1-19-3327/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-19-3327 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 29.11.2018 ja lõpp 29.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.10.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, P.G-le ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu 17.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3327 tunnistati P.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangisust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges P.G karistuse kandmise alguseks 29.11.
2. Viru Vangla esitas 29.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades P.G ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava P.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta P.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, P.G ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 02.10.2019 toimunud kohtuistungil avaldas P.G , et kui kohus annaks talle võimaluse ennetähtaegselt vabaneda, siis ta ei paneks toime uusi kuritegusid. Ta läheks tööle, maksaks ära hagid ning täidaks kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kahel viimasel korral ta kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ei täitnud, sest siis ei olnud tal elukaaslast ning ta suhtus kõigesse kergekäeliselt. Praegu on tal olemas inimene, keda ta armastab ning kes teda ootab. Ta püüab oma elu muuta, maksta ära järelejäänud hagid ning elada õiguskuulekalt. Esialgu aitaks teda ema ja elukaaslane kuni ta endale töö leiab. Tal on olemas keevitaja elukutse ning tal läheks töö otsimisega aega kaks nädalat. Lisab, et ta püüab end parandada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu P.G ja tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus võtab arvesse, et P.G-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt ning probleeme ei ole esinenud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et majandustöödest ega muudest taasühiskonnastavatest tegevustest P.G vanglas osa võtta ei ole saanud, kuid seda ei saa kinnipeetavale ka ette heita, sest talle koostati esimene individuaalne täitmiskava alles 27.08.
3. Seega tuleb kohtul asuda seisukohale, et P.G on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kohus peab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama ka kinnipeetava varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. P.G on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud ning vanglas kannab isik karistust juba kümnendat korda. Käesoleval ajal omab P.G kolme kehtivat kriminaalkaristust - esimese astme kurite gu, s.o narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ning vargused. Tema kuriteod on olnud etteplaneeritud ning toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule toimetuleku ja probleemide lahendamise oskusele. Ühtlasi viitavad toime pandud kuriteod, et isikule on omane käituda tagajärgedega mittearvestavalt ja impulsiivselt. Väärib tähelepanu, et kohus on P.G-le juba varasemalt andnud võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid P.G pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Järelikult annavad kinnipeetava varasem 2 elukäik ja toimepandud kuriteod kohtule piisavalt alust arvata, et isikust lähtub tavapärasest suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks. Vangla materjalidest nähtub, et P.G-l on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Oluline on seegi, et kinnipeetavat ootavad vabaduses toetavad lähedased, kes on teda vabanemise korral valmis ka rahaliselt toetama. Siiski ei saa kohus vaadata mööda asjaolust, et isik ei oma vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis vähendaks majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Tõsi, P.G on töökoha leidmise osas positiivselt meelestatud ning leiab, et ta leiaks endale vabanemisel töökoha juba kahe nädala jooksul. Samas ei saa kohus kinnipeetava varasemat elukäiku arvesse võttes välistada, et P.G valiks vabanemise korral taaskord lihtsama vastupanu tee ning asuks igapäevaste kulude katteks taaskord majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panema. Kohus võtab arvesse P.G ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning ka seda, et isik soovib alustada vabanedes seaduskuulekat elu. Eelnevast ei saa aga teha veel tõsikindlat järeldust, et kümnendat korda vanglas viibiv isik ennetähtaegse vabanemise korral enam uusi kuritegusid toime ei pane ning on asunud seaduskuulekale teele. Vangla on juhtinud tähelepanu, et isik on ka varasemalt sellist soovi avaldanud, kuid vaatamata eeltoodule seadust rikkunud, mistõttu on nii vanglal kui ka kohtul põhjust kahelda tema suutlikkuses ka tegelikult seaduskuulekalt elada. Käesoleval juhul viitavad P.G jätkuvalt kõrgele retsidiivsusohule ennekõike süüdimõistetu varasem elukäik (korduvkaristatus, uue kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö tegemise ajal) ning süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu P.G vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehe s eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 23.10.2019 kohtumäärus 1-19-3327 jõustus
5. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 3