) § 194 sätestab, et osakapitali suurendamisel kohaldatakse
§-s 140, §des 141–143, § 144 teises lõikes ning § 520 2.,
§-i 141, mis sätestab, et asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed.
¹ p 4 sätestab, et osakapitali suurendamise otsuses märgitakse osa eest tasumise aeg ja koht, samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese. Määruse kohaselt on osakapitali suurendatud rahalise sissemaksega, kuid osakapitali suurendamisel tehtud rahalise sissemakse tegemise aja ja kohana on otsuses märgitud, et osakapitali sissemakse summas 7500 eurot on tasutud sularahas ning sularaha on ühingule üle antud 9. jaanuaril 2025.
§-s 141 sätestatu ei võimalda osakapitali suurendamisel sularahatehingute tegemist ning osakapitali suurendamiselt tuleb sissemakstav osakapital tasuda ühingu pangaarvele. Seega ei ole esitatud osaniku otsuse alusel võimalik osakapitali suurendamist registrisse kanda. Osaniku otsuse kohaselt lastakse välja uus osa ja uue osa märkimise õigus on BANAANIVABARIIK MTÜ-l (otsuse punktid 6 ja 8). Kuna osanike nimekirja on juba kantud BANAANIVABARIIK MTÜ, osa nimiväärtus 2500 eurot, siis on tegelikult suurendatud olemasoleva osa nimiväärtust, mitte välja lastud uus osa. Samuti nähtub otsusest, et kapital maksti sisse sularahas (p 9), mitte mitterahalise sissemakse teel, nagu otsuse punktis 6 on märgitud. Seega ei vasta osakapitali suurendamise otsus seaduses sätestatud nõuetele ning otsuse punktid on omavahel vastuolus, mistõttu ei ole võimalik registrikaardile kanda osakapitali suurendamist. Registripidaja märkis, et kuivõrd osakapitali suurendamist 10 000 euroni ei saa registrisse kanda, ei ole võimalik registrisse kanda ka märget osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest loobumise kohta. Kandeavalduses palutakse registrikaardile kanda ebatäpne aadress. Aadressiandmete süsteem annab avalduses märgitud aadressil erinevad korteri/mitteeluruumide numbrid. Kuivõrd esitatud dokumendid on hulgipuudustega, siis registripidaja ei pidanud mõistlikuks anda lisatähtaega aadressiandmete täpsustamiseks. Registripidaja leidis, et kuivõrd uue põhikirja jõustumise aega ei ole võimalik registrikaardile eelnevalt välja toodud puuduseid arvestades kanda, siis ei ole võimalik registrikaardile kanda ka äriühingu uut ärinime, osaühingu loobumist osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest, uut juhatuse liiget ja juhatuse liikmete esindusõiguse erisust. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Registripidaja tegi kande registrikaardile prokuristi (1.7) ning prokuristi esindusõiguse erisuse (1.8) kohta ja ülejäänud osas jättis kandeavalduse rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada eitav kandemäärus nr Ä 50044036 / 11 ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv RJ INKASSO UÜ kontole EE587700771010374822. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on registripidaja seisukoht
osas ekslik.
§s 141 sätestatud piirang on asjakohane vaid ja üksnes asutamisel oleva ühingu ja asutajate osas. Registrisse kantud ühingu osanikud ja/või tulevased osanikud saavad osakapitali suurendamisele suunatud sissemakseid teha ka sularahas ja seda ühingu kassasse. Sarnane praktika on osaliselt ka kasutusel Tartu Maakohtu registriosakonnas (näiteks CTH-2 Ltd. OÜ (registrikood 16598442), ITS01 Holding OÜ (registrikood 14755050), RRF8 Holding OÜ (registrikood 14048329), SEO7 Holding OÜ (registrikood 16339195), UEE Holding OÜ (registrikood 14062884)).
§-s 141 ja §-s 194 sätestatut tuleb ka osakapitali suurendamisel tasuda rahalised sissemaksed ühingu nimel olevale pangakontole. Osakapitali suurendamise korral sissemakse tegemisel pangakontole tekkiv erinevus võrreldes ettevõtte asutamisel sissemakse tegemisega saab tuleneda sellest, et erinevalt asutamisest ei ole sissemaksete osas kontol siis blokeeringut (K. Saare jt (koost). Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 272, äärenumber 1348).
lg 1 kohaselt esitab ettevõtte juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks pärast seda, kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiv
lg 1 p 4 sätestab, et osakapitali suurendamise avaldusele lisatakse osakapitali suurendamisel uute sissemaksetega krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta siis, kui sissemakse on üle 50 000 euro. Seletuskirja kohaselt on nimetatud muudatusega soovitud vähendada ettevõtja halduskoormust, kuna iga väiksema sissemakse puhul ei ole enam vaja esitada tõendit sissemakse tegemise kohta, samas säilib see suuremate sissemaksete puhul, millel on suurem mõju, seega ei vähene muudatusega õiguskindlus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud muudatusega soovitud aktsepteerida sularaha sissemakseid ning see kinnitab seda, et rahaline sissemakse tuleb kanda osaühingu nimel olevale pangaarvele ka osakapitali suurendamise korral. Eeltoodust tulenevalt jättis registripidaja kandeavalduse õigesti rahuldamata. Asjaolu, et registripidaja on varasemalt sarnastes olukordades kandeavaldusi rahuldanud, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. 8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, siis ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. 9. Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, puudub alus riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.