Muutuvat elatist taotletakse alljärgneva valemi alusel: Perekonnaseadus § 101 lõige 3 - Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma -272,76 eurot baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil -perekonnaseadus § 101 lõige 4 -1832 eurot (keskmine palk brutos) korda 3% on 54.96 eurot. Seejärel liidetakse keskmine palk brutos korda 3% +baassumma kokku - 54,96 + 272,76 = 327,71999999999997 eurot. Perekonnaseadus § 101 lõige 5, vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 327,71999999999997 eurot -(pool lasterikka peretoetust 225 jagada 2 -ga ;450 eurot on lasterikka peretoetus) jagada 3 lapsega on 290,22 eurot. 290.22 eurot - (80 eurot /2 )= 250,22 eurot. Isa ja laps omavahel ei kohtu, seega ei ole alust vahetuks elatise vähendamiseks. Hageja palub 1) suurendada 13.10.2015 välja mõistetud Viru Maakohtu otsusega elatist 170 2 eurolt kehtiva seaduse järgi sätestatud miinimummäärani alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning 2) juhindudes
lõige 2 mõista elatis välja muutuva suurusena alljärgneva valemi alusel:
lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt
aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (alus
lg 3) ; baassummale lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt
lg-le 4 -keskmine bruto kuupalk korda 3%;
lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool määratud lasterikka peretoetust ja pool lapsetoetust-
lg 3 ja 4 alusel kokku liidetud summa ,millest lahutatakse maha pool lasterikka peretoetust ,millest lahutatakse maha kahe hageja lasterikka peretoetus ja seejärel jagatakse kahe lapsega ja seejärel jagatakse lasterikka peretoetust saavate lastega s.o 3 lapsega; 3) jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt välja viivis võlaõigusseadus § 113 lõige 1 teise lause järgi alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kostja vastus hagile Vastuväide elatise suurendamisele: kostja ei nõustu elatise suurendamise nõudega, kuna kostja praegune finantsolukord ei võimalda suuremat elatismakset. Kostja on hetkel tasumas lapse emale 230 eurot kuus elatist kohtutäituri kaudu, mis arvestades kostja sissetulekut on hetkel maksimaalne võimalik summa. Kostja sissetulek: kostja kuusissetulek on 500 eurot, millest tuleb katta kõik isiklikud elamiskulud ja muud vajalikud väljaminekud. Kostja palub arvestada, et sellest summast ei ole võimalik praegust elatist suurendada, kuna see seab ohtu kostja enda toimetuleku. Menetluskulud: kostja leiab, et menetluskulud tuleks jagada võrdselt mõlema poole vahel. Kohtumenetluse eelistus ja kompromissivõimalus: kostja on nõus, et antud asja menetletaks kirjalikus menetluses. Kuigi kompromiss on kostja jaoks vastuvõetav, ei pea ta seda antud juhtumi puhul kahjuks reaalseks, kuna lapse ema ei ole kompromissideks avatud. Hageja seisuskoht kostja vastusele Vaidlust ei ole selles, et hageja põlvneb kostjast. Vaidlust ei ole selles, et laps elab emaga. Vaidlust ei ole selles, et isa ja laps omavahel ei kohtu. Vaidlust ei ole ka selles, et tsiviilasjas nr 2-15-116958 on elatis summas 170 eurot välja mõistetud. Vaidlus on selles, et kas ja kui suures ulatuses tuleb kohtul elatis välja mõista. Kostja taotles hagi rahuldamata jätmist ja seda põhjusel, et tema sissetulek on 500 eurot, millest ta peab katma oma kulud. Välja mõistmisel seaks see ohtu tema toimetuleku. Samuti kostja pidi tasuma 230 eurot läbi kohtutäituri elatist ja see pidi olema tema jaoks maksimaalne summa, mida ta suudab täita. Kostja ei olnud kompromissile vastu, kuid hageja saab aru, et ta ei hakka seda täitma. Seega praegusel juhul kompromiss kõne alla tulla ei saa.
Kuna vaidlust ei ole selles, et laps elab emaga, siis isa kohustub tasuma elatist rahas
Riigikohus on lahendis nr 216-100215 märkinud: Kohtud on praeguses asjas kooskõlas kolleegiumi varasema praktikaga leidnud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu
Kui kostjalt nõutakse suuremat elatist, siis peaks ka lapse ema tõendama, millises ulatuses ja kuidas ta panustab lapse ülalpidamisse. Kostja andmetel elab tütar O.E valdavalt oma elukaaslase juures ning viibib ema juures harvemini. Sellisel juhul peaks hageja selgitama, kuidas lapse elamiskulud jaotuvad. Samuti on teada, et hageja ei tööta. Seetõttu on alust kahtlustada, et elatise suurendamise taotluse tegelik eesmärk on tagada riigipoolne elatisabi, mis rakendub juhul, kui mina peaksin jääma tööta. Kokkuvõte ja taotlused: Kostja palub kohtul jätta hageja elatise suurendamise taotlus rahuldamata, kuna kostja finantsolukord ei võimalda suuremaid elatismakseid. Kostja palub kohustada hagejat esitama tõendid lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta ning selgitama, kuidas tema ise panustab lapse ülalpidamisse. Palub arvestada, et kostja on juba suurendanud elatisraha tasumist 230 eurolt 300 euroni, mis on kostja hetkevõimalusi arvestades maksimumpanus. Kui kohus peaks siiski kaaluma elatise suurendamist, palub kostja arvesse võtta kostja elamiskulusid ning vältida otsust, mis ohustaks kostja toimetulekut ja majanduslikku sõltumatust. 4 Hageja lõplik seisukoht
lõige 2 järgi, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Praegusel juhul ei ole kostja vastu vaielnud, et laps elab emaga ja tema kohtumised lapsega on alla 7 kalendri ööpäeva kuus. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja on valdavalt elukaaslase juures ja viibib emaga harvemini. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väiteid. Isegi kui seda väidet kostja suudab tõendada, siis see ei oma nii ehk nii tähtsust. Oluline on see, et laps ei ole isaga ja ei osale ka lapse kasvatamises. Seega on vähemalt üks tingimus
Kuna vaidlust ei ole selles, et laps elab emaga, siis isa kohustub tasuma elatist rahas. Kostja märkis, et tema sissetulek on 500 eurot. Antud juhul ei näe hageja selles alust vabastada kostjat elatise tasumisest. Kostja võib proovida otsida endale tasuvam töö või teine töökoht juurde. Elatise suurendamiseks
lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, nagu kohtud õigesti ka leidsid- p-d 12-13. Kuna hageja soovib suurendada miinimum nõudeni, siis Riigikohtu praktika pinnal muutuste suurendamise kohustust ei ole. Ka on õiguslik muutus, et elatisraha miinimum on tõusnud. Seega elatise suuruse tõendamine ei oma antud asjas tähtsust. Hageja on taotlenud elatise suuruse muutmist perekonnaseadus § 101 lõige 1 sätestatud määrani. Lapse vajadused on kaetud. Punktis 4 toodud väidet peab kostja tõendama. Antud hetkel on see paljasõnaline väide. Isegi, kui see nii oleks, siis perehüvitiste seadus on ette näinud elatisabi, kui lahusolev vanem ei täida kohtulahendit. Seega hageja leiab, et punktides 1-4 taotlused ei kuulu rahuldamisele. Ka ei esine kostja seisukohtadest, et esineks vähendamise aluseid
Isegi, kui oleks sellised alused ,ka sel juhul tuleb kaalukalt kostjal tõendada, mis takistused esineksid, et ta ei saa hagejale miinimummääras elatist tasuda. Hagejale pigem tundub, et kostja ei ole huvitatud elatise tasumisest. Lisaks hagis toodud muutustele toob hageja veel välja, et tsiviilasjas 2-15-116958 mõisteti hageja kasuks elatis summas 170 eurot välja 10. oktoobril 2015 ehk ca 10 aastat tagasi. Nüüd on aeg edasi liikunud ja laps on ka vanemaks saanud ja ka vajadused on tõusnud nt riiete suurus. Ka peab märkima, et elatise suurus on muutunud. Seega ca 10 aastaga on muutunud palju ja seega on hageja seisukohal, et miinimum nõuet tõendama ei pea. Ka märgib hageja täiendavalt, et hageja seadusliku ülalpidamisel on 3 alaealist last. Vähene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise maksmisest vabastamiseks ega selle vähendamiseks. Seega hageja leiab, et hagi rahuldamata jätmine seetõttu, et kostja finantsolukord ei võimalda hagejale elatist suuremat elatist tasuda ei oma tähtsust. Oluline on see, et kostjal on alaealine laps, kelle ees on tal ülalpidamise kohustus. Hageja hinnangul ei maksa kostja mitte suurenenud elatist vaid vana lahendiga välja mõistetud elatise võlga. See ei tähenda seda, et see oleks suurenenud elatis. Seega antud hetkel kostja ei tasu miinimum ulatuses elatist. Kui ta tasuks elatist miinimum ulatuses, siis oleks ta pidanud seda ka tõendama. Käesoleval hetkel neid tõendid ei nähtu. