← Eesti

3-24-2328/9

Obsah (12)§ 123§ 181§ 178§ 210§ 118§ 2102§ 1812§ 176§ 187§ 2101§ 185§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2328 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalvea

) § 118 p 9 alusel. 2. PPA keeldus 16.07.2024 otsusega nr 15.3-3.2/466-1 tähtajalise elamisloa andmisest

§ 123p 2 alusel.

3-24-2328

  1. X esitas PPA-le 25.07.2024 vaide PPA 16.07.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja talle tähtajalise elamisloa andmiseks.
  2. PPA jättis 05.08.2024 vaideotsusega nr 15.3-3.6/43 vaide rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 1) Vaide esitajale oli pikendatud tähtajaline elamisluba töötamiseks

§ 181lg 1 p 11 alusel.

PPA ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et vaide esitajale ei oleks makstud

-s sätestatud töötasu, vaid tuginenud

§ 178lg-le 4.

Ei oma tähtsust, mida PPA on vaide esitaja poolt viidatud vaidemenetluses varasemalt osutanud, sest tollane vaideotsus puudutas seda, et

-s sätestatud töötasu nõue ei kohaldunud. Vaide esitajal on õigus, et ta võis talle antud tähtajalise elamisloa alusel töötada mitme tööandja juures. Samas tuleb tähtajalise elamisloa andmise tingimusi täita just selle tööandja juures, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba anti. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul märgitakse elamisloa kaardile selle tööandja nimi, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on antud. Eelnev viitab selgelt, et vastava tööandja juures tuleb täita

-s sätestatud tingimusi. Kui välismaalane ei saa täpselt kõigest aru, on võimalus pöörduda kas PPA migratsiooninõustajate või vajadusel juristi poole. Vaide esitajal on Eestis viibides kohustus tutvuda siin töötamise reeglite ja piirangutega. See, et vaide esitaja võib-olla ei mõistnud, et toimetulekuks piisavat töötasu peab maksma see tööandja, kellel juurde töötamiseks luba on väljastatud, ei tähenda, et PPA ei peaks seaduses sätestatust lähtuma. 2) Seadusandja on pidanud mõistlikuks eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Kui välismaalasele antakse nimetatud eesmärgil elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et ta kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel.1 3)

§ 178

lg 4 kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis ehk vaide esitaja toimetuleku pidi tagama FIE J. G. juurde töötamiseks antud tähtajaline elamisluba.

ei näe ette, et piisava toimetuleku peab või võib tagada töötamine mitme tööandja juures, kuigi töötamine mitme tööandja juures ei ole keelatud. PPA otsuses on piisavalt põhjalikult selgitatud seisukohta, et vaide esitaja ei ole saanud piisavat töötasu oma toimetuleku tagamiseks. Sisuliselt on vaide esitaja ka ise vaides kinnitanud, et FIE juurest saadav töötasu ei ole piisav, väites, et ei saa olla etteheidetav, et töötasu ei ole selle tööandja juures piisav, kui kokkuvõttes on tema töötasu Eestis elamiseks ja toimetulekuks küllaldane. Piisava toimetuleku peab tagama töötamine selle tööandja juures, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on väljastatud. Eelnev on kooskõlas

mõttega, mis küll ei keela teise tööandja juures töötamist, kuid

-s sätestatud tingimused peavad olema täidetud selle tööandja poolt, kelle juurde töötamiseks elamisluba on väljastatud. Seega on PPA asunud õigele seisukohale, et tuli keelduda tähtajalise elamisloa andmisest, kuna vaide esitaja puhul ei ole täidetud

§ 2102 lg 1 p-s 3 sätestatud lisatingimus.

1 Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE, I lugemise seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/ 2

