Obsah (6)

§ 113§ 416§ 1§ 402§ 403§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-119338 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi K.

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2725,66 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K. S. vastu põhivõlgnevuse 1640,41 euro, haldustasu 7,50 euro, intressivõlgnevuse 139,50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 189,68 euro osas.
2. Jätta menetluskulud K. S. kanda.
3. Välja mõista K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 517,53 eurot ning menetluskuludelt 517,53 eurolt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4366,07 eurot, intressivõlgnevus 161,60 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 473,99 eurot, edasiulatuv viivis alates 31.10.2024 põhinõudelt 4366,07 eurolt 12,9% aastas (lepingujärgses määras) kuni põhinõude täitmiseni. Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 21.10.2021 Auto24 laenulepingu nr L89006758212, mille alusel sai kostja laenu summas 7500 eurot, mis on tõendatud maksekorraldusega. Lepingu nr L89006758212 kohaselt on krediidi kulukuse määr 15.87% aastas, intressi- ja viivisemäär 12,9% aastas. Krediidiandja edastas kostjale 05.12.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vastavalt

§ 416

lg-le 3 tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, seisuga 05.12.2023 oli kostjal tasumata lepingujärgselt kolm osamakset. 27.12.2023 ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles, mille kohta edastati vastaval kuupäeval teatis. Krediidiandja loovutas 29.12.2023 lepingust nr L89006758212 tuleneva nõude hagejale, mille kohta edastati kostjale teatis (hagi lisa 5). Kostja laenutaotluses märgitult oli kostja igakuine sissetulek 1100 eurot ja kohustused 150 eurot, millest järeldas hageja, et kostjal jäi pärast laenu väljastamist alles 742,42 eurot (1100-150-207,58) igapäevasteks majandamiskulude kandmiseks (so üle poole igakuisest sissetulekust). Maksu-ja Tolliameti andmetel oli kostja 12 kuu keskmiseks sissetulekuks 1287,17 eurot. Maksehäireregistri väljavõtte järgi ei olnud krediiditaotluse esitamise ajal kostjal maksehäireid. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on järgitud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Põhivõlgnevus on 4366,07 eurot. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel (periood 15.11.2021-15.10.2025). Põhiosa katteks laekus kostjalt krediidiandjale 3033,93 eurot (so tasutud on maksegraafiku alusel 2-23 osamaksed). Pärast lepingu ütlemist tasus kostja 150 eurot, millest 50 eurot kaeti sissenõudmiskulusid ja 100 euro ulatuses põhivõlgnevust. Põhivõlgnevus on seega 4366,07 eurot (7500-3033,93-100). Intressivõlgnevus on 161,60 eurot. Lepingu p 5.1 kohaselt on lepingujärgne intressimäär 12,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates

1. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 27.12.2023 (periood 15.10.2023-27.12.2023) (48,01+47,87+44,63+21,09). Laenuhaldustasu võlgnevus on 7,50 eurot. Laenulepingu p 4.1 alusel on haldustasu 2,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 oli kostjal tasumata 24 kuni 26 osamaksete haldustasud, so 7,50 eurot (3 x 2,50). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 473,99 eurot (lepingujärgne viivisemäär 12,9% aastas, lepingu p 6.1; viivist on arvestatud põhinõudelt 4366,07 eurolt, periood 28.12.2023 lep ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 30.10.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist alates 31.10.2024 12,9% aastas põhivõlgnevuselt 4366,07 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
3. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 12.11.
4. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.12.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
7. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-119338 OÜ Aktiva Finance Group hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4366,07 eurot, intressivõlgnevus 161,60 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 473,99 eurot, edasiulatuv viivis alates 31.10.2024 põhinõudelt 4366,07 eurolt 12,9% aastas (lepingujärgses määras) kuni põhinõude täitmiseni.
8. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 21.10.2021 sõlmitud Auto24 laenulepingust nr L
9. Kostja on 21.10.2021 maksekorraldusest nr 94574 nähtuvalt saanud krediidiandjalt laenu 7500 eurot. Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 7. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.

§ 403

4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 8. 18.10.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034lg-le 7.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisa 7 taust.ee väljavõtte on tehtud 30.10.2024, mis ei kajasta seda, et kostjal enne laenulepingu nr L890067582121 sõlmimist, so 21.10.2021 ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi lisa 7 näol tegemist seetõttu ka asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisa 6 (kostja taotlus) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne laenulepingu nr L89006758212 sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet 21.10.2021 laenulepingu nr L89006758212 sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (

§ 4034lg 6).

1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Põhjendatud põhinõue on 2725,66 eurot (intressi katteks tasutud 1532,91, 1-23 osamaksed; haldustasu katteks tasutud 57,50 eurot, 1-23 osamaksed, põhinõude katteks tasutud 3033,93 eurot, pärast lepingu ülesütlemist tasutud 150 eurot, kokku 4774,34 eurot; kostja sai tõendatult laenu maksekorralduse nr 94574 järgi 7500 eurot – 4774,34 kostja poolt tasutud tagasimakse= 2725,66 eurot on põhivõlgnevus). Kohus jätab rahuldamata põhinõude 1640,41 eurot (4366,07-2725,66=1640,41) ja haldustasu 7,50 eurot.
2. Riigikohus on osundanud, et

§ 4034

lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole lepingust nr L89006758212 tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevus 22,10 eurot (põhinõudelt 2725,66 eurolt, periood 15.10.2023-27.12.2023, 4% aastas), seega rahuldamata jääb intressinõue 139,50 eurot (161,60-22,10=139,50 eurot). Viivisekalkulaator.ee kasutades on põhjendatud viivisevõlgnevus 284,31 eurot (põhinõudelt 2725,66 eurolt, periood 28.12.2023-30.10.2024,

§ 113

lg 1 määras), seega rahuldamata jääb sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 189,68 eurot (473,99-284,31=189,68 eurot). Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 31.10.2024 põhinõudelt 2725,66 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

12. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Inbank Finance AS ja kostja vahel 21.10.2021 Auto24 laenulepingu nr L89006758212 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2725,66 eurot, intressivõlgnevus 22,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 284,31 eurot, edasiulatuv viivis alates 31.10.2024

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2725,66 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata põhinõude 1640,41 eurot, haldustasu 7,50 eurot, intressinõude 139,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 189,68 eurot.

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1037,50 eurot; maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175,06 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 419,94 eurot, õigusabikulud 422,50 eurot. Õigusabikulu koosneb tõenditega tutvumisest ja analüüsist, hagiavalduse koostamisest, tõendite kogumisest ja komplekteerimisest ning hagi kohtule esitamisest 2,5 h x 169=422,50 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõivud 175,06 eurot ja 419,94 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 422,50 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud nõuete ümberarvestusi. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 855 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõivud summas 595 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 39,47% ulatuses ja kostja kanda 60,53 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 517,53 eurot.
2. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik