← Eesti

2-24-138404/15

Obsah (11)§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 468§ 129§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-138404 Tsiviilasi M. M. L. hagi E. L

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE Hageja esitas 24.10.2024 elatise nõude maksekäsu kiirmenetlusse. 16.01.2025 määrusega lõpetati kostja leidmatuse tõttu maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle jätkamiseks hagimenetluses. Nõuetekohase hagi esitas hageja 29.01.2025 ja selle kohaselt soovib hageja elatist „miinimumsummas 272,76 eurot“ ning tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2024 kuni 29.01.2025 katteks 2182,08 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud ema kaudu 31.03.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele tähtaegselt, so hiljemalt 28.04.2025, ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. 2 Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale, ema kaudu, kätte toimetatud 31.03.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 28.04.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja seega saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vaidlust ei ole sellest, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

  1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
  2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale elatist maksta või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagi esitamise hetkel oli ühe lapse elatis, indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 287,72 eurot ja selles summas, arvestades, et miinimumsummat korrigeeritakse igal aastal 01.aprillil, kuulub hagi rahuldamisele nn tulevikku suunatud elatise nõudena. Hagis märgitust- „miinimumsummas 272,76 eurot“- loeb kohus ekslikuks summa kajastamise ja leiab, et eluliselt usutavalt on hageja eksinud elatiskalkulaatori andmestiku tõlgendamisel. Kohus loeb põhjendatuks, et hageja eesmärk ja nõue on olnud saada elatist miinimumsummas ja miinimum hagi esitamise hetkel oli 287,72 eurot. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on elatise baassummaks 282,31 eurot ja sellest lähtuvalt elatise miinimumsuuruseks 301,74 eurot. 3 Selle miinimumsummaga, 287,72 eurot, tuleb arvestada ka tagasiulatuva perioodi elatise nõude rahuldamisel. Hageja on perioodiks märkinud 01.06.2024 kuni 29.01.
  4. Kohus leiab, et perioodi lõppu tuleb muuta, sest tagasiulatuvat elatist saab küsida kuni hagi esitamise eelse päevani. Antud juhul esitati hagi esimest korda 22.01.2025, seega saab tagasiulatuva perioodi lõpp olla 21.01.
  5. Seeläbi tuleb hageja poolt välja arvestatud elatise kahjunõuet korrigeerida nõudeks 7 kuu ja 21 päeva katteks ja lugeda õigeks summaks 2215,43 eurot (7 kuud x 287,72 + 21 päeva x 9,59). Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele.

Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (287,72 eurot x 9 kuud) kokku 2589,48 eurot.

Kostjale selgituseks - tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejale lisaks elatisele maksta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.