(12)3-24-2328 4) Keeldumine ei ole ebaproportsionaalne. Tähtajalise elamisloa andmiseks peavad olema elamisloa taotlusele sätestatud tingimused täidetud ega tohi esineda keeldumise aluseid. Antud juhul ei olnud täidetud üks seaduses sätestatud lisatingimus. Välismaalasena puudub vaide esitajal subjektiivne õigus Eesti tähtajalise elamisloa saamiseks või pikendamiseks. Vaide esitaja ei ole PPA-le elamisloa menetluses märkinud, et tal on Eestis elukaaslane. Seega ei saa teha PPA-le etteheidet, et vastavat asjaolu ei ole PPA otsuses käsitletud, sest PPA ei saa arvestada asjaoluga, millest ta ei ole teadlik. Lõppjärelduses on vaide lahendaja seisukohal, et Eesti Vabariigi kodanikust elukaaslase olemasolu ei oleks saanud tingida tähtajalise elamisloa andmist ehk teistsuguse otsuse tegemist. Vaide esitajal on kuni 04.10.2025 olemas seaduslik alus riigis viibimiseks, seega saab ta jätkata Eestis elamist, sh pereelu elamist. 5) Taotletud tähtajalise elamisloa üle otsustamisel ei oma tähtsust, et vaide esitaja poliitilised vaated erinevad tema vanemate ja vennaga, mistõttu justkui oleks välistatud Venemaale naasmine. Ka vaide esitaja teised põhjendused seonduvalt sellega, miks Venemaale naasmine on talle ohtlik, ei saa tingida tähtajalise elamisloa andmist püsivalt Eestisse elama asumiseks. Vaide esitajal on hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks kuni 04.10.2025. Vaide esitaja B1 tasemel riigikeele oskus ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami nõuetele sooritamine ei tingi taotletud tähtajalise elamisloa andmist. 5. X esitas Tallinna Halduskohtule 14.08.2024 kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega tühistada PPA 16.07.2024 otsus nr 15.3-3.2/466-1 ja 05.08.2024 vaideotsus nr 15.3-3.6/43 ning kohustada PPA-d kaebajale tähtajalise elamisloa andmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. X kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja elab seaduslikul alusel Eesti Vabariigis alates 2018. a augustist. Tal oli elamisluba õppimiseks ja ta lõpetas 2020. a juunis õpingud Ida-Viru kutsehariduskeskuses erialal Noorem Tarkvaraarendaja (4. tase). 2020. a sügisel leidis ta töö FIE J. G. juures ja sõlmis käsunduslepingu. Kaebajale on 2020. a väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks

§ 118p 4 alusel.

Kaebaja asus 03.02.2021 paralleelselt põhitööga tööle Coop Eesti Keskühistusse, kus keskmine brutotöötasu on 1540 eurot. 2) 24.08.2022, kolm kuud enne kehtiva elamisloa lõppu, taotles kaebaja elamisloa pikendamist samal alusel, viidates uuele käsunduslepingule ja tööandja kutsele. PPA esialgu keeldus pikendamisest, leides, et töötasu nõue ei ole täidetud, kuid 19.12.2022 vaideotsusega hinnati olukorda uuesti ja väljastati elamisluba töötamiseks FIE J.G. juures

§ 181

lg 1 p 11 alusel, sest tulenevalt

§ 178

lg-st 12 ei kohaldunud tema suhtes

§ 178

lg-tes 1 ja 11 nimetatud tasu määr, samuti ei ole kehtestatud kohustust saada vähemalt miinimumpalka. 3) Kaebaja esitas 05.03.2024 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA leidis, et esinevad keeldumise alused, kuna taotleja ei ole saanud igakuist palka FIE J.G.lt, töötades samal ajal teises ettevõttes. Kaebaja esitas PPA-le arvamuse ja vastuväited. PPA küsis täiendavaid dokumente FIE J.G. tegevuse tõendamiseks, mille esitas FIE J.G. ise. PPA asus 16.07.2024 otsuses seisukohale, et tähtajalise elamisloa andmisest tuleb keelduda

§ 123p 2 alusel.

Kaebaja vaie jäeti rahuldamata. 4) Keeldumine tugineb ametniku poolt valesti tuvastatud asjaoludele. Samuti on eksitud

§ 2102lg 1 p 3 sisustamisel.

Kaebaja ei ole eksinud senises tegevuses elamisloa eesmärgi ja tingimuste vastu. PPA hindas analoogilist olukorda 19.12.2022 vaideotsuses ja väljastas kaebajale korduva elamisloa. Kaebaja tööülesandeks FIE J.G. juures on 3

(12)3-24-2328 veebipoodide arendamine ja haldamine ning osalemine erinevates arendusprojektides, mis on väga muutliku töömahuga ja seetõttu on sõlmitud käsundusleping, mille alusel makstakse tasu vastavalt tehtud tööle. Käsunduslepingu sõlmimine ei ole olnud elamisloa taotlemise ja pikendamise takistuseks, kuigi töötasu ei ole olnud suur. Kuna taotleja töötab ka teise tööandja juures, mis on tööloas ja ka vastavalt

§ 1812

lg-le 1 lubatud, siis kokkuvõttes on täidetud keskmise palga nõue, kui see käesoleval juhul kohaldamisele kuuluks.

