← Eesti

2-23-4100/46

Obsah (9)§ 651§ 436§ 4§ 5§ 363§ 230§ 171§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-4

) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 32. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

33. Hageja esitas kostja vastu vallasasjade väljaandmise nõude. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja peab vallasasjade ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks tõendama, et hageja on vallasasjade omanik. Samas ei ole maakohtu otsusest võimalik jälgitavalt aru saada, mis asjaolud on maakohus hageja nõude lahendamiseks tuvastanud. Selliselt on maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud tuvastatud asjaoludel ebaõigesti materiaalõigust (

§ 436lg 1, § 442 lg 8).

Samas ei ole maakohtu rikkumised viinud ebaõigesti hagi rahuldamata jätmiseni. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumised kõrvaldada ja põhjendab hageja nõude rahuldamata jätmist järgmiselt.

  1. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on asjade, mille väljaandmist ta nõuab, omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta.
  2. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagejal on kaks seaduslikku esindajat, s.o juhatuse liiget: P.T ja S.K, kelle esindusõigused ei ole piiratud. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid
  3. aasta mais üürilepingu Tallinnas, aadressil XXX ruumide kasutamiseks, milles hageja pidas Clos Resto nimelist restorani kuni 08.05.
  4. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et pooled sõlmisid 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppe. Hageja vaidlustab oma seaduslik esindaja P.T kaudu 22.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppes tehtud tehingu, mille hageja nimel sõlmis teine seaduslik esindaja S.K ja millega hageja on andnud vallasasjade omandiõiguse üle kostjale. Hagiavalduse kohaselt on hageja endiselt vallasasjade, mille väljaandmist kostjalt nõutakse, omanik, sest poolte vahel 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise p-des 7–10 sõlmitud kokkulepped on tühised.
  5. Vaidlusaluse üürilepingu lõpetamise p 7 järgi on pooled kokku leppinud, et hageja hüvitab kostjale üüripinnal kasutatud seadmete remonttööde ja üüripinna kasutamisega tekkinud kahju kõrvaldamiseks kokkulepitud kulud 5429,50 eurot käibemaksuga (p 8 järgi ei ole õigus nõuda suuremat hüvitist), millise kohustuse täidab hageja p 9 järgi andes kostjale üle: jäämasina, kassasüsteemi, viis ovaalset lauda, seitse komplekti aiamööblit (ümar laud ja neli tooli), gaasipliidi aluse külmsahtlitega tööpinna, valgusketid õues, valgustid toas, helisüsteem toas ja õues, eestlaetava nõudepesumasina (katkise