Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus punktide 4 ja 5 osas esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulude jaotust (punkt 6) saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, 1 millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Senine menetlus
lg 1 kohaselt kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui esiteks hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (p 1) ning teiseks tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (p 3).
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama sätte lõike 5 kohaselt tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg (p 1) ning hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule (punkt 22). Kostjale ei toimetatud hagimaterjale kätte isiklikult allkirja vastu ega ka elektrooniliselt. Hagimaterjalid loeti kohtu 14.02.2025 kirjast nähtuvalt kättetoimetatuks § 3141 lg 1 alusel. Kostja ei ole hagimaterjale kätte saanud ei isiklikult ega faktiliselt. Hagi on ebaõigesti menetlusse võetud.
lg 3 ja 4 kohaselt saaks Eesti kohus lahendada elatise vaidluse juhul, kui hageja või kostjate elukoht oleks Eestis. Nii kostja kui hagejate elukoht on Soomes. Alates 16.05.2022 on kostjal Soome Vabariigi alaline elamisõigus (lisa 1 – elukoht Soomes, vt lk 1, lisa 7 - tõlge). Kostja elukoht on alates 21.03.2025 XXX (vt lisa 1 lk 3). Perioodil 03.05.2023 – 20.03.2025 oli kostja elukoht XXX (vt lisa 1 , lk 4). Kostjal on Soome Vabariigis alaline elukoht ning TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on kostja elukohaks Soome. See, et kostjal on Eestis kinnisvara, ei anna alust järeldada, et kostja elukoht oleks ka Eestis. Suurema osa ajast viibib kostja Soomes. Kostja töötab ka Soomes. Nagu nähtub ka lisas 1 leheküljelt 4, puudub kostjal Eestis elukoht alates 02.05.2023. Kostjale anti vastamiseks liiga lühike tähtaeg.
lg 5 kohaselt tuleb hagi välisriiki kättetoimetamisel anda kosjale tähtaeg hagivastuse esitamiseks vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale määratud tähtaeg oli 14 päeva. Hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on otsust tehes lähtunud eeldusest, et lastetoetus on kummalegi hagejale 80 eurot. Eesti Vabariik ei maksa hagejatele lastetoetust. Hagejatele maksab lastetoetust Soome Vabariik, millised summad erinevad Eestis makstavatest toetustest (kostja teadmises on toetused ~95 I lapsele ja ~105 II lapsele). Kohus on mõistnud välja kummalegi hagejale elatise 287,72 eurot. Arvestamata on jäetud, et PKS § 101 lg 7 kohaselt kuulub hageja II elatis vähendamisele 15 %. Hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Seega ei olnud võimalik hagejate esitatud faktilistel asjaoludel hagiavaldust rahuldada. 2
lg 2 tähenduses selgitab kostja - esialgse hagivastusena -, et elatise suurus on ebaõigesti määratud. Vajalik on välja selgitada Soome Vabariigi poolt makstavad toetused. Kostja taotleb, et kohus määraks täiendava tähtaja motiveeritud hagivastuse esitamiseks peale seda, kui on lahendatud kaja ning kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Lisaks on Soomes määratud kostjale kohustus tasuda elatist. Kostja soovib menetluse jätkudes selles osas esitada täiendavaid tõendeid. Hagejate seisukoht kajale
lg 1 tähenduses kohaselt on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Kostja ei ole kajas esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud hagile vastata. Asjaolu, et kohus ei pikendanud kostjale vastamise tähtaega, ei ole asjakohased ega piisavad mõjuva põhjuse põhistamiseks.
lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Hagejate hinnangul oli hagi põhjendatud ning kohus võis tagaseljaotsuse teha. Hagejate hinnangul ei esine antud juhul ka
lg 1 p-s 2-3 nimetatud asjaolusid, mis annaksid kostjale aluse kaja esitamiseks.
