1-25-1248/16

1-25-1248 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-25-1248 Kohtukoosseis Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik Kriminaalasi Marek Kitt süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18 märtsi
3. a otsus lühimenetluses Prokurör Margaret Beres Süüdistatav Marek Kitt isikukood: 37703270315; kindel elukoht puudub, kannab karistust Tallinna Vanglas; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; keskharidus; ei tööta. Kehtivad kriminaalkaristusi 9, viimati 28.08.2024 Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-24-4890 karistati KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega, lõplikuks karistuseks loeti 3 kuud 10 päeva, mis asendati ÜKT-ga (97 tundi). 30.12.2024 Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus 3 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele, karistuse alguseks 20.12.2024; seitse kehtivat väärteokaristust. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Marek Kitt RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Marek Kiti (Kitt) apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Lk 1 / 3 1-25-1248 SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS
4. Harju Maakohtu 18.03.2025 otsusega lühimenetluses (otsuse terviktekst tehti pooltele kättesaadavaks 9.04.2025) karistati M. Kitti § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust, s.o 4 kuud vangistust, Harju Maakohtu 28.08.
5. a otsusega nr 1-24-4890 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 18.03.
6. KrMS § 130 lg 41 kohaldati M. Kiti suhtes tõkendit vahistamine kohtusaalis. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem, tõkendi osas koostas kohus eraldi kohtumääruse.
7. M. Kitt anti kohtu alla ja mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi võõra vallasasja tahtlikus äravõtmises selle omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt kokkuvõtvalt järgmises: M. Kitt isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt ja keda on selle eest karistatud 28.08.2024 Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-24-4890 karistati KarS § 199 lg 1 § 25 lg 2 järgi (teod 08.11.2023 ja 26.08.2024), PPA 21.10.2023 otsusega asjas nr 231523007262 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 alusel (tegu toime pandud 21.10.2023) ja PPA 14.10.2023 otsusega asjas nr 231723010275 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 14.10.2023), uuesti, viibides 15.09.2024 kella 13:20 paiku Tallinnas, Estonia pst 9 asuva Solaris keskuse Delice toidupoe infoleti juures, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil infoleti pealt E.Z (E.Z) kuuluvad uued juhtmevabad kõrvaklapid Apple Airpods Pro gen 2 karbis koos USB laadimisjuhtme- ja kõrvaklappide otsikutega kogumaksumusega 279 eurot, pani enda jope taskusse ning lahkus. APELLATSIOON
8. Süüdistatav M. Kitt peab apellatsioonis mõistetud karistust liiga karmiks, sest ta tunnistas end süüdi, kahetses tegu, sest oli selle toimepanemise ajal alkoholijoobes, kaup on omanikule tagastatud ja asjas puudub hagi. Sel põhjusel on tema süü minimaalne ja teda on perspektiivitu maksumaksja raha eest vangistuses hoida. Maakohus mõistis ka karmima karistuse kui küsis prokurör. Karistus võiks jääda prokuröri taotletu juurde, sest üldjuhul kohtupraktikas mõistetakse prokuröri taotletud karistusmäär ega kohaldata vahistamist. Süüdistatav sooviks pöörduda elu- ja töökoha taotlemiseks Mustamäe Linnaosa valitsuse poole, aga vangistuses seda teha ei saa. Süüdistatav ei saa aru, miks Harju maakohus või uurija ei pakkunud talle asjas kokkuleppemenetlust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni põhjendused ei anna ilmselgelt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks, sest vaidlustatud asjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et apellandi väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses. Karistuse kohaldamisel ei ole maakohus eksinud materiaal- ega menetlusnormide vastu. Mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta. Ringkonnakohus ei näe ka seadusest tulenevat alust apellatsiooni piiridest väljumiseks. Seega on apellatsioon perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Lk 2 / 3 1-25-1248
10. Süüdistatava apellatsioonis esitatud argumendid ei anna ilmselgelt alust temale mõistetud karistuse muutmiseks. Maakohus luges M. Kiti teosüü väikeseks ja arvestas kahetsuse avaldamist. Apellatsioonis on aga jäetud tähelepanuta maakohtu põhjendused, et eripreventiivsetel kaalutlustel karistuse suurendamiseks annab aluse see, et M. Kitil on varguste toimepanemise eest üheksa kehtivat kriminaalkaristust ja seitse väärteokaristust ning menetletava varguse pani M. Kitt toime 28.04.2024 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, vähem kui kuu aja möödudes kohtuotsusest. Kuivõrd M. Kitt pani teo toime ajal, kui talle mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, pöörati viimase otsusega täitmisele pööramata jäetud karistus süüdistatava uue teo tõttu täitmisele. Maakohus liitis põhjendatult karistused KarS § 65 lg 2 alusel ja asus seisukohale, mõistetud vangistus tuleb reaalselt ära kanda. Maakohus selgitas, miks ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades süüdistatava kergema karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika, karistuse eesmärkidega ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Vale on süüdistatava väide, et kohtupraktika kohaselt pidi maakohus mõistma prokuröri taotletud karistuse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel prokuröri taotlusega seotud ja lahendab selle küsimuse seadusele ja enese siseveendumusele tuginevalt, mida maakohus tegigi (RKKKo 3-1-1-11312, p 12). Karistuse muutmiseks ei anna alust süüdistatava väited, et ta ei saa vangistuses taotleda elu- ja töökohta. Süüdistatava märgitu, et maakohus ja uurija ei pakkunud talle kokkuleppemenetlust on KrMS § 239 lg-s 1 sätestatu ja karistuse vaidlustamise seisukohalt asjakohatu.
11. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt tähelepanuta jäetud asjaolusid, karistuse mõistmisel on järgitud KarS § 56 lg 1 põhimõtteid ja üldist karistuspraktikat ja maakohus ei teinud M. Kitile karistust mõistes kaalutlusvigu. Seega on kriminaalkolleegium üksmeelsel seisukohal, et süüdistatava M. Kiti apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lk 3 / 3