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, millised on kulud tal on. Isegi, kui ta ka tõendaks, siis ta peab ka tõendama, seda mis takistab tal suuremat sissetulekut teenida, kas on üldse tal võimalik suuremat sissetulekut teenida. Käesoleval hetkel ei ole kostja neid tõendeid kohtu ette toonud. Ka ei ole kostja esitanud kohtule pangakontoväljavõtteid, milles nähtuks tema sissetulekud ja väljaminekud. Kostja väitis, et tema sissetulek on 500 eurot kuus, millest kohtutäitur võtab 230 eurot. Hageja hinnangul on see paljasõnaline väide, mis on tõendamata. Kuigi kostja on väitnud, et tema sissetulek on 500 eurot kuus ei tundu see hagejale eluliselt usutav. Arvestades tänapäeva hindasid, mis kulud söögile, riietele ja muudele vajadustele, siis 500 euroga kuus hageja arvates 5 ei ole võimalik elada. Seetõttu ei tundu hagejale selline kostja vastuväide eluliselt usutav. Ka toob hageja välja, kui kostja väidab, et tema sissetulek on 500 eurot kuus, siis on tal võimalik seda suurendada näiteks otsides tasuvam töö või teine töökoht juurde. Ka on võimalik teha ka tööampsusid, mida ka Internetis pakutakse. Hageja hinnangul peab kostja ise otsima ja ise midagi selleks tegema, et tema sissetulek oleks suurem. Oluline on ka silmas pidada, et lisaks tõendamatusele ei ole kostja ka esile toonud üldse, miks peaks elatist vähendama või jätma samaks. Ka ei ole toonud kostja esile oma kulusid. Ka ei ole toonud esile, miks peaks kohus rakendama antud asjas elatise vähendamisel
. Selleks, et vältida tulevikus uuesti kohtu poole pöördumist palub hageja välja mõista elatis muutuva suurusena
Hageja leiab, et elatise rahuldamata jätmiseks ega elatise vähendamiseks ei ole alust ja seetõttu palub kohtul hagi rahuldada täies ulatuses. Kokkuvõtlikult leiab hageja, et kostja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Ka leiab hageja, et miinimum elatise nõuet ei pea tõendama. Samuti on kostja seisukohad paljasõnalised ja tõendamata. Kokkuvõtlikult jääb hageja esitatud nõuete ja taotluste, seisukohtade juurde ning palub kohtul need ka rahuldada. Kostja seisukoht hageja lõppseisukohale Elatisvõimekus ja senine panus lapse ülalpidamisse: kostja on oma võimaluste piires andnud panuse lapse ülalpidamisse. Kostja sissetulek on piiratud, kuid on vabatahtlikult suurendanud kohtutäituri kaudu makstavaid summasid kuni 300 euroni kuus, soovides näidata head tahet ning osaliselt tasuda ka varasema elatisvõla eest. Selle kõrval peab kostja ise igapäevaselt toime tulema – kostja rahaline olukord on hetkel keeruline ning suurema elatise kohustuse määramine seaks ohtu kostja elementaarse toimetuleku. Lapse tegelik elukorraldus: Kuigi laps elab ametlikult ema juures, on teada, et ta viibib regulaarselt ka endast oluliselt vanema meesterahva (14a vanem) juures, kelle isiklik suhe lapse emaga on küsimusi tekitav. Seda kinnitavad sotsiaalmeedias avaldatud materjalid ja messengeri vestlused, mille sisu viitab, et lapse ema on teadlik selle kontakti võimalikust sobimatusest. Lapse ja isa suhtlus: Laps ei suhtle isaga ega viibi isa juures, kuigi see võimalus on alati olnud olemas. Selline olukord ei ole tingitud isa tegevusest ega tahtmatusest, vaid suhtluse katkestamisest ema või lapse poolt. Elatise suuruse põhjendatus: Nõutav summa 292 eurot kuus (või kahekordselt – 292+292 eurot, kui mõeldud mõlemalt vanemalt) ületab oluliselt lapse igakuise tegeliku vajaduse, eriti arvestades, et elatise kasutamist ei ole selgitatud kuludokumentidega. Kostja palub esitada kohtule tõendid (nt tšekid, arved), mis kinnitaksid, et lapse ülalpidamiseks kulub igas kuus reaalselt selline summa. Ilma läbipaistva ülevaateta ei ole võimalik hinnata, kas elatise tõstmine on õigustatud. Kokkuvõte: Kostja palub jätta elatise suurendamise nõue