2-21-15527/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-21-15527 Tsiviilasi M.M hagi F.Q ja Y.O vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind nõudes kostja I vastu 1278 eurot nõudes kostja II vastu 1278 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.M , isikukood XXX, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kadi Sitska Kostja I: F.Q , isikukood XXX Kostja II: Y.O , isikukood XXX Kostjate seaduslik esindaja (ema): B.F, isikukood XXX Asja läbivaatamine kohtuistungil
2. aprillil 2025 RESOLUTSIOON
3. Jätta M.M hagid F.Q ja Y.O vastu Harju Maakohtu
4. augusti
5. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-102811 välja mõistetud elatise vähendamiseks rahuldamata.
6. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jääb riigi kanda, muud menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Vastastikku hüvitavad menetluskulud pooltel puuduvad. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue ja põhjendused
7. M.M (hageja) esitas
8. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtusse hagi F.Q ja Y.O (kostjad) vastu Harju Maakohtu
9. augusti 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-102811 välja mõistetud igakuise elatise vähendamiseks 292 eurolt 150 euroni kuus mõlema lapse suhtes.
10. Hagiavalduse kohaselt on kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaolud hagi esitamise ajaks oluliselt muutunud. Hageja on olnud juba pikemat aega töötu ning elatanud end ainult sõprade abiga. Hagejal on suur elatise võlgnevus ning tema suhtes on alustatud KarS § 169 alusel kriminaalasi. Hageja leiab, et ta on suuteline maksma kummalegi lapsele 150 eurot kuus ehk kokku igakuiselt 300 eurot. See tagaks hagejale võimaluse end ülal pidada. Kostjate seisukohad
11. Kostjad vaidlevad elatise vähendamisele vastu ja hagi rahuldamisega ei nõustu. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus leiab, et hageja nõue laste kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
13. M.M-ilt on Harju Maakohtu
14. augusti
15. a otsusega välja mõistetud alates
16. jaanuarist 2020 elatis alaealiste laste F.Q ja Y.O kasuks, mõlemale lapsele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära pooles ulatuses, mis otsuse tegemise ajal oli 292 eurot (dtl 4).
17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).
18. Hageja väitel on faktiline olukord alates elatise välja mõistmisest muutunud. Ta on pikemat aega töötu ja ei suuda lastele elatist maksta rohkem kui kummalegi 150 eurot kuus.
19. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt nt Riigikohtu
20. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
21. Harju Maakohtu
22. augusti 2020 otsuse põhjenduste järgi taotles M.M väljamõistmisel, et kohus vähendaks temalt välja mõistetavat elatist alla miinimumi, kuna ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma ilma, et tema enese ülalpidamine ei kannataks. M.M tugines asjaolule, et ta oli alates
23. märtsist 2020 töötu. Kohus tuvastas, et M.M ei ole töövõimetu ning tal ei pole teisi ülalpeetavaid, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes F.Q-ga ja Y.O-ga . M.M ei toonud kohtule välja toonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, et tal on sissetuleku teenimine takistatud. Kohus asus seisukohale, et M.M majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks (dtl 612).
24. Harju Maakohtu otsuse põhjal tuvastab kohus, et töötusele ja suutmatusele miinimumsummas elatist maksta tugines M.M juba elatise väljamõistmisel. Kohus on M.M väiteid toona põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et need ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimumi. Elatise väljamõistmise otsuses on kohus põhjalikult selgitanud vanema kohustust hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Samuti selgitati, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa põhjusel, et tal pole sissetulekut või on see liiga väike (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-118-12 ja 3-2-1-2115).
25. M.M on elatise vähendamise põhjuseks toonud ka suure elatise võlgnevuse ja tema suhtes KarS § 169 alusel alustatud kriminaalasja. Tekkinud elatise võlgnevus pärast elatise väljamõistmist, on küll uus asjaolu, kuid seda kohus elatise vähendamise alusena arvesse ei võta. Kohtupraktika järgi saab olla PKS § 102 lg 2 neljanda lause mõttes mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt nt Riigikohtu
26. aprilli 20018 otsus tsiviilasjas 2-16-100215, p 14 ja seal viidatud praktika). Elatise võlgnevuse arvesse võtmine elatise vähendamisel alla miinimummäära ei arvesta kohtu hinnangul kuidagi lapse õigustatud huve ega elatise maksmise eesmärki. KarS § 169 näeb ette vanema vastutuse teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seega KarS § 169 kahtluse kontrollimiseks toimetav menetlus, saati siis veel süüdimõistmine, ei tähenda kuidagi, et vanemal ei ole võimalusi ega suutlikkust lastele elatist maksta.
27. Kohus selgitas hagejale
28. jaanuari
29. a määruses (dtl 101), et elatise suuruse muutmise nõude alusena on lisaks faktilise olukorra muutumisele võimalik tugineda ka õigusliku olukorra muutusele. Pärast hagi esitamist on muutunud asjas kohaldatavad perekonnaseaduse (PKS) sätted ja
30. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. M.M-ilt on enne
31. aasta
32. jaanuari tehtud kohtulahendiga kostjatele välja mõistetud varem kehtinud PKS § 101 redaktsiooni järgi elatis palga alammäära pooles ulatuses (s.o miinimumelatis), seega on ta PKS § 217 lg 1 järgi alates
33. jaanuarist 2022 kohustatud tasuma kostjatele igakuist elatist 292 eurot. Samuti selgitas kohus hagejale, et PKS § 2172 annab vanemale, kes ei nõustu elatist varem kehtinud miinimummääras tasuma nimetatud elatise summaga, õiguse tugineda õigusliku olukorra muutumisele ning kui hageja soovib õigusliku olukorra muutumisele tugineda, tuleb seda kohtule avaldada.
34. Eelviidatud määruses antud
35. märtsi tähtajaks hageja kohtule ei vastanud ja võimalust hagi aluseks olevaid asjaolusid täiendada või nõuet muuta ei kasutanud. Hageja ei ilmunud
36. aprilliks 2025 määratud kohtuistungile ega ole pikema perioodi jooksul vastanud oma esindajale. Hagejale määratud esindajal pole kindlat teadmist, kus hageja viibib. Kostjate esindaja avaldas kohtule, et tema teadmisel on M.M asunud alates
37. aasta märtsist elama Itaaliasse.
38. Kuna M.M pole kohtule avaldanud, et ta sooviks tugineda faktilise olukorra muutumisele lisaks (või selle asemel) õigusliku olukorra muutusele, siis sellel alusel elatise suuruse muutmise võimalusi kohus omal algatusel ei analüüsi.
39. Kokkuvõtvalt ei tuvasta kohus alust Harju Maakohtu
40. augusti 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-102811 F.Q ega Y.O kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. M.M hagi jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud
41. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Poolte vastastikku hüvitatavad menetluskulud puuduvad. M.M-ile on
42. juuli
43. a määrusega (tsiviilasi nr 2-21-9679) antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. M.M esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Kohus määrab esindaja tasu ja kulude suuruse kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik