KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3042 Kohtulahend Pärnu Maakohtu 26. novembri 2021 määrus O.Y-le Viru Maakohtu 1

§-dest 145, 428, 432 ja KarS § 69 lg 6, kohus määras:

1. Jätta erakorralises ettekandes esitatud taotlus O.Y-le Pärnu Maakohtu
2. novembri 2021.a. määrusega nr 1-15-3042 mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
3. Pikendada O.Y-le Pärnu Maakohtu
4. novembri 2021.a. määrusega nr 1-153042 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda uueks tähtajaks
5. juuli 2022.a.
6. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
7. Viru Maakohtu 14.04.2015.a otsusega tunnistati O.Y süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi) ja karistati teda rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 480 eurot, mis KarS § 66 lg 1, 3 alusel võimaldati tasuda osade kaupa 8 kuu jooksul, makstes alates maikuust 2015 igakuuliselt vähemalt 60 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.12.
8. Pärnu Maakohtu 26.11.2021.a määrusega asendati O.Y-le Viru Maakohtu 14.04.2015.a otsusega mõistetud rahaline karistus 480 eurot, so 150 päevamäära (päevamäär 3.20 eurot), vangistusega 50 päeva ning asendada vangistus 50 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks määrati 4 kuud alates kohtumääruse jõustumisest . Üldkasuliku töö tegemise ajal on O.Y kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid . Määrus jõustus 14.12.2021 ja tuli täitmisele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse 20.12.
10. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud O.Y kohta. Ettekandest nähtuvalt tuli Pärnu Maakohtu 26.11.2021 määrus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse täitmisele 20.12.
11. Samal ajal oli täitmisel Pärnu Maakohtu 09.03.2021 otsus, mille järgi O.Y pidi tegema 159 ÜKT tundi tähtajaga 1 aasta. O.Y rikkus talle määratud kontrollnõudeid ning ei täitnud ÜKT ajakavasid, mistõttu kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse O.Y-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Tartu Maakohtu 15.12.2021 määrusega 1-21-1170 rahuldas kohus taotluse ning pööras O.Y-le Pärnu Maakohtu 09.03.2021 otsusega nr 121-1170 mõistetud liitkaristusest ärakandmata osa 1 kuu ja 22 päeva täitmisele. Määrus jõustus 12.01.
12. 25.01.2022 helistas O.Y ametnikule ning väitis, et vangistusest vabanemise järel soovib kindlasti ÜKT 50 tundi ära teha ning vabanemise järel jääb piisavalt ÜKT tegemise tähtajani selleks aega. Kohtu määratud ajal 31.01.2022 O.Y karistust kandma ei asunud ning vangla taotluse alusel pidas Lõuna Prefektuur isiku kinni 16.02.
13. Vahepealsel ajal (25.01.2022.16.02.2022) O.Y kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ei olnud. O.Y vabanes vanglast 07.04.
14. O.Y helistas ametnikule vanglast ning lepiti kokku registreerimisaeg 07.04.2022 kell 15.00, et koostada ÜKT ajakava perioodiks 08.04.2022 –14.04.
15. Selle perioodi kestel oli veel võimalus 50 ÜKT tundi teha. O.Y tuli esindusse kokkulepitud ajast varem, ametnik oli sel ajal kohtuistungil. Isik ei vaevunud ootama või kokkulepitud ajal tagasi tulema. Kohal olnud ametnikule põhjendas lahkumist, et peab Võrru tööle minema. Hiljem O.Y helistas ametnikule, lepiti kokku registreerimisaeg 11.04.2022 kell 11.
16. 11.04.2022 tuli isik telefonivestluses kokkulepitud ajal registreerimisele. O.Y tutvus ja allkirjastas „Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel“. Kohtumisel selgitatud O.Y-le , missugustel alustel on süüdlasel õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist. Isik ei soovinud näha vastavat sätet Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korrast ning nõudis ajakava koostamist sellise arvu päevadega, et 50 ÜKT tundi saaks tehtud. O.Y tugines oma n õudmist esitades enda advokaadi väitele, et ÜKT tunde saab teha kuni kohtuistungini, kus arutatakse erakorralist ettekannet. Ametnik püüdis selgitada, et ÜKT tunde saab teha vaid tähtajani, isik eiras selgitust. Vältimaks vestluse kasvamist suuremaks konfliktiks koostas ametnik ÜKT ajakava tundide tegemiseks perioodil 12.04.2022–21.04.
17. ÜKT tegemise kohaks valiti Mulgi vald, Halliste piirkond, juhendaja Valdur Mets. Koht valiti, et isikul oleks võimalik ühistranspordiga Õisu mõisasse minna. ÜKT ajakavas märgitud tööd ei tohi kesta kauem, kui kohus on määranud, seetõttu tühistas ametnik konfliktiohu tõttu koostatud ajakava 12.04.2022 ning saatis seadusele vastavalt koostatud ajakava perioodiks 12.04.2022 –14.04.2022 e-postiga Mulgi valla Halliste piirkonna ÜKT juhendaja Valdur Metsale. Juhendaja nõustus O.Y-lt ajakavale allkirja võtma. Ajakava järgi peab O.Y tegema 24 ÜKT tundi. KarS § 69 järgi asendatakse vangistus 2 üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul ning kohus määrab ÜKT mõistmisel selle tegemise tähtaja. O.Y on nõustunud vangistuse asendamisega ÜKT-ga. Ametniku hinnangul eiras O.Y teadlikult võimalust teha ÜKT tunde ajal enne vangistust, kuigi võimalus tal selleks oli perioodil 15.12.2021– 30.01.
18. Samuti ei asunud O.Y tunde tegema kohe vanglast vabanemise järel, kuigi oli eelnevalt lubaduse andnud. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku O.Y-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku 18.04.2022.a. kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on O.Y perioodil 12.04.-14.04.2022 vastavalt ajakavale sooritanud 24 tundi üldkasulikku tööd.
19. Kohtuistung 05.05.2022.a. Süüdimõistetu O.Y erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et tal on tegemata hetkel 26 tundi üldkasulikku tööd ning avaldas soovi üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks. ÜKT-koordinaatorid on rahul tema varasema tööga. Tal on alaealised lapsed ja perekond. Kriminaalhooldusametnik avaldas, et O.Y-l on sooritamata 26 tundi üldkasulikku tööd. O.Y on näidanud üles, et ta teeb need tunnid ära, kui ta väga tahab. Kriminaalhooldusametnik on nõus üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisega. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 432