lg 2 alusel tuleb jätta esitatud kaja rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas taastamata, kuna puudub mõjuv põhjus, miks kostja ei saanud hagile tähtaegselt vastata. Samuti ei ole kostja põhistanud, et hagi oli kostjale kätte toimetatud muul viisil kui elektrooniliselt ning et tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kostjal ja/või tema esindajal oli võimalik esitada vastus hagile, kuid seda ei tehtud. Kuigi
lg-s 1 toodud loetelu ei ole ammendav, on Riigikohus lahendis 3-2-1-21-17 punktis 15.
lg 1 mõtte kohaselt saab 3 menetlustoimingu tegemata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Käesoleval juhul oli tähtaegselt vastamata jätmine tingitud otseselt kostja sündmusest, mille tekkimist ja kulgemist saab kostja ise vahetult mõjutada. Kostja tugineb
lg 1 p-le 3, mille kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Samas kostja põhjendusi välja toonud ei ole. Kostja oma kaja esitamist põhistanud ei ole. Hagejad ei nõustu viidatud seisukohaga. Kuivõrd kohtul on õigus lahendada asi tagaseljaotsusega hagile vastamata jätmise korral, siis ei saa tagaseljaotsus olla kostja jaoks just kui üllatav ning kohtu tegevus vale. Hagi rahuldamine tagaseljaotsusega ei ole üllatav ega vale olukorras, kus hagi rahuldamine on õiguslikult võimalik. Hagejad paluvad jätta kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Hagejate arvates toimetati hagi kostjale kätte elektrooniliselt (millele kostja kohtule ka oma kättesaamise kinnitust esitas) ja seega võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja üksnes siis, kui hagile vastamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole mõjuvale põhjusele tuginenud ega selle olemasolu põhjendanud. Kuna kostja elatise tasumise kohustust hagejate ees ei täida ning lapsed on täies ulatuses ainuüksi laste ema ülalpidamisel (ehk laste ema täidab elatise kohustust nii enda kui ka kostja eest), on hagejad õigustatud kostjalt elatist nõudma. Hagejad ei nõustu kostjaga, et elatise suurus on ebaõigesti määratud. Kohus on teinud asjas lahendi Eesti Vabariigi seadusandlusega kooskõlas. Ülalpidamiskohustuste määrus reguleerib Eesti kohtute jaoks ka kohalduvat õigust. Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 15 järgi tuleb ülalpidamisasjades kohalduva õiguse kindlaksmääramiseks kohaldada Haagi 23.11.2007 protokolli (OJ L 331, 16.12.2009, lk-d 17– 23). Selle protokolli artikkel 4 lõike 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks (inglise keeles habitual residence) oleva riigi pädeva asutuse poole, selle asutuse asukohariigi õigust. Seega kohaldab kohus vaidluse lahendamisel Eesti materiaalõigust (RKTKo 30.04.2024, 2-21-6015/36, p 12). Antud asja lahendamise küsimuses peavad pooled juhinduma Eesti seadusandluse õigusnormidest, eelkõige Eesti perekonnaseadusest. Praegusel juhul on vaidluse all asja lahendamise allumine Eesti kohtule. Hagejad on seisukohal, et võlgnik võib küll aeg-ajalt Soomes viibida, kuid elukohaks tuleb pidada Eesti. Hagi esitamine käib elukoha, mitte viibimiskoha järgi. Viimane teadaolev kostja elukoht on XXX. Nagu kohus on ka ise tuvastanud, elab kostja Eestis.
