Obsah (8)

§ 423§ 63§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 4231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märtsil 2020 Võru kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-1075 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Marve

§ 423

kokkuleppemenetluses Süüdistatav G.J , isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxxxxxxx; emakeel eesti keel; töökoht alates 26.03.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxx Karistatus Karistusregistri karistamata Tõkend Puudub andmetel 1 ja § 424 lg 2 järgi varem kriminaalkorras Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1 1. G.J süüdi tunnistada

§ 423

ja § 424 lg 2 järgi ja karistada teda

§ 63

lg 1 alusel

§ 424lg 2 järgi vangistusega 1 (üks) aasta.

2.

§ 74lg 2 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

3.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.

–

1. detsember 2019 ja
2. –
3. november 2019, s.o 5 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja mõista G.J koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 25 päeva vangistust.
4. Kohustada G.J-i ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks G.J vanglasse saabumise aeg.
5. Jätta ülejäänud karistus 11 kuud vangistust

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui G.J ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p -des 1 –6 sätestatud kontrollnõudeid.

G.J peab: 5.

1. elama aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 5.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata G.J-il käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada G.J-i osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 8.

§ 75

lg 4 alusel kohustada G.J-i 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest registreerima end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutusest määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuresaare Haiglas. 9.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.

märtsist 2020, välja arvatud

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

1. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui G.J asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõu deid hakatakse taas kohaldama, kui G.J vabaneb selle karistuse kandmiselt.
2. G.J-ilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 204 eurot;
4. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. 2
5. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p -st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb G.J-il tasuda menetluskulud kokku 1080 eurot 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 108 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde CD plaat Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
8. peatüki
9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu G.J-i süüdistatakse kokkuleppe järgi kahes kuriteos: mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta ja mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis. G.J juhtis süstemaatiliselt: –
10. novembril 2019 kella 2.30 – 3.26 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas Triinu baari juurest kuni Uhtjärve külas Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee
11. kilomeetrini sõiduautot Volkswagen Gold Variant registreerimisnumbriga xxxxxxxx; –
12. detsembril 2019 kella 15.22 paiku Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja-Kündja maantee
13. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx. G.J-il puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja teda on korduvalt
14. märtsil ja
15. aprillil 2018 väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Ta juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta
16. novembril 2017 ja
17. märtsil
18. Liiklusseaduse § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud, kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 3 Seega pani G.J toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.J juhtis: –

1. novembril 2019 kella 2.30–3.26 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas Triinu baari juurest kuni Uhtjärve külas Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee
2. kilomeetrini sõiduautot Volkswagen Gold Variant registreerimisnumbriga xxxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,11 milligrammi; –
3. detsembril 2019 kella 15.22 paiku Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja–Kündja maantee
4. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,26 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani G.J toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav G.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 1 G.J tuleb tunnistada süüdi

§ 423

ja § 424 lg 2 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel tuleb teda karistada

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel peab G.J mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.

–

1. detsember 2019 ja
2. –
3. november 2019, s.o 5 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja mõista G.J koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 25 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui G.J ei pane 1 aasta ja 8 puu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 4 1 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud G.J kuulub

§ 423

süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 204 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada G.J-il menetluskulud kokku summas 1080 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud alusel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega. KrMS § 306 lg 31 alusel allkirjastatud käsitsi 5