pumbaga) kokkulepitud hindadega kokku 5710 eurot. Üürilepingu lõpetamise p 10 kohaselt tasaarvestasid pooled vastastikused eeltoodud kohustused ja kohustuse üürilepingu lõpetamise p-st 34 ning leppisid kokku, et kostjal on 6 2-23-4100 kohustus tasuda hagejale 925,50 eurot (645 + 5710 – 5429,50). Samas p-s 10 leppisid pooled kokku, et kuivõrd hagejal on kohustus tasuda mai kuu eest kommunaalkulud, mille eeldatav suurus on ligikaudu 1000 eurot, siis pärast kommunaalkulude selgumist ja välisfassaadi seisukorra ülevaatust tehakse lõplik rahaline tasaarvestuse kokkulepe.
  6. Üürilepingu lõpetamise kokkuleppes on pooled seega kokku leppinud, et hageja annab kostjale üle üürilepingu lõpetamise kokkuleppes nimetatud vallasasjad ning kostja tasub selle eest hagejale kokku lepitud hinna 5710 eurot. Hinna tasumiseks lepiti kokku, et see loetakse tasutuks vastastikuste rahaliste tasaarvestuse kokkuleppega. Selline kokkulepe vastab müügilepingu tunnustele. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Üürilepingu lõpetamise kokkuleppes oli hageja andnud kinnituse, et hüvitab kostjale üüripinnal kasutatud seadmete remonttööde ja üüripinna kasutamisega tekkinud kahju kõrvaldamiseks kokkulepitud kulud kokku 5429,50 eurot. Lisaks leppisid pooled kokku, et hagejal on kohustus tasuda maikuu eest kommunaalkulud, mille eeldatav suurus on ligikaudu 1000 eurot. Selliselt olid pooled üürilepingu lõpetamise kokkuleppes kokku leppinud kostja nõuete tasaarvestamises hageja vastu üürilepingust tulenevalt hageja müügilepingust tulenevate nõuetega kostja vastu. Vastastikuste tasaarvestuse kokkulepetega on pooled kokku leppinud, et nõuded vastastikku on lõppenud. Pooled ei vaielnud selle üle, et 25.05.2022 vaidlusaluste kokkulepetega on hageja andnud vallasasjad üle kostja valdusesse. Vaidlust ei ole selles, et lepiti kokku, et vallasasjade omand läheb hagejalt üle kostja omandisse ning vallasasjade hinna tasus kostja hagejale, kui pooled tasaarvestasid vastastikused rahalised nõuded.
  7. Hageja esitatust on võimalik aru saada, et hageja arvates on poolte vahel sõlmitud vallasjade müügileping, ja sellest tulenevalt kokkulepe kahju hüvitamiseks ning tasaarvestuskokkulepe, vastuolus heade kommetega.
  8. Maakohus on põhjendatult leidnud, et poolte vahel sõlmitud kokkulepped vallasasjade omandiõiguse üleandmiseks ei ole tühised TsÜS § 86 alusel. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Tehing on Riigikohtu käsitluse järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2 järgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 13).
  9. Hageja kui tehingu tühisusele tuginev pool pidi tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda.