lg 2 kohaselt kui kostja elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hagejatele on teada, et kostja viimane elukoht on XXX (kus kostja hagejate kooseluajal ja pärast seda elas). Kohus kontrollib esmalt rahvusvahelist kohtualluvust ning selle kontrollimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigile siduvatest välislepingutest (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-1711804, p 21). Hagejad - lapsed ja nende vanemad on Eesti Vabariigi kodanikud. Euroopa Liidu määrused ning välislepingud omavad siseriikliku õiguse suhtes prioriteeti (vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123). Nii sätestab ka
lg 4, et
-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Eesti Vabariigi suhtes siduvas välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Nii Eesti kui Soome on Euroopa Liidu liikmesriigid. Seega olukorras, kus kohus siiski leiab, et kostja alaliseks elukohaks tuleb lugeda Eesti, on hagejatel õigus esitada kostja vastu hagi Viru Maakohtusse 4 tulenevalt ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 5 lg 1 koosmõjus artikli 17 p 1 alapunktist b). Euroopa Kohus on
lg 2 järgi peab menetlusosaline kohtualluvust puudutavad vastuväited esitama esimesel võimalusel ja korraga. Vastasel juhul menetlusosaline kaotab õiguse sellistele vastuväidetele tugineda (
Seega tuleks kostjal kohtualluvust puudutavad vastuväited Eesti õiguse järgi üldjuhul välja tuua kohtule esitatavas esimeses menetlusdokumendis. Kostja on
Soome Vabariigi koduvallaseaduse § 4 lg 5 kohaselt välismaalt Soome saabunud ja siin elava isiku alaline ja elukoht määratakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kui: tal on kehtiv välismaalaste seaduses nimetatud luba, mis annab õiguse ajutiselt viibida vähemalt aasta, ning ta kavatseb asjaolusid tervikuna arvestades jääda ka alaliselt Soome. Lõikes 5 nimetatud tegurite puhul, mis viitavad isiku elukoha püsivusele, tuleb muu hulgas arvestada, et: 1) ta on soome päritolu; 2) tal on varem olnud Soomes käesolevas seaduses nimetatud kodulinn; 3) tal on kehtiv tööleping või muu samaväärne avaldus Soomes töötamiseks või õppimiseks, mis kestab vähemalt kaks aastat; või 4) tal on pärast sisserännet olnud ajutine elukoht Soomes vähemalt aasta. Kostja puhul antud asjaolusid ei esine. Käesoleval juhul ei ole teada, et kostjal on kehtiv välismaalaste seaduse alusel väljastatud luba, mis annab kostjale õiguse ajutiselt viibida vähemalt aasta Soome Vabariigis ning kas kostja kavatseb asjaolusid tervikuna arvestades jääda ka alaliselt Soome Vabariiki. Samuti ei ole teada, kas kostjal on kehtiv tööleping või muu samaväärne avaldus Soome Vabariigis töötamiseks või õppimiseks, mis kestab vähemalt kaks aastat. Hagejad selgitavad, et vastavalt konventsiooni ((EL) nr 1215/2012) sätetele peab olema kostja alaliseks elukohaks Soome Vabariik. Käesoleval juhul aga ei ole teada ega tõendamist leidnud asjaolu, et kostja alaline elukoht on Soome Vabariigis. Juhul, kui kosta viibib Soome Vabariigis, on tegemist kostja ajutise viibimiskohaga, mitte alalise elukohaga. Seega on ka võimalik asjaolu, et kostja viibib teises liikmesriigis ajutiselt. Käesoleval juhul ei ole teada, kas kostja on Soome Vabariigi rahvastikuregistrisse alalise elanikuna kantud. Kui kostja Soome Vabariigis alalist elukohta registrite järgi ei oma, siis Soome Vabariigi kohus avaldust menetlusse ei võta. Välistatud ei ole, et kostja omab nö kahte elukohta - nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis. Hagejad selgitavad, et tihti esitab kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrile Soome aadressi vältimaks kohtumenetlust Eestis. Soome Vabariigi rahvastikuregistris ei pruugi võlgniku elukohta aga olla üldse registreeritud või on märgitud vastupidiselt Eesti aadress. Hagejad on seisukohal, et võlgnik võib küll aeg-ajalt Soome Vabariigis viibida, kuid see ei tähenda, et võlgniku elukohaks tuleb pidada Soome Vabariiki. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-13-16 punkti 13 kohaselt tuleb lisaks kaaluda TsÜS § 14 lg 2 kohaldamist. TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht (TsÜS § 14 lg 1 kohaselt koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab) olla üheaegselt mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
