Ahto Sirendi Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:
lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista F.P-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 459,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 38,25 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „F.P , 1-19-9605, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6. Asitõendid: CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures-jätta kohtuotsuse jõustumisel asja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 20.12.2019.a. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: F.P-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, uuesti 01.12.2019 kella 16:17 paiku viibides x asuvas xkaupluses võttis müügisaalist võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt X X AS-le kuuluvat kaupa: „Leiger tume šokolaad 300 gr“- 2 tk maksumusega 3,79 euro/tk kogumaksumusega 7,58 eurot; „Tume metsapähtlitega šokolaad 300gr“ - 2 tk maksumusega 4,09 euro/tk kogumaksumusega 8,18 eurot; „Piret piimašokolaad 300gr“- 2 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 8,38 eurot ja „Suur Tõll tume šokolaad 300gr“- 3 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 12,57 eurot, so kaupa kokku summas 36,71 eurot, millega möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Peale turvaväravatest möödumist peeti süüdistatav kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Samuti tema 21.11.2019 kella 12:17 paiku, viibides x asuvas x kaupluses võttis müügisaalist võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt X AS-le kuuluvad järgmised kaubad: 3 hambapasta Black- 8 tk maksumusega 4,99 eurot/tk kogumaksumusega 39,92 eurot; hambapasta Blacwood- 2 tk maksumusega 4,99 euro/tk kogumaksumusega 9,98 eurot; proteesifiksaator- 4 tk maksumusega 4,89 eurot/tk kogumaksumusega 19,56 eurot; 1 pakk Dobbel Immunity maksumusega 17,99 eurot ja 1 pakk Omega tablette maksumusega 17,99 eurot, so kaupa kokku summas 105,44 eurot, millega möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Peale turvaväravatest möödumist peeti kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Seega F.P pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - AS X X avaldus nr 29 koos kinnipeetute üleandmise lehega; - Tunnistaja X X ülekuulamise protokoll; -Õiend; -Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; AS X avaldus nr 47 koos õigusvastase teo toimepanemise aktiga; -Tunnistaja X X ülekuulamise protokoll; -Õiend; - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll koos tõlkega; - Väärteoprotokoll ja väärteomenetluse lõpetamise määrus; -Karistusregistri väljatrükk; - Kiirmenetluse otsuse väljatrükk; - Kohtuotsus 1-18-3905; - Kiirmenetluse protokoll; - Kinnipeetava andmete päring. Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on F.P-le süüksarvatud teod tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Palub karistuse arvestada seda, et isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Prokurör taotles F.P süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 9 kuud.
S § 68 lg 1 alusel palus lugeda karistuse kandmise alguseks 01.12.2019. Samuti välja mõista menetluskulud ja kui kaitsja taotleb, siis ajatada nende tasumine võimalikult pika aja peale. Süüdistatava seisukoht: On peaaegu terve aasta vabaduses olnud ja midagi ei ole juhtunud. Kui praegu vanglasse läheb, siis jäävad tal asjad seisma: sotsiaalprogrammid, tugiisik ja inimesed, kes teda aidata tahavad. Tänu tugiisikule on mingisugune motivatsioon ja tulemas on ka jalaoperatsioon. Palub karistuseks tingimisi vangistust. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Märkis, et süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid lubatavad. Arvestada, et tema kaitsealune kahetseb tehtut. Inimesel pole kodu ja oma eluks püsimiseks peab vargile minema, on mingismõttes väljapääsmatus olukorras. Nõustub prokuröri poolt esitatud karistusliigiga, kuid palub mõista leebem karistus kui seda taotles prokurör. Kohtu seisukoht: 4
lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;
Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et F.P süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. 21.11.2019 episood F.P on andnud 21.11.2019.a. episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 25-27), et läks 21.11.2019.a. x asuvasse Xisse, kus võttis musta leiva, 8 hambapastat, kaks proteesiliimi, 2 purki kalaõli ning pani need seljakotti. Kassas maksis ainult leiva eest, ülejäänud kaubad varastas müügi eesmärgil, kuna tal oli raha vaja. AS Xi avaldusest ning sinna juurde lisatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nr 47 (tlk. 15-16) nähtub, et x asuvast Xist pandi 21.11.2019 kella 12.17 ajal toime vargus. Varastati kauplusele kuuluvat järgmist kaupa: hambapasta Black- 8 tk maksumusega 4,99 eurot/tk kogumaksumusega 39,92 eurot; hambapasta Blacwood- 2 tk maksumusega 4,99 euro/tk kogumaksumusega 9,98 eurot; proteesifiksaator- 4 tk maksumusega 4,89 