Obsah (6)

§ 38§ 107§ 199§ 90§ 98§ 111

4-23-3361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3361 (2317,23,000780, 2317,22,004726) Kohtunik Märt Tomin

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 173 lg 1, 2; § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel: • riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi (22E-AN0885) teostamise kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot; • uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu 140 (ükssada nelikümmend) eurot; • riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot; • riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi (23E-AN0128) teostamise kulu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot; s.o kokku 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Z.U , 4-23-3361, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Z.U-le tema enda poolt avaldatud elektronposti aadressile. 1 Ülejäänud menetluskulu, s.o eksperdi poolt joobe kohta hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot jätta menetlusaluselt isikult välja mõistmata, jättes selle menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud ekspertiisidest tagastatud vatitükk koos minigrip kilekotiga (akt 23ATH23518), oranž süstlakork, filtritükk ja pakendid nr 1, 2, 3 (pakenditele märgitud süüteoasja nr 2302230000791) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
3. EKEI keemiaosakonnas hoiustatud ekspertiisist nr 23E-AN0128 järele jäänud läbipaistev vedelik massiga 6,06g mis sisaldab GBL-i (pakend nr 1), amfetamiini sisaldav beežikas pulber massiga 1,63 grammi (pakend nr 2) ja amfetamiini sisaldav valge pulber massiga 0,37 g (pakend nr 3.1) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 ja 4 alusel ja jätta NPALS§ 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine teadus- ja arendustegevuseks või õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
4. CD plaat vormikaamera salvestistega, mis asub väärteotoimiku s nr 4-23-3361 (kilekaante vahel pärast tl 47), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel

§ 107lõike 1 kohaselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 09.11.2023.

§ 199lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.06.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1619877 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 28.06.2022 kella 21.25 ajal xxxx isik valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet - amfetamiin. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. 17.01.2023 koostatud väärteoprotokollist nr AB1614791 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 17.01.2023 kella 03.11 ajal xxxx juures isik oli eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin. Lisaks isik omas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet GBL ja amfetamiin. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Vastavalt

§ 90

lg 1 sätetele kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja menetlusaluse isiku või tema kaitsjata. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtukutse 09.11.2023 kohtuistungile kätte saanud 27.10.2023, leiab kohus, et kutse on kätte saadud piisava ajavaruga. Menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole kohtule esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik vastavalt

§ 98lg 5 sätetele teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 17.01.2023 väärteo osas (4-23-3361) selgitanud, et oli eelnevalt tarvitanud amfetamiini ning ka leitud narkoaine oli tema oma. 28.06.2022 väärteo osas (4-233365) ei ole menetlusalust isikut vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatud korrale 2 menetlusaluse isikuna üle kuulatud ning väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud vaid seda, et ta on protokolliga tutvunud. Sellega on menetlusalune isik oma selgitustes piirdunud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärtegude toimepanemine kahes väärteoasjas on kirjalike tõenditega tõendamist leidnud. Alused nende tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks puuduvad. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt rahatrahvidega karistatud, rahatrahvid on jäetud maksmata. Samalaadse väärteo eest on karistatud ka arestiga. Seetõttu tuleb menetlusalune isik süüdi tunnistada väärtegude toimepanemises ja karistada arestiga 15 päeva. Menetluskuluna välja mõista 647 eurot. Ekspertiisidest tagastatud vatitükk, kilekott, süstla kork, filtritükk ja pakendid hävitada. Aresti kandmiseks anda kahekuuline tähtaeg. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoprotokoll AB1619877 Väärteoprotokolli kohaselt Z.U 28.06.2022 ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet - amfetamiin, mis leiti isiku vallasasja läbivaatusel ehk üks minigripp kott valget värvi tundmatu ainega. Ekspertiisiakti nr 22EAN0885 kohaselt ekspertiisiks esitatud valge pulber massiga 0,012 g soonsulguriga kilekotis sisaldas amfetamiini ning selle puhta aine kog ust ei määratud kuna seda ei olnud võimalik pulbri vähesuse tõttu määrata. Seega on väärteoasjas üheselt tuvastatud, et menetlusaluse isiku seljakotist leiti pakend, milles ekspertiisi kohaselt oli narkootiline aine amfetamiin, s.t menetlusaluse isiku valdusest leiti narkootilist ainet ning see asjaolu on üheselt tõendamist leidnud. Amfetamiin kuulub NPALS § 3 1 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust amfetamiini kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, s.h omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o amfetamiini omamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, s.h