lg 1 kohaselt k ohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg- st 3 ei tulene teisiti .

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425 –426 2 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 5.

§ 428

lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud kirjalikest tõenditest ning O.Y ütlustest nähtub, et süüdimõistetu O.Y eiras teadlikult võimalust sooritada üldkasuliku töö tunde ajal enne vangistust, kuigi tal oli selleks võimalus perioodil 15.12.2021 – 30.01.

1. Samuti ei 3 asunud O.Y üldkasuliku töö tunde tegema kohe vanglast vabanemise järel (s.o alates 07.04.2022), kuigi oli selleks eelnevalt lubaduse andnud. Positiivne on, et O.Y on sooritanud nõuetekohaselt 24 üldkasuliku töö tundi ajavahemikul 12.04.2022 – 14.04.2022, järgides üldkasuliku töö ajakava. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse täitmisele pööramine ennatlik ning kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus üldkasuliku töö korrektseks jätkamiseks ja kontrollnõuete täitmiseks. Kohtu hinnangul omab O.Y käesolevalt motivatsiooni üldkasulikku töö tunde ettenähtud mahus lõpuni sooritama, mida kinnitab asjaolu, et 50- st üldkasuliku töö tunnist on käesolevaks ajaks veel sooritamata 26 tundi üldkasulikku tööd ning seega pole tegemist isikuga, kes on loobunud üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et süüdimõistetu O.Y on avaldanud valmisolekut talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ning käitumise kontrollnõuete täitmiseks, leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning O.Y õiguskuulekale käitumisele suunamiseks on põhjendatud pikendada talle Pärnu Maakohtu
2. novembri 2021.a. määrusega nr 1-15-3042 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 kuu võrra ja lugeda uueks tähtajaks
3. juuli 2022.a (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4