) § 417 lg 2 alusel rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Tulenevalt
lg 1 p 1 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata 6 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
lg 2 esimese lause kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Vaidlust ei ole selles, et kostja kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning sellega koos on esitatud ka (esialgne) vastus hagile. 5. Kättetoimetamine ja menetluse taastamine Ei ole vaidlust selles, et kostja isiklik allkiri menetluse materjalide kättesaamise osas puudub. Seega kuulub kaja rahuldamisele ja menetlus antud asjas tuleb taastada juhindudes
lg 1 p 1 ja § 417 lg 2, kuna kostjale toimetati materjalid kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu. 5.1. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei nõustu kohus siiski kostjaga selles, et asja materjale ja menetlusse võtmist määrust ei ole talle kätte toimetatud. Kostja on kohtuga 12.02.2025 e-kirja teel suheldes teatanud, et ta on küll saanud kohtumääruse, kuid väidetavalt vormingus, mis ei võimalda seda avada. Sellele järgnevalt on kohus nii määruse kui hagimaterjalid kostjale edastanud e-kirja teel pdf-failina ja kuna kostja on ise 12.02.2025 teatanud kohtule oma meiliaadressi, siis, ka kostja poolt kättesaamise kinnituse mitteesitamisel, oli kohtul alust 13.02.2025/14.02.205 hoiatada, et kohus loeb menetlusdokumendid
Kostja ei ole kohtule teatanud, et tal ka pdf-faili avamine ei õnnestunud. Seega tuleb eeldada, et ta sai need kätte ja avada. Kostja ei esitanud hagile nõutud tähtajaks vastust ja seeläbi oli kohus tagaseljaotsuse tegemiseks õigustatud. Kohus leiab, et kaja kuulub rahuldamisele ja menetlus antud asjas tuleb taastada juhindudes
lg 1 p 1 ja § 417 lg 2, kuna kostjale toimetati materjalid kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu.
Juba menetluses olev (ka taastatud menetlusena) hagi tuleb jätta läbi vaatamata
7.1. Kohus selgitab, et
kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle- alluvuselt õigesse- kohtusse. Kohus ei reguleeri seda, kas analoogne norm on olemas ja kuuluks kohaldamisele ka menetlusosaliste elukohajärgselt Soome kohtus Soome õiguse järgi. 7.2. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, ei ole vajadust hinnata poolte esitatud väited ja vastuväiteid, mis seonduv hagi sisulise vaidlustamisega (sh elatise suurus jms). 8. Tagamine.
lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Ka näeb täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud. Kohus on 07.04.2025 kohtumäärusega peatanud täitemenetluse Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses olevates täiteasjades nr. 042/2025/299 ja 042/2025/298 kuni kaja lahendamiseni. Seoses kaja lahendamisega kuulub 07.04.2025 kohtumäärus tühistamisele käesoleva määruse jõustumisel.
lg 2 järgi kaja esitaja, s.o kostja kanda.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
Samuti ei kohaldu § 164 lg 3, kuna esiteks see on säte asja sisulise lahendamise korral kulude jaotamiseks ja teiseks ei ole kostja põhjustanud käesolevat menetlust seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku ülevaadet oma sissetuleku ja vara kohta. Kuna kohtu hinnangul on praegune hagi läbivaatamata jätmine tingitud hagejate eelnevast tegevusest/tegevusetusest, st hagejad ei ole hagis esitanud tõele vastavaid andmeid kostja tegeliku elukohta kohta ning hagejad ei ole ümber lükanud kostja väidet, et teda on Soomes juba kohustatud elatist maksma ning et Soome riik maksab hagejatele ka toetust, - ehk tegemist on asjaoludega, mille teadmisel oleks kohus koheselt keeldunud hagi menetlusse võtmisest, siis on õigustatud ja õiglane, et hagejad kannavad ka kostja võimalikud hagi menetlemisega seotud menetluskulud. Omakorda on kostjal võimalik eeltoodule vaatamata otsustada, et - eelkõige oma laste huvides - ta oma menetluskulude hüvitamist ei taotle. Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluse esitamine ei ole kostja aspektist kohustuslik toiming. Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise (võimalike) taotluste lahendamine toimub
11.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
417 lg 4 tulenevalt ei saa esitada määruskaebust määrusele, millega kohus menetluse taastas. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.