rahuldamata või määrata see mõistlikus ja proportsionaalses ulatuses, arvestades kostja rahalist seisu, tegelikku suhtlust lapsega ning kahtlusi lapse elukorralduse ja elatise kasutamise sihipärasuses. Hageja seisukoht kostja lõppseisukohale Kostja poolt on jäänud tõendamata, et ta tasub elatist 300 eurot kuus. Teiseks, isegi, kui ta tasuks elatist sellises ulatuses, siis on elatise, siis kostjal on elatise võlg, mida ta tasub. Kolmandaks on elatise suurendamine uus menetlus, mis tähendab, et kostja oleks pidanud tõendama, et ta tasub vabatahtlikult suurendatud kujul elatist ehk ,siis miinimummääras. Hetkel neid tõendeid ei ole. 6 Ka kordab hageja, et Riigikohtu praktika pinnal vähene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise vähendamiseks ega ka vabastamiseks. Kostja väidab, et on soovinud lapsega suhelda, kuid ta pakkunud seda võimalust. Kostja poolne seisukoht suhtluse osas on tõendamata. Ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, et on takistus ema poolt lapsega suhtlemises. Kui see ka oleks, siis oleks isa ammu läinud kohtusse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Seega on tõendatud, et isa ei suhtle lapsega. Kostja väide, et laps viibib tihti oluliselt vanema meesterahva juures. Antud väide on ka tõendamata. Kui kostja väidab, et tal on tõendid, siis kohtule neid esitatud ei ole, seega on see väide tõendamata. Isegi, kui ka see nii oleks, siis see ei oma antud olukorras tähtsust. Tähtis on see, et laps ei ela isaga ja isa ei osale lapse kasvatamises. Kohtupraktika pinnal ei oma hageja seadusliku esindaja majanduslik seis tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et ema ei ole saanud lapse kasvatamisega hakkama saanud. Oluline on see, et alaealise lapse vanem ei osale lapse kasvatamises ning ei ela lapsega koos (
Need tingimused on täidetud, sest isa on menetluse vältel korduvalt öelnud, et laps ei ela temaga ega osale kasvatamises. Seega ei ole ema majanduslik olukord ei ole oluline. Miinimumelatist ei pea tõendama kohtupraktika pinnal. Tsiviilasjas nr 2-15-116958 on välja mõistetud elatis 170 eurot. Elatise määr on suurenenud, mis oli hagi esitamise seisuga 250,22 eurot. Samuti kordab hageja veelkord üle, et miinimumelatist ei pea tõendama. Teiseks on ka aega möödunud ja seega on kulude poole pealt ilmselgelt palju muutunud. Lisaks on ka tõusnud perehüvitiste seaduse järgi elatisabi, mis on käesoleval ajal 200 eurot. Kuna kostja ei ole tõendanud oma sissetulekuid, väljaminekuid, oma kulusid, siis leiab hageja, et kostja seisukohad on tõendamata. Ka on kostja korduvalt rõhunud, et tuleb välja tuua hageja kulud. Ka siin jääb hageja Riigikohtu lahendite juurde, et miinimum elatist ei pea tõendama. Lisaks on ka toonud hageja välja muutused juba hagis. Ka kostja väited, mis ta on menetluse vältel toonud esile nt laps ei ela emaga, lapse kulud on väiksemad on tõendamata. Kokkuvõtlikult leiab hageja, et tema esitatud nõuded ja taotlused on põhjendatud ning palub kohtul need rahuldada. Hageja on seisukohal, et kostja toodud seisukohad ja vastuväited on tõendamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus käesoleva asja kirjalikus menetluses sisulise otsusega. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 7 Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Käesolevas asjas on hageja (alaealine laps) esitanud hagi kostja (lapse isa) vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja taotleb suurendada 13.10.2015 Viru Maakohtu otsusega välja mõistetud elatist 170 eurolt kehtiva seaduse järgi sätestatud miinimummäärani (250,22 eurot) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning mõista elatis välja muutuva suurusena
MS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on toonud välja mitu alust elatise suurendamiseks: õiguslikud muutused
§-s 101 elatise miinimummäär on tõusnud. Kui
) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 3-5 sätestavad elatise arvutamise alused: baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi muutusega (
lg 3); baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast (
lg 4); elatisest arvatakse maha lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (
lg 5).
lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja arvutuste kohaselt on elatise miinimummäär 250,22 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et tema finantsolukord ei võimalda suuremat elatismakset. Kostja väidab, et tema kuusissetulek on 500 eurot, millest ta juba tasub kohtutäituri kaudu 230 eurot elatist. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps, et laps ei ela koos kostjaga ega kohtu ja suhtle temaga ning selles, et tsiviilasjas nr 2-15-116958 on lapse kasuks mõistetud välja elatis summas 170 eurot kuus. Vaidlus seisneb üksnes selles, kas ja millises ulatuses on kohtul põhjendatud elatise suurendamine. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses, et kostja (vanem, kellelt elatist nõutakse) peab tõendama: asjaolud, mis vähendavad tema kohustust elatist maksta (nt lapse viibimine tema juures, muud ülalpeetavad lapsed) (
lg 6 ja 7); 8 asjaolud, mis näitavad, et hageja nõue on põhjendamatu või liiga suur. Elatise vähendamise aluseid peab tõendama kostja. Elatise suurendamise aluseid peab tõendama hageja. Mõlemad pooled peavad esitama tõendid oma väidete põhjendamiseks. Kohus leiab, et kostja väited on jäänud tõendamata, kuna kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud oma väidete toetuseks ühtegi asjakohast tõendit. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja väide, et tema finantsolukord ei võimalda elatise suurendamist, on tõendamata.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Kostja peab tõendama oma finantsolukorda ja põhjendama, miks ta ei ole võimeline elatist maksma. Kostja on esitanud väiteid oma sissetuleku ja kulude kohta, kuid ei ole esitanud neid tõendavaid dokumente (nt pangakonto väljavõtted). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et ta on otsinud võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks.
lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest isegi siis, kui tema majanduslik olukord on raske. Riigikohtu senises praktikas on ka leidnud, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest sissetuleku puudumise tõttu. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka halva varalise seisundi tõttu, vaid peab kasutama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-21-15, p 14). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 3-2-1-118-12, p 15). Seega on kostja väide, et tema finantsolukord ei võimalda elatise suurendamist, põhjendamatu. Vanem on kohustatud täitma oma ülalpidamiskohustust sõltumata oma majanduslikust olukorrast ning jagama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks võrdselt. Kuigi kohus võib
lõike 2 alusel mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
alusel arvutatud määra, ei ole pelgalt vanema halb majanduslik olukord käsitatav sellise mõjuva põhjusena. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes jääks elatise maksmise korral varaliselt halvemas olukorras kui elatist saav laps. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid töövõimetuse kohta ega andmeid selle kohta, et tal oleks teine laps, kelle ülalpidamise kohustus võiks mõjutada elatise suurust. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal üks alaealine laps (hageja). Kostja ei ole tõendanud, et esineksid
Kostja väide, et laps viibib regulaarselt ka endast oluliselt vanema meesterahva juures, on tõendamata. Kostja on viidanud sotsiaalmeediale ja vestlustele, kuid ei ole neid kohtule esitanud. Isegi kui see väide oleks tõendatud, ei pruugi see mõjutada elatise suurust, kuna oluline on, et laps ei ela isaga ja isa ei osale lapse kasvatamises (
Kostja väide, et laps ei suhtle isaga ema või lapse poolse suhtluse katkestamise tõttu, on ka tõendamata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on üritanud lapsega suhelda ja ema on seda takistanud. 9
-103 reguleerivad elatise maksmist alaealisele lapsele, kuid neis ei ole sätestatud, et suhtlusõiguse takistamine oleks alus elatise vähendamiseks või sellest vabastamiseks.
lg 1 ja 2 rõhutavad, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kohus selgitab, et kui lapse ema takistab lapse ja isa suhtlust, rikub ta neid sätteid, kuid see ei anna isale automaatselt õigust keelduda elatise maksmisest. Elatise maksmise kohustus ja suhtlusõigus on eraldiseisvad õigused ja kohustused. Kostja väide, et laps ei suhtle isaga ema või lapse poolse suhtluse katkestamise tõttu, ei ole seaduslik alus elatise maksmisest keeldumiseks või selle vähendamiseks. Juhul kui lapse ema takistab lapse ja isa vahelist suhtlust, on kostjal õigus esitada kohtule eraldi avaldus hagita menetluses suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja väide, et nõutav elatise summa ületab lapse tegelikud vajadused on põhjendamata ja tõendamata. Kostja palub esitada tõendid lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta. Kohus selgitab, et Riigikohus on leidnud, et elatise suurendamiseks miinimumini ei pea üldjuhul tõendama lapse vajaduste suurenemist. Miinimumelatise ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada ning eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool miinimumelatisest (RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 14). Elatise suurendamiseks
lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13). Seega, kuna hageja taotleb elatise suurendamist miinimumini, ei ole vaja täiendavalt tõendada lapse vajaduste suurenemist ning samuti ei ole alust kohustada hagejat esitama tõendeid lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta ega selgitusi oma isikliku panuse kohta lapse ülalpidamisse. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva seadusega.
aastaga.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Pooled ei vaidle selle üle, et laps elab emaga ja isa lapsega ei kohtu. Riigikohtu praktika kohaselt ei vabane vanem lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus selgitab, et elatist saab vähendada alla miinimummäära ainult mõjuval põhjusel (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või teise lapse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid
Kohus ei tuvastanud ka, et hageja viibiks kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (
lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava elatise summa vähendamiseks.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on esitanud valemi, mille alusel elatise suurust arvutada, mis vastab
Elatise miinimummäär koosneb järgmistest komponentidest: baassumma (
lg 3), 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast (
lg 4), millest arvatakse maha pool lapsetoetusest (
Muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon peab 10 sisaldama infot, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil baassumma indekseerimise tõttu (
lg 3) ja Eesti keskmise brutopalga muutumise tõttu (
Kohus nõustub hageja esitatud arvutuskäiguga: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma - 272,76 eurot baassumma (ajavahemikul 01.04.2024 kuni 31.03.2025). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil -perekonnaseadus § 101 lõige 4 -1832 eurot (keskmine palk brutos) korda 3% on 54,96 eurot. Seejärel liidetakse keskmine palk brutos korda 3% +baassumma kokku - 54,96 + 272,76 = 327,71999999999997 eurot. Perekonnaseadus § 101 lõige 5, vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 327,71999999999997 eurot - (pool lasterikka peretoetust 225 jagada 2 -ga; 450 eurot on lasterikka peretoetus) jagada 3 lapsega on 290,22 eurot. 290,22 eurot - (80 eurot /2 )= 250,22 eurot (vt arvutuskäik https://www.justdigi.ee/ elatiskalkulaator/). Seega on põhjendatud rahuldada hageja nõue ja suurendada elatist 170 eurolt 250,22 euroni kuus ning mõista elatis välja muutuva suurusena
MS § 459 lg 2 tuleb suurem elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb muuta varasem kohtulahend ning suurendada elatis vastavalt uuele määrale. Seega tuleb muuta Viru Maakohtu 13.10.
Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline seisund (TsMS § 459 lg 1). Tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Elatise suurendamise nõude puhul on hagihinnaks elatise suurendamise summa (mitte kogu elatise summa), kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 11 Antud juhul on tegemist elatise suurendamise nõudega, kus praegune elatis on 170 eurot kuus ning nõutav elatis on 250,22 eurot kuus. Tulenevalt TsMS § 129 lg 2 ning taotletava elatise suurusest on hagi hinnaks 721,98 eurot (250,22 -170)*9). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jagada võrdselt mõlema poole vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Järelikult kui elatise hagi rahuldatakse täies ulatuses, kehtib üldjuhul põhimõte, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, välja arvatud juhul, kui kostja on varjanud teavet oma sissetuleku ja vara kohta, millisel juhul võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Kohus selgitab, et kohus saab menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 164 lg 3 järgi, kui kostja on põhjustanud menetluse. Menetluse põhjustamine peab olema seotud sellega, et kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Peab esinema põhjuslik seos kostja poolt täieliku teabe mitteandmise ja menetluse algatamise vahel. See tähendab, et hageja pidi kohtusse pöörduma just seetõttu, et kostja ei avaldanud oma tegelikku varalist seisu. Käesolevas asjas pöördus hageja kohtusse hagiga elatise suurendamise nõudes, kuna elatise miinimummäär on tõusnud. Kuna hagi esitati elatise miinimummäära tõusu tõttu, siis ei ole see otseselt seotud kostja poolt teabe varjamisega ning et see varjamine oli otseseks põhjuseks, miks hageja pidi kohtusse pöörduma. Seega puudub alus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda TsMS § 164 lg 3 alusel. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots 12 Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.