Obsah (6)

§ 477§ 461§ 667§ 430§ 173§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-21-18152 Tsiviilasi AB “Lietu

) § 696 lg 3). ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli AB “Lietuvos draudimas“ (avaldaja)
2. novembri 2021 avaldus Natalja Volkova (puudutatud isik) ja Juri Volkovi vastu kahju hüvitamiseks.
3. Juri Volkov suri XXXX. Vastavalt
4. juuni 2022 pärimistunnistusele ja pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingule oli Juri Volkovi pärija mh puudutatud isik, kes omandas ka ülejäänud kahe kaaspärija varalised õigused ja kohustused (dtl 164).
5. Avaldaja ja puudutatud isik esitasid
6. aprillil 2022 maakohtule kompromissi, palusid selle kinnitada ja lõpetada menetluse. MAAKOHTU MÄÄRUS
7. Viru Maakohus kinnitas
8. mai 2024 määrusega kompromissi, lõpetas tsiviilasjas menetluse, jaotas menetluskulud vastavat kompromissile, jättis avaldaja ja puudutatud isiku kompromisslepingus märkimata menetluskulud nende endi kanda ning puudutatud isiku riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, tagastas avaldajale poole riigilõivust, s.o 25 eurot, ning jättis rahuldamata avaldaja ja puudutatud isiku taotluse määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks. Maakohus leidis, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevaid õigusi käsutada, kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, kompromiss ei riku avalikku ega menetlusosaliste huve ning kompromissi on võimalik täita (

§ 477lg 1, lg 6 teine lause, § 430 lg 1, § 428 lg 1 p 4).

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

1. Puudutatud isik palub
2. juuni 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ja saata tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetlusosalised leppisid kompromisslepingu p-s 2 kokku, et puudutatud isik tasub võla igakuiste 38 euro suuruste osamaksetena kolme aasta jooksul alates
3. maist
4. Seega oleks pidanud puudutatud isik tegema makseid alates
5. maist 2022 sellele vaatamata, et määrus tehti
6. mail 2024.

§ 461

lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui see kuulub viivitamatule täitmisele. Vaidlustatud määrus ei kuulunud viivitamatule täitmisele. Määrus ei ole enam täidetav, seda ei ole võimalik tagasiulatuvalt täita. Menetlusosalised ei leppinud kokku, et puudutatud isik hakkab ilma jõustunud kohtumääruseta täitma kohustust alates

1. maist
2. Kohtul ei olnud alust kinnitada
3. mail 2024 kompromisslepingut, vaid ta oleks pidanud andma pooltele võimaluse sõlmida uus kompromissleping. Puudutatud isikul oli õiguspärane ootus, et kohustus tasuda 1368 eurot kolme aasta jooksul tekib pärast kompromisslepingu õigeaegselt kinnitamist.
4. Avaldaja palub jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus kinnitas õigesti poolte kokkuleppe. Puudutatud isik ei ole teinud avaldajale ühtegi makset sellele vaatamata, et nende vahel oli kehtiv kokkulepe ja tahe lahendada vaidlus kompromissiga.
5. Maakohus võttis määruskaebuse
6. novembril 2024 menetlusse ning jättis
7. detsembril 2024 selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata kompromissi kinnitamise otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada. 9. Hagita menetluses võivad menetlusosalised

§ 477

lg 6 teise lause järgi sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Vastavalt

§ 430

lg 3 esimesele lausele koosmõjus

§ 477

lg-ga 1 ei kinnita kohus kompromissi muu hulgas siis, kui seda ei ole võimalik täita.

§ 430

lg 4 sätestab, et kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Menetlusosaliste sõlmitud ja

1. aprillil 2022 maakohtule esitatud kompromissleping nägi ette järgmist: 1) puudutatud isik kohustub tasuma avaldajale põhinõude 1091 eurot, riigilõivust 25 eurot ja õigusabitasu 252 eurot, kokku 1368 eurot; 2) puudutatud isik kohustub tasuma 1368 2 eurot osade kaupa 38 eurot kuus kolme aasta jooksul, kandes raha avaldaja pangakontole hiljemalt iga kuu
2. päevaks, esimese osamakse tähtpäev
3. mai 2022; 3) kui puudutatud isik ei täida nõuetekohaselt kompromisslepingu p-s 2 märgitud kohustust, on avaldajal õigus nõuda viivist 0,05% päevas tasumata põhiosalt kuni kohustuse kohase täitmiseni; 4) kui puudutatud isik ei täida nõuetekohaselt kompromisslepingu p-s 2 märgitud kohustusi, on avaldajal õigus kohe pöörduda kohtutäituri poole kõigi kokkuleppes kajastatud ja puudutatud isiku poolt tasumata summade sissenõudmiseks täies ulatuses. Menetlusosalised palusid kompromissilepingu p-s 6 kinnitada kompromissi ja lõpetada menetluse. Tegemist on seega kompromisslepinguga, mis esitati kohtuvaidluse lõpetamiseks ning mis muutub pooltele siduvaks mitte lepingu sõlmimisest, vaid kompromissi kinnitava ja kohtumenetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest (vt RKTKo
4. oktoober 2018 nr 2-17-6579/47, p 12). Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et menetlusosalised võivad praeguses tsiviilasjas sõlmida kompromissi. Samuti leiab ringkonnakohus, et kompromiss oli selle sõlmimise ja maakohtule esitamise ajal täidetav. Samas nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga, et maakohus ei oleks kompromissi tingimusi arvestades saanud kompromissi kinnitada enam kui kaks aastat pärast selle esitamist ilma, et oleks küsinud menetlusosalistelt selle kohta seisukohta. Kompromissi järgi tuli puudutatud isikul teha igakuiseid makseid alates
5. maist 2022, kusjuures kohustuste täitmata jätmisel on avaldajal õigus nõuda viivist ja pöörduda kohe kogu summa täies ulatuses sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Otsustades sellise kompromissi kinnitamise üle alles
6. mail 2024 ehk rohkem kui kaks aastat hiljem ning arvestades asjaolu, et kompromiss muutub siduvaks alles kohtumääruse jõustumisest, pidi maakohtul tekkima vähemalt kahtlus kompromissi täidetavuses. Maakohtul tulnuks enne kompromissi kinnitamist arutada kujunenud olukorda menetlusosalistega ja anda neile võimalus esitada seisukoht kompromissi kinnitamise kohta. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi maakohtule kompromissi kinnitamise otsustamiseks. Enne kompromissi kinnitamise üle otsustamist tuleb maakohtul küsida menetlusosalistelt seisukoht edasise menetluse, sh kompromissi esitatud kujul kinnitamise või uue või muudetud kompromissi sõlmimise kohta.
7. Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (

§ 173lg 3 teine lause).

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajale tagastatakse määruskaebuselt tasutud riigilõiv kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda; riigilõiv tagastatakse üksnes menetlusosalise avalduse alusel (

§ 150lg 1 p 5 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3