1-21-3670/6

(21230100408)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi X.V süüdistatuna KarS § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav X.V – isikukood XXX, xxxx, xxxx kodanik, emakeel xxxx, xxxx, S OÜ, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada X.V KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära (päevamäär 29,80 eurot), s.o 2086 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui X.V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista X.V-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 129,60 eurot riigituludesse. Kohustada X.V-d tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 83,80 eurot. Menetluskulud kogusummas 1005,60 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „X.V , kriminaalasi 121-3670, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud X.V-d süüdistatakse selles, et tema andis 12.04.2021 ajavahemikul kell 16:25 kuni 17:00 Tallinnas Kolde pst 65 asuvas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas kriminaalasjas nr 21231600716 kannatanuna ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt jalutas ta 11.04.2021 ajavahemikul umbes kell 09:30-10:00 Tallinnas Stroomi rannas, olles kaasa võtnud 13" suurusega musta värvi sülearvutikoti, milles oli hiljuti järelmaksuga 259.99 euroga ostetud Nintendo Switch Lite mängukonsool, termos kohviga ja võileivad. Kõndides metsateel, pani ta sülearvutikoti koos selles olevate asjadega maha, et kinni siduda lahti läinud tossude nöörid. Seda tehes tõugati teda selja tagant, mille tagajärjel kukkus X.V ette kätele. Ta nägi enda ees ca 180 cm pikka, kõhnema kehaehitusega, peas musta värvi kapuutsi, seljas tumesinist värvi sulejopet, jalas musta värvi pükse ja tosse kandvat meesterahvast, kes jooksis kohe põõsastesse ning koheselt märkas X.V , et tema kõrvalt on kadunud arvutikott ning sai aru, et teda tõuganud meesterahvas varastas selle, rohkem kedagi seal näha ei olnud. Vargusega tekitati varalist kahju 259.99 eurot. Kannatanuna ülekuulamisel oli X.V `it hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest, mida X.V kinnitas oma allkirjaga. 16.04.2021 täiendaval kannatanuna ülekuulamisel tunnistas X.V, et andis 12.04.2021 toimunud ülekuulamisel kannatanuna teadvalt valeütlusi, nagu oleks tema suhtes 11.04.2021 toime pandud kuritegu, tegelikult tema poolt väidetud ajal, kohas ja viisil keegi teda ei tõuganud ja midagi ära ei võtnud, arvutikotti tal 11.04.2021 hommikupoolikul Stroomi rannas jalutades endaga kaasas polnudki, mängukonsool on töökorras ja täiesti tervena hetkel kodus. Ta mõtles politseis selle varguse loo välja, kuna soovis enda üksluisesse ellu seiklusi ja põnevust. Oma tahtliku tegevusega pani X.V toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M ene tl us kä ik j a ko htu ot su se põ hjend used Süüdistatav X.V , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.05.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör X.V süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 70 päevamäära, 2 arvestades päevamäära suuruseks 29,80 eurot, s.o summas 2086 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 järgi jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui X.V ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 129,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3