§ 4

lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagimenetluses saab kohus võtta kaalumisel aluseks üksnes poolte esitatud 7 2-23-4100 asjaolud (

§ 5lg 1).

Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal (

§ 363

lg 1 p 2), samuti peab hageja olema valmis neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, tõendama (

§ 230lg 1).

Asjaolust, et maakohus oli kostjale selgitanud tema väidete tõendamise vajadust, ei saanud hagejale jääda ebaselgeks hageja enda tõendamiskoormis. Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua. Maakohus ei ole otsuses tõendamiskoormist muutnud, vaid on rõhutanud, et hageja pidi esile tooma ja tõendama tehingu tühisusega seotud asjaolud. Hageja selliseid asjaolusid ega tõendeid esitanud ei ole, mille alusel järeldada, et poolte vahel sõlmitud kokkulepped on tühised.

  1. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Käesoleval juhul ei vaielnud pooled vallasasjade hinna üle, kuid heade kommete vastane ei saa tehing olla ka ainuüksi põhjusel, et ese on müüdud liiga odavalt (RKKKo 25.05.2017, 3-1-1-22-17, p 54). Heade kommete vastane ei saa olla kokkuleppe ka see osa, kus pooled leppisid kokku, et hageja üürnikuna vastutab üürileandja ees üürilepingu alusel üüritud asja kahjustumisest tekkinud kahju eest, milline vastutus oleks üürnikul ka seadusest tulenevalt (VÕS § 334 lg-d 1–2, § 115, § 127). VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool (tasaarvestatav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Poolte rahaliste nõuete tasaarvestamine vastastikuseid nõudeid arvestades kattuvas ulatuses ei anna alust järeldada, et tasaarvestuse tulemusel saab vastastikuste soorituste väärtus olla heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
  2. Hageja väidetest, et vallasasjad võidi anda kostjale üle tasuta ning kostja kahju hüvitamise nõude alusel tehtud tasaarvestus ei ole põhjendatud, ei ole samuti võimalik järeldada tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olemist ega hageja sundolukorda sellise tehingu tegemiseks. Hageja esitatust on võimalik aru saada, et hageja kahtlustab muuhulgas, et pooled võisid sõlmida 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppes vallasasjade müügilepingu asemel hoopis kinkelepingu. Hageja arvates võivad vallasasjad olla kostjale üle antud tasuta, kuna hagejal mingit kahju hüvitamise kohustust kostja ees ei olnud. Kolleegium märgib, et isegi kui poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping VÕS § 259 tähenduses, ei ole see aluseks, et tuvastada sellise tehingu vastuolu heade kommetega. VÕS § 259 lg 1 sätestab, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. TsÜS § 86 lg 2 seevastu kohaldub eelkõige niisugusele tehingule, millega kaasnevad vastastikused kohustused. Tulenevalt kinkelepingu olemusest ei saagi kõne alla tulla tehingu tegemine ebasoodsatel tingimustel või olukorras, kus vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kinkelepingu tegemisel ei ole kinkija seotud tingimustega, mis saaksid olla kinkija jaoks äärmiselt ebasoodsad TsÜS § 86 lg 2 p 1 mõttes. Kinkelepinguga kohustubki kinkija ilma vastutasuta teist isikut oma vara arvel rikastama.
  3. Hageja esitatud asjaolud, et hageja esindaja S.K sõlmitud kokkulepped on vastuolus hageja huvidega ning S.K on rikkunud hagejaga sisesuhtest tulenevaid kohustusi hageja ees, ei too samuti kaasa kokkulepete tühisust. Hageja esindaja kohustuste rikkumisest tulenevalt on hagejal õigus vaidlusalused kokkulepped TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada, kui on täidetud 8 2-23-4100 tühistamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. Sama kehtib esindaja kohustuste rikkumise tõttu tehingu tühistamist võimaldava TsÜS vahekorra kohta §-ga 86 (RKKKo 25.05.2017, 3-1-1-22-17, p-d 52 ja 54).
  4. Hageja ongi oma alternatiivses käsitluses palunud esindaja kohustuste rikkumise tõttu tühistada 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppes sõlmitud kokkulepped vallasasjade omandiõiguse üleandmiseks kostjale.
  5. Hageja kui esindatav võib TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada enda seadusliku esindaja tehtud tehingu, kui on täidetud järgmised üldised eeldused: 1) hageja seaduslik esindaja tegi tehingu enda esindusõiguse piirides, kuid rikkus tema ja hageja vahelisest sisesuhtest (esindamise aluseks olevast õigussuhtest) tulenevat kohustust, 2) hageja seaduslik esindaja tegi tehingu vastuolus hageja huvidega ning 3) tehingu teine pool teadis või pidi teadma sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisest (TsÜS komm