eurot/tk kogumaksumusega 19,56 eurot; 1 pakk Dobbel Immunity maksumusega 17,99 eurot ja 1 pakk Omega tablette maksumusega 17,99 eurot, so kaupa kokku summas 105,44 eurot. Varastatud kaup oli rikkumata ning tagastatud kauplusele. Tsiviilhagi puudub. Videosalvestise juurde lisatud õiendist ja fototabelist (tlk 20-23) nähtub, kuidas 21.11.2019 kella 12.17 ajal toimub x asuvas Xis vargus, s.o meesterahvas võtab leiava ning erinevaid hambapastad ja paneb need korvis olevasse kotti. Seejärel liigub kassasse ning maksab leiva eest. Tunnistaja X X ütlustega (tlk. 17-18) on tõendatud, et tema olles 21.11.2019 kella 12.13 ajal tööl xasuvas Xis, nägi, kuidas meesterahvas, tumedas jopes, sisenes kaupluse müügisaali ning võttis riiulist hambapasta Black (8tk), hambapasta Blacwood- 2 tk, proteesifiksaator- 4 tk, 1 pakk Dobbel Immunity ja 1 pakk Omega tablette ning pani endale seljakotti. Isik väljus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kohus märgib, et tunnistaja ja süüdistatava ütlused 21.11.2019 kuriteo episoodi asjaolude osas riimuvad, vastuolusid ei ole. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas F.P varastada poest kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toime panemist. F.P käitumisest nähtub, et ta tegutses sihipäraselt, eesmärgiga varastada – ta sisenes kauplusesse, võttis kaubad ja peitis need kotti, et varastatu hiljem maha müüa. Seega pani ta teo toime kavatsetult. 01.12.2014.a episood F.P on kohtueelses menetluses andnud 01.12.2019.a. episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 29-30) selle kohta, et ta varastas 01.12.2019 kella 16.17 ajal x tänaval asuvast X kauplusest kõik kahtlustuses kirjeldatud kaubad ning võttis ka väikese paki kohvi. Varastatud kaubad peitis ta kaasas olnud kotti ja maksis kassas ainult kohvi eest. Peale müügisaalist väljumist pidasid turvatöötajad ta kinni ja ta tagastas kaubad. AS X avalduse ning sinna juurde lisatud kinnipeetute ülendmise aktist (tlk. 15-16) nähtub, et 01.12.2019 kella 16.17 ajal peeti AS Xs kinni isik, kes oli varastanud kauplusele kuuluvat kaupa: Leiger tume šokolaad 300 gr“- 2 tk maksumusega 3,79 euro/tk kogumaksumusega 7,58 eurot; „Tume metsapähtlitega šokolaad 300gr“ - 2 tk maksumusega 4,09 euro/tk kogumaksumusega 8,18 eurot; „Piret piimašokolaad 300gr“- 2 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 8,38 eurot ja „Suur Tõll tume šokolaad 300gr“- 3 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 12,57 eurot, so 44,99 5 euro väärtuses. Tunnistaja X X ütlustega (tlk 1-2) on tõendatud, et ta oli 01.12.2019 tööl x Xs, aadressil x. Talle helistas kella 16.17 ajal videooperaator, kes ütles, et tumedas jopes ja punase kootud mütsiga isik tuleb kinni pidada, sest see inimene varastab kauplusele kuuluvat kaupa. Kui isik väljus turvaväravatest, siis ta pidas kirjeldatud inimese kinni. Kontrollimise käigus nad tuvastasid, et meesterahvas oli võtnud Leiger tumedat šokolaadi 300 gr“- 2 tk, „Tume metsapähtlitega šokolaad 300gr“ - 2 tk, „Piret piimašokolaad 300gr“- 2 tk, „Suur Tõll tume šokolaad 300gr“- 3 tk. Varastatud kaup oli kogusummas 44,99 eurot, mis tagastati kauplusele. Videosalvestise juurde lisatud õiendist ja fototabelist (tlk 7-9) nähtub, kuidas 01.12.2019 kella 16.17 ajal Xs tumeda jopega olev meesterahvas võtab kaupluse riiulist rohkelt erinevaid šokolaade, paneb need korvis olevasse kotti, liigub kassasse ja maksab ühe väikese asja eest. Turvamees peab isiku kinni. Kahtlustavana kinnipidamise protokollist (tlk.11) nähtub, et 01.12.2019 kella 16.17 ajal Tallinas x peetakse kinni F.P (ik XXX). Kohtu hinnangul tuleb F.P tahtluse astme tuvastamisel aluseks võtta tema enda kui ka tunnistaja X X ütlused. F.P üritas poest varastada kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kohus märgib, et asjas kogutud tõenditest, so tunnistaja X X ütlustest kui ka X AS avaldusest nähtub, et X Xile AS kuuluva varastatud kauba kogumaksumus, s.o 44,99 eurot, on nimetatud tõendites ekslik. Kuivõrd üheselt on tuvastamist leidnud asjaolu, et F.P varastas X kauplusest Leiger tumeda šokolaadi 300 gr“- 2 tk maksumusega 3,79 euro/tk kogumaksumusega 7,58 eurot; „Tumeda metsapähtlitega šokolaadi 300gr“ - 2 tk maksumusega 4,09 euro/tk kogumaksumusega 8,18 eurot; „Piret piimašokolaadi 300gr“- 2 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 8,38 eurot ja „Suur Tõll tumeda šokolaadi 300gr“- 3 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 12,57 eurot, siis tuleb lugeda varastatud kauba koguväärtuseks süüdistusaktiks kajastatud summa, so 36,71 eurot. Kohtu hinnangul pani F.P talle süüksarvata kuriteo toime kavatsetult: F.P tegevusest nähtub, et isik järgis kaupluses konkreetset tegevuskava: pani suurema koguse šokolaadi korvis asuvasse kotti ja otsustas kassas maksta ühe asja eest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et F.P-l oli soov kassas kõikide müügisaalist kaasa võetud kaupade eest tasuda. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Tõendamist on leidnud asjaolu, et F.P poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu (21.11.2019 ja 01.12.2019 episoodis) jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t F.P süüks arvatud teod jäid katsestaadiumisse. Varalist kahju kauplusele ei tekkinud. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need 6 tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalidest, s.o karistusregistri õiendist (tlk. 32-39) nähtub, et F.P-d on eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimati 08.05.2018 Harju Maakohtu otsusega. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et F.P inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. F.P pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on F.P näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. F.P-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus kahes varguse katse episoodis, kahju ei tekitatud. Kohus ei tuvastanud asjas karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu ning nendib, et F.P süü ei ole suur – varastatu väärtus ei olnud suur, teod jäid katsestaadiumisse ja kahju ei tekkinud. Samas tuleb karistuse mõistmisel vältimatult arvestada asjaoluga, et F.P on varem 7-l korral samalaadse kuriteo eest karistatud, väärteokorras on süüdistatavat KarS § 218 järgi karistatud 5-l korral. Süüdistatav palus karistuseks mõista tingimisi vangistus. Esmalt märgib kohus, et F.P ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuivõrd F.P ei tööta. F.P suhtes on kergem karistus ka välistatud seetõttu, et varasemalt on teda samalaadse teo eest korduvalt karistatud ning mingisuguseid järeldusi ta sellest teinud ei ole. Seega ei täidaks rahaline karistus isegi töökoha olemasolul oma 7 eesmärke. Teisalt märgib kohus, et vähene süü ei taga tingimisi vangistuse kohaldamist. Käesoleval hetkel ei näe kohus midagi, mis laseks arvata, et käesoleval hetkel tingimisi vangistuse kohaldamine tagaks süüdistatava puhul õiguskuuleka käitumise. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et tingimisi vangistuse kohaldamise oluliseks kriteeriumiks on kindla elukoha olemasolu, mida F.P-l ei ole. Kuivõrd varguste toimepanemisest on saanud F.P-le elatusallikaks, on kohaseks karistuseks üksnes reaalne vangistus. F.P-le mõistetud eelnevad karistused ei ole pannud teda uute kuritegude toimepanemisest loobuma ning viimati mõisteti talle karistuseks 6 kuu pikkune reaalne vangistus, siis ei ole käesoleval hetkel isikule otstarbekas mõista väiksemat kui 9 kuu pikkust vangistust, mida tuleb lühimenetluse sätteid arvestada vähendada 1/3 võrra. Kohus leiab, et F.P suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine.
lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.
lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka
Prokurör leidis, et süüdistatavat ei ole võimalik vabastada kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdistatava varasem karistatus ja fakt, et ta jätkab varavastaste kuritegude toime panemist on kohtu arvates piisav väitmaks, et vabaduses viibides paneb F.P keskmisest suurema tõenäosusega uuesti toime kuritegusid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et F.P tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud. Vähendada F.P-le mõistetud karistust 1/3 võrra. F.P peab ära kandma 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 01.12.2019.a. Kohaldada F.P suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistada F.P kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb
lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.
lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on
lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 810,00 eurot.
lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd F.P nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. F.P on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 459,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Prokurör leidis, et F.P võib menetluskulud tasuda ositi.
lg kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 sätte kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. 8 Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub nii osaline kui ka täies ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmise alus. F.P selgitas kohtus, et tal oli kunagi invaliidsus, kuid arstid tunnistasid ta terveks. Süüdistatav on täisealine isik, kellel on võimalik alustada töötegemist kinnipidamisasutuses viibides. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud maksimaalne menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust ning kinnipidamisasutuses töötasu suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb F.P-lt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 459,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Asitõend: Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD plaat videosalvestisega, mis asub ümbrikus kriminaalasja materjalide juures-
Nimetatud asitõendi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.