Obsah (5)

§ 217§ 238§ 180§ 424§ 326

1-19-9605 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-9605 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Julia

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 01.12.2019 kell 20:50.

Süüdistatav K.A RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava K.A vaatamata. apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 1-19-9605 SÜÜDISTUS:

1. K.A-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, uuesti 01.12.2019 kella 16:17 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas X kaupluses võttis müügisaalist võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt X AS-le kuuluvat kaupa kokku summas 36,71 eurot, millega möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Peale turvaväravatest möödumist peeti süüdistatav kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Samuti tema 21.11.2019 kella 12:17 paiku, viibides Tallinnas XXX asuvas Balti jaama turu Y kaupluses võttis müügisaalist võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt Y AS-le kuuluvad kaupa kokku summas 105,44 eurot, millega möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Peale turvaväravatest möödumist peeti kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Seega K.A pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:
2. Harju Maakohus tunnistas K.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 1.12.2019.a. Kohaldati K.A suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistati K.A kohtusaalis. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:

1. Apellatsiooni esitas süüdistatav K.A . Süüdistatav taotleb tühistada Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus menetluskulude osas. 3.1 Süüdistatav ei nõustu menetluskuludega, kuna pole võimalik neid tasuda, sest sissetulek puudub. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 2 1-19-9605 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). 6.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega ei näe

§ 180

lg 3 ette menetluskulude jätmist täielikult riigi kanda nagu taotleb süüdistatav, vaid üksnes osaliselt. Lisaks võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 6.1 Kohtukolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Pelgalt esitatud taotlus otsuse tühistamiseks menetluskulude osas, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.A-l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. 6.2 Maakohtu istungil ei ole süüdistatav K.A ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ega ka menetluskulude ositi tasumist (tl 63 pöördel). Maakohus on ilmselgelt arvestanud asjaoluga, et süüdistataval K.A-l puudub hetkel sissetulek ning arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal kui ka arvestanud menetluskulude suurust, mistõttu pidas maakohus sellest tulenevalt võimalikuks anda süüdimõistetule võimalus tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 6.3 Kohtukolleegium peab vajalikuks veel ka märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isikul puudub töökoht, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. Seejuures ka olukord, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt

§ 424

sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel 3 1-19-9605 korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12. 7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 4