(2023), § 34, p 3.4 ja 3.5). Hageja ei saa TsÜS § 131 lg 2 alusel siiski tehingut tühistada TsÜS § 131 lg-s 1 nimetatud juhul, kui 1) hageja teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehingu TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada, ja ta andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks või 2) kui hageja ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tema seaduslik esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehingu TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada. Lisaks sätestab TsÜS § 131 lg 3, et esindatav võib tehingu vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest.
  1. Hageja palus lugeda tühistamisavalduse kostjale esitatuks 15.03.2023 hagiavaldusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidlusaluste kokkulepete tühistamise avalduse saab lugeda esitatuks 15.03.2023 hagiavalduses. TsÜS § 98 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja hagiavalduse, milles on esitatud tühistamise avaldus, kätte saanud.
  2. Maakohus leidis, et hageja 15.03.2023 tehtud sõlmitud kokkulepete tühistamiseks on tehtud mõistliku aja möödudes, kuid maakohus ei ole tuvastanud mõistlikku aega, ega aega, millest seda arvestada. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja sai teada 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppest ja vaidlusalustest kokkulepetest 26.05.
  3. Seega olid hagejale (hageja teisele juhatuse liikmele) teada asjaolud, mis andsid hagejale õiguse tehingu TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistamiseks, 26.05.
  4. TsÜS § 131 lg 3 kohasel võib esindatav tehingu vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 tühistada kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 tühistada. Seega pidi hageja juhatuse liikme kaudu, kes ei esindanud hagejat vaidlustavate kokkulepete sõlmimisel, kokkulepete tühistamise avalduse esitama kuue kuu jooksul. Kui järgitud ei ole ülesütlemiseks TsÜS § 131 lg-s 3 sätestatud tähtaega, siis ei ole vajadust tuvastada, kas TsÜS § 131 lg 2 p 2 alusel on ülesütlemine välistatud, sest tehingut ei ole tühistatud mõistliku aja jooksu arvates ajast, mil hageja sai oma esindajalt teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 tühistada. Samas ei ole käesoleval juhul põhjendatud ka arvata, et mõistlik aeg tehingu tühistamiseks TsÜS § 131 lg 2 p 2 järgi saab olla pikem kui TsÜS § 131 lg-s 3 nimetatud kuue kuuline tähtaeg tehingu tühistamiseks. Asjaolu, et hageja seaduslike esindajate vahel on nende sisesuhtest tulenev vaidlus, ei ole iseenesest selliseks asjaoluks, et mõistlikuks pidada pikemat tähtaega kokkulepete tühistamiseks kui kuus kuud. Kuna tehingu tühistamise korral 9 2-23-4100 on see algusest peale kehtetu ja tühistatud tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 90), siis on kahtlemata ka tehingu vastaspoole jaoks oluline, et vaatamata vastaspoole sisesuhtest tulenevate vaidlustest esitatakse ülesütlemisavaldus võimalikult lühikese aja jooksul. Praegu ei ole selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud, millest järeldada, et hageja ei saanud või poleks pidanud tehingut tühistama kuue kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest, mis andsid talle vastava õiguse TsÜS § 131 lg 3 alusel.
  5. Arvesse võttes, et hagejal oli õigus tühistada 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppes sõlmitud kokkulepped esindaja kohustuste rikkumise tõttu kuue kuu jooksul ajast, mil hageja sai teada ülesütlemise asjaoludest, s.o 26.05.2022, siis oli hagejal õigus kokkulepped üles öelda vaid kuni 26.11.
  6. Seega hagejal ei olnud õigust poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid tühistada hagiavaldusega, mis esitati 15.03.
  8. Kuna hageja ei ole tühistanud 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppes vaidlusaluseid kokkuleppeid mõistliku aja jooksul, siis ei ole vajalik hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas hagejal oleks olnud õigus kostjaga sõlmituid kokkuleppeid sisulistel põhjustel üles öelda.
  9. Lähtudes eeltoodust on poolte vahel 25.05.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppes sõlmitud kokkulepped vallasasjade omandiõiguse üle andmiseks kehtivad. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tema on vallasajasjade, mille väljaandmist hageja kostjalt nõuab, omanik, siis ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Eeltoodud põhjustel on maakohtu otsus lõppjärelduses õige. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  10. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja nõude lahendamisel ei ole vaja hinnata poolte väiteid ja tõendeid üürilepingu sõlmimise ja lõpetamise asjaolude, üürilepingu tingimuste ja üüritud eseme parendamise, kasutusotstarbe ning üüritud eseme omandiõiguse kohta. Lisaks ei ole vaja hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas kostjal on hageja vastu üürilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue, mistõttu tuleb maakohtu otsusest jätta välja osa, milles maakohus hindas poolte vahel sõlmitud kahju hüvitamise kokkulepet sisuliselt. Olukorras, kus esitatud väiteid ja tõendeid ei ole vaja hageja nõude, s.o vallasasjade väljaandmise nõude rahuldamiseks, ei ole põhjendatud nende hindamine ei eraldiseisvalt ega kogumis kõikide võimalike asjaolude hindamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  11. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
  12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

  1. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1202,50 eurot. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. 10 2-23-4100
  2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 9 tundi ja 15 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja nõupidamiseks kliendiga, apellatsioonkaebusele vastamiseks ja kohtule esitamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.
  3. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
  4. Seega tuleb hagejalt välja mõista menetluskulu kostja kasuks 1202,50 eurot (9 tundi 15 minutit x 130 eurot).
  5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.