1. aastal neljal korral, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik on teadlik teo keelatusest ja karistatavusest, kuid see teadmine ei takistanud tal toime panemast uut eesmärgipärast õigusvastast süütegu teadmises, et ta järjekordselt teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning süüteokoosseisu saabumine ongi tema tegutsemise eesmärgiks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Z.U rikkus 28.06.2022 NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamise. 3 Väärteoprotokoll AB16198774791 Väärteoprotokolli kohaselt oli Z.U 17.01.2023 eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin. Lisaks isik valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilisi aineid GBL ja amfetamiin, mis leiti isiku valduses oleva sõiduki läbivaatusel ehk üks minigripp kott valge pulbriga, üks plasttops valge pulbriga ja 0,5l läbipaistev pudel läbipaistva vedelikuga. Ekspertiisiakti nr 23E-AN0128 kohaselt ekspertiisiks esitatud läbipaistev vedelik massiga 6,06 g sisaldas gammabutürolaktooni (GBL), mille puhta aine kogust ei määratud, kuna vedeliku mass ei ületanud GBL suure koguse piirmäära. Beežikas paakunud pulber massiga 1,63 g sisaldas 5,1% amfetamiini. Valge pulber massiga 0,37 g sisaldas 4,2% amfetamiini ning oranžis süstlakorgis olid amfetamiini jäljed. Ka selle episoodi puhul on üheselt tuvastatud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist ainet, kui ta ka valdas erinevaid narkootilisi aineid, mida menetlusalune isik on ka tunnistanud. Amfetamiin kuulub NPALS § 3 1 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, GBL kuulub V nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust ei amfetamiini ega ka GBL-i kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, s.h omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o amfetamiini ja GBL-i omamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, s.h
2. aastal neljal korral, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik on teadlik teo keelatusest ja karistatavusest, kuid see teadmine ei takistanud tal toime panemast uut eesmärgipärast õigusvastast süütegu teadmises, et ta järjekordselt teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning süüteokoosseisu saabumine ongi tema tegutsemise eesmärgiks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Z.U rikkus 17.01.2023 NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamise. Karistuse mõistmine NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Inkrimineeritud väärteod näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud väärteokorras 14-l korral ning karistuseks on määratud valdavalt rahatrahvid. Kuivõrd aga rahatrahvid on siiani tasumata, on nii hiljuti määratud kui ka aastate eest määratud karistused 4 karistusregistrist kustumata ning saab järeldada, et rahatrahvid soovitud mõju ei ole avaldanud. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ei ole tal ka töökohta, seega puudub tal püsiv ja legaalne sissetulek ning suutlikkus rahatrahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit, rahatrahve ei tasu ega näita üles seadusekuulekust, siis leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe samalaadse väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem, milline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras iga väärteo eest. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seetõttu kohus, juhindudes

§-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Samas leiab kohus, et kui karistuse määra valikul lähtuda vaid keskmisest süüst ja sanktsiooni keskmisest määrast, tuleks menetlusalusele isikule süütegude kogumi eest mõista suhteliselt pikaajaline karistus. Kohus leiab, et selline karistus ei oleks proportsionaalne, mistõttu asub kohus seisukohale, et kuivõrd menetlusalust isikut ei olnud enne esimese inkrimineeritud väärteo toimepanemist arestiga karistatud, võib väärtegude kogumi eest mõista menetlusalusele isikule vaatamata üle keskmise süüle karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

§ 111p 8 kohaselt peab kohus märkima kohtuotsusesse menetluskulude otsustuse.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on väärteoasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisid. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Menetlejal on süüteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdlasele saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdlase süüteoasja lahendamisele. Ekspertiisid oli süütegude avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti menetlusaluse isiku süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises NPALS § 15 1 lg 1 ettenähtud süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna kaks ekspertiisitulemust toetasid menetlusaluse isiku süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb narkootilise aine ekspertiisi kulud välja mõista menetlusaluselt isikult. Menetluskuludeks on käesolevas väärteoasjas samuti Eldred OÜ uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu ja eksperdi poolt hinnangu andmise kulu. Puutuvalt uriiniproovi võtmist ja uuringute tegemist, on tegemist kuludega, mis olid vajalikud süüteokoosseisu tuvastamiseks ning need kulud on põhjendatud. Lisaks sellele andis kohtuekspert hinnangu joobe kohta, mis oli vajalik selleks, et tuvastada kas menetlusalune isik pani toime ka sõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuivõrd eksperdi hinnangu kohaselt menetlusalusel isikul joovet ei tuvastatud, ei sisaldanud tema käitumine ka vastava süüteokoosseisu, s.o KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnuseid, mille tuvastamiseks aga hinnangu saamist taotleti. Seetõttu lähtudes hinnangu andmise eesmärgist leiab kohus, et hinnangu andmisega tekkinud kulu summas 52 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd hinnang ei andnud positiivset tulemust KarS § 424 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu tuvastamise osas. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, kuid samas ei ole ta esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude 5 tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, kellel on 14 kehtivat väärteokaristust, osaliselt ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et samalaadsete väärtegude toimepanemise ja tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu, v. a joobe kohta hinnangu andmisega tekkinud kulu, tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda.

§ 111

lg 1 p 7 peab kohus märkima kohtuotsusesse asitõenditega ja muude äravõetud esemetega toimimise viisi. Käesoleval juhul on menetlusaluselt isikult ära võetud 2 minigripp kotti valge ainega, üks vatitükk, plasttops valge ainega ja 0,5l läbipaistev pudel läbipaistva vedelikuga, milledes leiti narkootiline aine ja väikeses koguses narkootiline aine. Narkootiline aine on hoiustatud ekspertiisiasutuses ning ekspertiisist alles jäänud vatitükk koos minigripp kotiga ja süstlakork, filtritükk ning pakendid on hoiustatud kohtuvälise menetleja asitõendite hoiuruumis. Kuivõrd kõigi äravõetud objektide puhul on tegemist süüteo toimepanemise vahenditega, siis tuleb need KarS § 83 lg 1 sättest tulenevalt konfiskeerida ja kuna äravõetud objektidel puudub pärast otsuse jõustumist nii varaline kui ka tõenduslik väärtus, tuleb konfiskeeritud esemed hävitada kui väärtusetud asjad, arvestades objektide hävitamisel nende hävitamiseks ettenähtud erikorda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6