§ 178

lg 4 kohaselt peab tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. See nõue on täidetud. 5) Keelduv haldusakt peab olema kohaselt motiveeritud. Kuna kaebajale väljastatud elamisloale ei olnud seatud arusaadaval viisil tingimuseks kohustust saada töötasuna FIE J.G.lt vähemalt Eesti keskmist ega ka mitte alammääras töötasu, töötasu suurusele ei ole seatud mingeid nõudeid, ei saa selle kohustuse mittetäitmine olla elamisloa väljastamisest keeldumise aluseks, kui muud tingimused on täidetud. Kaebaja ei ole rikkunud temale väljastatud elamisloa tingimusi ning temale elamisloa andmisest keeldumise alused ei ole täidetud. PPA on varasemates otsustes möönnud, et kaebajal ei ole olnud kohustust saada FIE J.G. juures töötades igakuist töötasu, kuivõrd kohaldub § 178 lg 12. 6) Kaebaja on Eestis elanud järjepidevalt üle viie aasta, siin hariduse omandanud, keele selgeks õppinud ning integreerunud. Tema ainus „eksimus“ PPA silmis on asjaolu, et ta on pidanud töötama mitmel kohal, et saavutada piisav sissetulek, mis on tegelikult just vastutustundliku isiku tunnus. Elamisloa andmisest keeldumine sunniks kaebajat lahkuma riigist, kus on tema kodu, töö ja perekond, ning pöörduma riiki, kus tema turvalisus ja põhiõigused pole tagatud. Selline tagajärg ei ole kaalukohane ega vajalik taotletava eesmärgi (tagada, et välismaalased tulevad toime) saavutamiseks – kaebaja tuleb ju toime. Leebem meede oleks tunnistada, et kaebaja on sisuliselt nõuded täitnud, ja anda talle elamisluba. 7) Kaebaja ei nõustu, et toimetuleku nõue (

§ 178

lg 4) peab olema täidetud just selle tööandja juures, kelle juurde elamisluba anti, ning et peamine sissetulek ei tohiks tulla mujalt.

§ 2102

lg 1 p 3 ei sätesta eraldi, et välismaalane peaks kogu oma sissetuleku teenima üksnes ühest (põhi)töökoha allikast. Oluline on, et välismaalane on järginud elamisloa tingimusi: kaebaja töötas lubatud tööandja juures vastavalt sõlmitud käsunduslepingule ning kasutas talle antud õigust töötada samaaegselt ka teise tööandja juures (Coop Eesti) nii, nagu seadus seda lubab (

§ 1812lg 1).

Kaebaja ei ole rikkunud ühtegi elamisloaga kehtestatud tingimust – täiendav töötamine teise tööandja juures oli seadusega lubatud ning elamisloale ei olnud märgitud keeldu saada sissetulekut mitmest kohast. 8) Kaebaja nõustub, et iga elamisloa andmisel tuleb veenduda, et taotleja tulevane sissetulek katab tema toimetulekuvajadused (

§ 178lg 4).

Kaebaja on seda nõuet ka sisuliselt täitnud – tal on Eestis stabiilne sissetulek, mis võimaldab ära elada. Loogiline ja õiguspärane on arvestada kogu sissetulekut. Ühegi õigusnormi sõnastusest ei tulene, justkui tohiks arvesse võtta ainult „kutsuja“ makstavat tasu. Vastupidi,

võimaldab mitme tööandja juures töötamist, mis eeldab, et saadav tasu on osa toimetulekust. Kaebaja ei vaidle vastu, et FIE J.G. poolt makstav tasu on olnud ebaregulaarne ja kohati ei oleks olnud iseenesest toimetulekuks piisav. Just seetõttu töötaski kaebaja lisaks teisel töökohal ja tagas endale toimetuleku. See on kooskõlas nii seaduse mõtte kui ka elamisloa eesmärgiga. 9) PPA on tuginenud argumendile, et elamisloa andmise eesmärk (

§ 176

) on soodustada Eesti majanduse arengut, tuues Eestisse vajalike oskustega välismaalasi, ning et seetõttu just elamisloas määratud tööandja juures töötamine ja sealt peamise sissetuleku teenimine on oluline. Kaebaja tegevus ja taust on täielikult kooskõlas

§ 176eesmärgiga – ta on vajalike oskustega IT-valdkonna spetsialist (Eestis omandatud kvalifikatsiooniga), kes 4

(12)3-24-2328 panustab Eesti majandusse nii oma erialasel tööl (veebipoodide arendamine FIE G. ettevõttes) kui ka tööga Eesti ettevõttes (Coop).

§ 176

eesmärgi saavutamist ei kahjusta see, et kaebaja saab osa sissetulekust ühest ja osa teisest töökohast. Oluline on, et ta on Eestis tööhõives ja tuleb toime, aidates ühtaegu kaasa nii oma erialases valdkonnas (arendustöö) kui ka tööjõupuuduse leevendamisele muus sektoris. PPA pakutud tõlgendus pidurdaks

§ 176

eesmärgi saavutamist – kui seadus piiraks välismaalase sissetuleku ainult ühele allikale, siis vähendaks see oluliselt välismaalaste võimalusi endale elatist teenida ja looks tarbetuid takistusi tööturul osalemiseks. Kaebaja töötas oma põhitööandja juures nii palju, kui töö iseloom (projektipõhine käsundusleping) seda võimaldas, ning täiendas oma koormust teise tööga. Ta on igakuiselt teeninud piisavalt, et Eestis toime tulla. Seega on

§ 2102 lg 1 p 3 tingimus täidetud.

10) Eesti seadusandja on andnud erilise soodustuse neile välismaalastele, kes on omandanud hariduse Eestis. Nimelt sätestab

§ 178

lg 1 2 juhud, kui ei kohaldata

§ 178lg-tes 1 ja 11 nimetatud tasumäära.

Seega teatud palganõuded ei laiene Eestis hariduse omandanud isikutele. Seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada siin õppinud inimeste Eestisse jäämist, leevendades neile esitatavaid sissetulekunõudeid. Kaebaja kuulub omandatud hariduse tõttu sätte kaitsealasse. Talle ei kehti nõue teenida teatud palgataset, nagu PPA möönis juba 19.12.2022 vaideotsuses. PPA pikendas toona kaebaja elamisluba vaatamata sellele, et FIE J.G. kaudu teenitav tasu oli väike. Samalaadses olukorras tõlgendas PPA seadust kaebaja jaoks leebemalt ja kooskõlas seaduse mõttega.

§ 178

lg 1 2 kohaldub ka praegusel juhul ja PPA ei saa de facto kehtestada kaudset palganõuet läbi

§ 2102

lg 1 p 3 tõlgenduse, kuigi seadusandja on otsustanud, et konkreetseid palgakünniseid tema puhul nõuda ei tohi. Kaebaja ootas, et 2022. a lähenemine kehtib ka edaspidi, kui tema asjaolud pole oluliselt muutunud. 11) Kaebaja juhtumiga analoogne juhtum oli ka teise inimesega, kellele antud elamisluba samuti pikendati PPA poolt 24.10.2022 otsusega, kuigi asjaolud (töötamine samade tööandjate juures, sissetulekud, sama lepinguline struktuur ja kutsehariduse olemasolu Eestis) olid sisuliselt identsed kaebaja omadega. Otsused tegid erinevad PPA töötajad, seega ei saanud olla inimlikku eksitust, vaid otsused tuginesid teadlikule halduspraktikale. Ei saa põhjendatult väita, et kaebaja ei vasta

§ 187

lg-s 1 sätestatud lisatingimustele, kui samadel alustel on elamisluba kaebaja viidatud teisele isikule antud ja pikendatud. See kinnitab PPA otsuse põhjendamatut ja ebajärjekindlat olemust. 12) Rikuti õiguspärast ootust.

§ 187

lg 1 ja § 210 2 lg 1 p 3 sätestavad sisuliselt identse sõnastuse elamisloa tingimuste kohta (nõue, et „senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega“). PPA on neid sätteid kaebaja suhtes kohaldanud vastuoluliselt. 2022. a ei viidatud

§ 187lg 1 nõude rikkumisele ja elamisluba pikendati.

See lõi kaebajale õiguspärase ootuse, et tema tegevus on seadusega kooskõlas. Põhjendamatu erinev käsitlus 2024. a keeldumisel on vastuolus hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ja haldusorgani tegevuse järjepidevuse nõudega. Kaebaja planeeris oma elu Eestis, tuginedes PPA varasemale otsusele, et tema töösuhete kombineerimine on vastuvõetav. PPA uus kitsendav tõlgendus ilma seaduse muutuseta seab kahtluse alla haldusorganile kohustusliku hea halduse tava ning riivab kaebaja usaldust riigi vastu. 13) Elamisloast keeldumine on ebaproportsionaalne, sest

§ 2101ja § 2102 tingimused on täidetud.

Kaebaja on sooritanud B1 taseme keeleeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ja on Eestis hästi kohanenud, tal on stabiilsed töökohad ja ta on oma kohustused täitnud.

§ 178

lg 12 ei sätesta, et see kuulub kohaldamisele üksnes

§ 181lg 1 p 11 alusel taotluse esitamise korral.

