1-18-9237/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9237 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Z.B süüdistatuna KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Z.B, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Z.B apellatsioon Viru Maakohtu
4. novembri
5. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Z.B on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles
7. mail 2016 kohtulikult karistatud KarS § 121 lg 2 järgi, st isikuna, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise, lõi taas
8. mail 2018 kella 8.15 paiku, viibides alkoholijoobes Narvas XX asuvas ühiselamus, põhjuseta ühiselamu elanik J.R. klaaspudeliga vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu ja peavigastusi. Oma tahtliku tegevusega pani Z.B toime teisele inimesele korduvalt füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.B süüdistatakse ka selles, et ta
9. augustil 2018 kella 18.24 paiku, viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis Narvas XX asuvas ühiselamus, ähvardas ühiselamu valvurit L.L. tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Z.B lõi jalaga vastu valvelaua klaasi ja kui oli klaasi lõhkunud, hakkas karjuma, et tapab teda ja pussitab surnuks, haaras klaasikillu, raputas seda ja jätkas karjumist, et pussitab L. L surnuks. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta tajus reaalselt ohtu oma elule ja tervisele. Samuti ähvardas Z.B
10. augustil 2018 kella 5.02 paiku, viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis Narvas XX asuvas ühiselamus, ühiselamu valvurit O.B. tapmisega. Z.B läks valveposti akna juurde, tõmbas raamist välja klaasikillu ja seda käes hoides karjus O. B, et lõikab teda surnuks. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti ähvardas Z.B
11. oktoobril 2018 kella 17.12 paiku Narvas XX asuvas ühiselamus, viibides alkoholijoobes, ühiselamu valvurit L.S. tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Z.B läks valveposti akna juurde nuga käes, sirutas käe aknast sisse, torkas noa aknalauda L. S ette sõnadega: „Tapan ära, lirva“. Pärast seda hakkas ta noaga kannatanu näo ees läbi akna vehkima. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist ja ta helistas kohe häirekeskusse. Kirjeldatud tegevusega pani Z.B toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, st KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
12. Viru Maakohtu
13. novembri
14. a otsusega tunnistati Z.B süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati Z.B süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Z.B-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Z.B karistati vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates
15. augustist 2018 kuni
16. augustini 2018, s.o 2 päeva, ning alates
17. oktoobrist 2018 kuni
18. novembrini 2018, s.o 1 kuu ja 19 päeva, kokku 1 kuu ja 21 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 1 aasta 6 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
19. november
20. 2.1 Kohus ei pidanud võimalikuks karistada Z.B kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varem kriminaalkorras karistatud vangistusega, sealhulgas ka vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata pani Z.B toime terve rea uusi vägivaldseid kuritegusid. Järelikult ei ole rahalise karistusega võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus enam kuritegusid toime ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Karistus uute tahtlikult toime pandud kuritegude eest ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. 2.2 Samal alusel asus kohus seisukohale, et ei ole otstarbekas jätta mõistetud vangistust tingimisi kohaldamata või asendada vangistust üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kohaldamine on välistatud ka põhjusel, et süüdistatav, olles Viru Maakohtu
21. septembri
22. a otsusega karistatud vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ei soovinud üldkasulikku tööd korralikult täita, mistõttu pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele. Eeltoodu alusel leidis kohus, et Z.B on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega.
23. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.B , kes vaidlustab otsust talle mõistetud karistuse osas. Z.B palub jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Ta palub kohtul jagada mõistetud karistus kaheks, määrates 6,5 kuud kandmisele reaalselt ja jättes 1,5 aastat tingimisi täitmisele pööramata. Alternatiivselt palub Z.B mõista talle 10 kuud reaalset karistust. Z.B lubab edaspidi õiguskuulekalt käituda ja käia kriminaalhooldaja juures registreerimas. Samuti lubab ta maksta osade kaupa kohtukulusid. Z.B põhjendab oma taotlust sellega, et tal on tekkinud suured terviseprobleemid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
24. Ringkonnakohus, hinnates Z.B apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
25. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
26. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et Z.B apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Apellatsioonis on Z.B taotlenud karistuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätmist või selle vähendamist. Ringkonnakohtu hinnangul on selline taotlus alusetu ning apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud nii Z.B-le mõistetava karistuse liiki kui ka määra. Samuti on kohus kaalunud võimalust asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Seejuures on kohtu põhjendused selged, arusaadavad ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
27. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3