← Eesti

1-21-4444/6

Obsah (4)§ 424§ 69§ 75§ 50

1-21-4444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Diana Helila, Irina Tsugart Q.X – isikukood: XXX; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: Y OÜ xxxx; otsuse tegemise ajal ei ole kehtivaid karistusi Gennadi Kull (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Q.X

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

2.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 270 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.

§ 69

lg 4 alusel allutada Q.X üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75järgi käitumiskontrollile.

Q.X-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) 1 1-21-4444 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Q.X-i järgima katseajal kohustust mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 kohaselt kohustada Q.X-i osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 5.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Q.X suhtes lisakaristust, võttes Sergei Q.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

  1. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  2. Välja mõista Q.X-ilt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu summas 219 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 103,20 eurot, s.o kokku 1198,20 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3
  4. lause alusel tuleb Q.X-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 99,85 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sergei Q.X , kriminaalasi 1-21-4444, menetluskulud“ ja viitenumber
  5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Q.X süüdistatakse selles, et tema, olles 09.04.2013 karistatud Harju maakohtu poolt

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti tahtlikult 14.04.2020 kella 09.29 ajal xxxx asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga 2 1-21-4444 xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 565T kohaselt uuritaval Q.X ’l on uuringi läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud narkojoove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH)). Sellise tegevusega rikkus Q.X-il iiklusseaduse § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1, korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Seega Q.X korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Q.X , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Q.X-ile mõistetavaks karistuseks

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.

Lähtuvalt

§ 69

lg 1 asendada vangistus 9 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 9 kuud üldkasulikule tööle 270 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustub Q.X üldkasuliku töö tegemisel (ühe aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 ehk: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Q.X-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Q.X-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lähtuvalt

§ 50

lg 1 p 1 lisakaristusena võtta Q.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 127 alusel on Q.X kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu summas 219 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 103,20 eurot, s.o kokku 1198,20 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Q.X-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 99,85 eurot. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti 3 1-21-4444 kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Q.X

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista.

Kohus lähtub sellest, et teo toimepanemise ajal oli isikul kehtiv karistus

§ 424

järgi, s.o süüdistatav oli nn eriline isikutunnus, sõltumata sellest, kas menetluse käigus karistus kustub. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.