KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 9. mail 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-424 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusame

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tunnistas
2. septembril 2024 otsusega nr P7-2024650783 kehtetuks X
3. veebruaril 2024 väljastatud jagatava vanemahüvitise määramise otsuse (nr P7-2024-117860). Samal päeval tegi SKA otsuse nr P7-2024-650784, mille alusel tunnistas kehtetuks X
4. jaanuaril 2024 väljastatud samal ajal kasutatava jagatava vanemahüvitise määramise otsuse (nr P7-2024-101264).
5. X esitas SKA
6. septembri
7. a otsuse nr P7-2024-650783 peale vaide, mille SKA
8. detsembri
9. a vaideotsusega nr 5.2-3/34103-2 rahuldamata jättis.
11. novembri
12. a ettekirjutuse nr P13-V2024-320595 alusel määras SKA, et X tuleb maksta tagasi vanemahüvitist 4426 eurot ja 43 senti. Samuti määras SKA, et summa tuleb kanda SKA arvelduskontole ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest.
13. X esitas SKA
14. novembri
15. a ettekirjutuse peale vaide, mille SKA jättis
16. jaanuari
17. a vaideotsusega nr 5.2-3/38307-2 rahuldamata.
18. X esitas
19. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA
20. septembri
21. a otsuste,
22. novembri
23. a ettekirjutuse ning
24. detsembri
25. a ja
26. jaanuari
27. a vaideotsuste tühistamist.
28. Kohus jättis
29. veebruari
30. a määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal selgitada iga vaidlustatava haldusakti kohta, millal ta haldusaktist teada sai (võimaluse korral esitada tõend). Samuti tuli kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused nende haldusaktide kohta, mille osas oli kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
31. Kaebaja esitas
32. märtsil 2025 seisukoha, milles selgitas otsuste kättesaamise aega. Kaebaja sai otsused kätte paari päeva jooksul nende saatmisest. Kaebus on esitatud hilinenult, sest kaebaja vaidlustas
33. septembri
34. a otsused SKA-s. Kaebaja vaietele tulid vastused eri aegadel. Enne, kui kaebaja oli enamuse otsustest saanud, sai ta ettekirjutuse maksta tagasi vanemahüvitis 30 päeva jooksul. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse SKA-s, märkides, et ta ei ole saanud oma õigusi kaitsta, kuna SKA ei olnud kaebajale veel vaideotsuseid saatnud ja kaebajal polnud võimalust neid kohtus vaidlustada. Praeguse kaebuse esitas kaebaja siis, kui ettekirjutuse peale esitatud vaidele tuli SKA-lt vastus. Kaebaja rõhutas, et ta ei olnud saanud
35. novembri
36. a ettekirjutuse peale esitatud vaidele vastust.
37. Kohus võttis
38. märtsi
39. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohtu esialgsel hinnangul oli kaebus esitatud tähtaegselt üksnes
40. novembri
41. a ettekirjutuse ja
42. jaanuari
43. a vaideotsuse peale.
44. septembri
45. a otsuste ja
46. detsembri
47. a vaideotsuse tühistamise nõue ei olnud kaebus kohtu hinnangul tähtaegne.
48. detsembri
49. a vaideotsus on tehtud
50. septembri
51. a otsuse nr P7-2024-650783 vaidlustamise tulemusel. Kui kaebaja sai vaideotsuse kätte paari päeva jooksul selle kaebajale saatmisest, oli kaebajal vaideotsus käes hiljemalt
52. detsembril
53. Kaebaja esitas kaebuse sellisel juhul kaks kuud hiljem, s.o
54. veebruaril
55. Samuti on hilinenult esitatud kaebus
56. septembri
57. a otsuse nr P7-2024-650784 peale. Lisaks selgitas kohus, et kaebaja
58. märtsi
59. a avaldus oli allkirjastamata, kuid kohtule esitatavad avaldused tuleb allkirjastada (

§ 50lg 1, § 54 p 7).

Eelnevat arvestades andis kohus

1. septembri
2. a otsuste ja
3. detsembri vaideotsuse osas kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles on põhjendatud otsuste kaebetähtaja ületamist. Kohus määras taotluse ja põhjenduste esitamise tähtpäevaks
4. aprilli
7. aprillil 2025 esitas SKA vastuse kaebusele. 9.
8. SKA taotleb
9. septembri
10. a otsuste ja
11. detsembri
12. a vaideotsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist. SKA lahendas
13. septembri 2024 otsuse nr P7-2024650783 peale esitatud vaide
14. detsembri
15. a vaideotsusega. Amet saatis vaideotsuse kaebaja e-posti aadressile samal päeval.
16. septembri
17. a otsuse nr PT-2024-650784 peale vaiet registreeritud pole. Kaebaja on nimetatud otsuste vaidlustamisega hilinenud ja ennistamiseks mõjuvat põhjust ei nähtu. SKA uuendas
18. veebruari
19. a otsuse alusel asjas haldusmenetluse. SKA vaatab jagatava vanemahüvitise maksmise lõpetamise menetluse asjaolud ja kaebaja pere olukorra tervikuna üle. Kaebaja kindlustajariik ja periood ning perehüvitiste maksmiseks esmane ja teisene riik 2

§ 121

lg 1 p-s 2 sätestatud asjaolud (

§ 151lg 1 p 1).

Kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ja puudused takistavad asja läbivaatamist (

§ 121lg 1 p 2).

Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (

§ 38lg 5).

Kaebaja pole

1. septembri
2. a otsuste ja
3. detsembri
4. a vaideotsuse osas kaebetähtaja ennistamise taotlust ega põhjendusi kaebetähtaja mööda laskmise kohta esitanud. Lisaks olid tema
5. märtsi
6. a selgitused allkirjastamata ja kaebaja pole esitanud selgitusi allkirjastatult (

§ 38lg 8, § 50 lg 1, § 54 p 7).

Kaebaja pole kohtu määratud tähtpäevaks seega puudusi kõrvaldanud, puudused on olulised ja need takistavad nimetatud otsuste osas asja läbi vaatamist.

1. Kohus lõpetab kaebuse menetluse osas, millega kaebaja taotles
2. novembri
3. a ettekirjutuse ja
4. jaanuari
5. a vaideotsuse tühistamist. Arvestades seda, et SKA tunnistas vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks, puudub selle osas vaidlusel eesmärk (

§ 152lg 1 p 4).

1. jaanuari
2. a vaideotsusel, millega SKA lahendas ettekirjutuse peale esitatud vaide, eraldivõetuna kaebaja õigusi ei mõjuta. Ettekirjutust ja vaideotsust saab käsitleda koos.
3. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel ning kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest, jäävad menetluskulud vastustaja kanda (

§ 108lg 6).

Kaebaja on olnud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud ning ta ei ole esitanud kohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta (

§ 109lg 1).

Kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

1. SKA
2. septembri
3. a otsuste ja
4. detsembri
5. a vaideotsuse tühistamise nõude osas ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Sel juhul loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2, § 155 lg 6).

1. SKA
2. novembri
3. a ettekirjutuse ja
4. jaanuari
5. a vaideotsuse tühistamise nõude osas pole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3