida uusi vägivaldseid kuritegusid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Kohus on samuti seisukohal, et karistus uude, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kohaldamine on kohtu arvates välistatud ka sel põhjusel, et süüdistatav, olles 15.09.2016 Viru Maakohtu otsusega karistatud vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ei soovinud ÜKT-d korralikult täita, mistõttu pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et T.E-d on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. 4.
8. Karistus KarS § 121 järgi Tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, kasutatud vägivalla intensiivsus on keskmine. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud KarS §58 mõistes puuduvad. Süüdistatava tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes – süü ülestunnistamine ja kahetsus. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et T.E süüaste on alla keskmise. Seetõttu süüdistatavale tuleb määrata vangistust alla KarS § 121 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. 4.
9. Karistus KarS § 120 järgi Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud KarS §58 mõistes puuduvad. Süüdistatava tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes – süü ülestunnistamine ja kahetsus. Samas on tegemist kolme kuriteoepisoodiga. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et T.E süüaste on keskmine. Seetõttu süüdistatavale tuleb vangistust mõista lähtudes KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud vangistuse keskmisest määrast. 4.
10. Liitkaristuse mõistmine Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel (nn kumulatsiooni printsiip) või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega (nn absorbtsiooni printsiip). 6 1-18-9237 Lähtuvalt kohtupraktikas väljakujunenud põhimõttest, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jätmist, tuleb vältida absorbtsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, mõistab kohus T.E-le liitkaristust määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. 4.5.

§ 238lg 2 alusel vähendatakse mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra.

V Menetluskulud Tulenevalt

§ 180

lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub T.E-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu. Kohus peab tulenevalt

§-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub

§ 233, 238, 311, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 7