← Eesti

1-19-3327/17

Obsah (5)§ 200§ 199§ 64§ 65§ 68

1-19-3327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-3327 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Aleksei Ostap

§ 200

lg 2 p 4, 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja S.O süüdistuses

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja mai süüdistatav Aleksei Ostapjuk viibimiskoht Tallinna Vangla)
  2. (ik a otsus 39001130260; RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Ostapjuki apellatsioon Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsusega tunnistati Aleksei Ostapjuk kokkuleppemenetluses süüdi

§ 200lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Aleksei Ostapjuk tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud liitkaristust ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hul ka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ning ärakndmisele kuulus 4 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 30.11.2018.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. 1.1 Sama kohtuotsusega mõisteti Aleksei Ostapjukilt riigi tuludesse välja sundraha 1350 eurot, erinevate ekspertiisi teostamise kulud summas 57 eurot ja 57 eurot ning kaitsjatasu 1

(3)1-19-3327 kokku 600 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kokku summas 2064 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  1. Aleksei Ostapjuk esitas apellatsiooni, milles palub anda menetluskulude tasumiseks aega kuni vanglast vabastamiseni, kuna puudub võimalus tasuda vanglas viibides määratud summat 12 kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Aleksei Ostapjuki apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
  4. veebruari
  5. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et
  6. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  7. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
  8. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  9. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 3 18 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatüki
  11. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).
  12. Apellatsioonis, mille on esitanud Aleksei Ostapjuk, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Aleksei Ostapjuki kaebus jätta läbi vaatamata.
  13. Kriminaalasjas on Aleksei Ostapjuki, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe
  14. mail 2019 (kd 5, lk 10-15), milles muuhulgas on ära näidatud 2
(3)1-19-3327 tasumisele kuuluvad menetluskulud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Aleksei Ostapjuk kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 5, lk 15). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja nii menetluskulude kui ka kulude hüvitamise individualiseerimise osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Aleksei Ostapjuk kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde ning palub see kinnitada (kd 5 lk 25 pöördel). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Aleksei Ostapjuki apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.