Tegemist on erandiga, mis kehtib kõigile Eestis nõutava hariduse omandanud välismaalastele. Kaebaja on sotsiaalselt integreerunud: ta on 5

(12)3-24-2328 loonud Eestis perekondlikud sidemed (elu- ja kooselukaaslane on Eesti kodanik), tal on siin lähedased sõbrad ja tugivõrgustik ning ta osaleb aktiivselt tööelus. Kaebaja samasooline elukaaslane, kellega tal on tekkinud aastate jooksul tugevad sidemed, on Eesti Vabariigi kodanik. Koos elatakse üle 4 aasta ja on sõlmitud kooseluleping Eestis. Kaebajal on keeleoskus ja teadmised Eesti põhiseadusest, lisaks on ta Eestis omandanud teisegi kutsehariduse, mille raames saadud logistikateadmisi ta nüüd kasutab Coop Eesti Keskühistus. Ka PPA vastuses ei väideta, et kaebaja oleks kuidagi ohtlik või ebasobiv kandideerima püsivalt elamise elamisloale – ainus vaidlus on formaalse lisatingimuse üle, mille täitmist PPA põhjendamatult kitsalt hindas. Kaebaja on Eestisse loonud oma kodu. Eesti keel, kultuur ja ühiskond on talle omaseks saanud. Sellises olukorras oleks tema Eestist lahkuma sundimine äärmiselt karm meede, mis riivab tema era- ja perekonnaelu õigust (sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 põhimõtteid arvestades). Kaebaja ei saa oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste, sh nende väljendamise tõttu turvaliselt naasta Venemaale. Kaebajal ei ole enam sidemeid Venemaal elavate sugulastega – ema, isa ja vennaga –, kuna suhted on katkenud poliitiliste lahkhelide tõttu, sh seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, mida kaebaja täielikult mõistab hukka ja peab Venemaad agressoriks. Samuti on perekond kaebajast loobunud tema seksuaalse sättumuse tõttu. Venemaal on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud nii LGBT+ kogukonna olukord kui ka teisitimõtlejate kohtlemine. Kaebaja kardab tagakiusamist või vägivalda, kui ta peaks naasma. Ehkki käesolev asi puudutab elamisluba ega ole varjupaigamenetlus, on need asjaolud asjakohased hindamaks, kui ebaproportsionaalne oleks keeldumise tagajärg. Kaebaja eemaldamine Eestist tähendaks sisuliselt tema saatmist keskkonda, kus tema põhiõigused ja turvalisus oleksid ohus. Haldusorgan peab kaaluma kõiki olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2) ning tegema otsuse, mis isiku õigusi ebavajalikult ei riiva. Antud juhul kaalub kaebaja Eestis elamise huvi – mis on põhjendatud nii tema tugevate seoste, integreerituse kui ka humaansete kaalutluste tõttu – selgelt üle mis tahes abstraktse huvi nõuda rangelt ühe tööandja põhist sissetulekut. Kaebaja jätkamine Eestis ei kahjusta avalikku huvi, vaid edendab seda (panustades ühiskonda ja olles ise toimetulev). Seevastu kaebaja lahkumise nõue kahjustaks rängalt tema põhiõigusi. 14) PPA vastuses kaebusele puudub konkreetne õiguslik alus

-s. Väide, et seadusandja „on pidanud mõistlikuks eeldada,“ et välismaalane täidab oma tööaja just elamisloas märgitud tööandja juures, ei tulene ühestki

konkreetsest sättest ega seletuskirjast. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 peab haldusakt olema piisavalt ja ühemõtteliselt põhjendatud ning sisaldama selgeid viiteid konkreetsetele õigusnormidele, mille alusel otsus langetati. Haldusorganil ei ole õigust kehtestada uusi tingimusi ega laiendada olemasolevate tingimuste tähendust ilma selge seadusliku aluseta. Seetõttu ei ole PPA põhjendus õiguslikult korrektne ega kooskõlas HMS nõuetega, mis on otsuse oluline menetluslik puudus.

  1. PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased, põhjendades seda järgmiselt. 1) Vaidlustatud PPA otsused ei riku kaebaja õiguseid. Kaebajal on olemas tähtajaline elamisluba, mille alusel on tal õigus Eestis elamiseks ja töötamiseks kuni 04.10.
  2. 2) Asjasse puutuv ei ole vaidemenetlus, mille tulemusel PPA rahuldas 19.12.2022 vaideotsusega kaebaja vaide ning pikendas tähtajalist elamisluba töötamiseks. Tolles vaideotsuses tõi vaide lahendaja välja, et haldusmenetluse käigus leidis kinnitust kaebaja vastavus

§ 181lg 1 p-ga 11.

Tookord PPA eksiski, olles arvamusel, et tööandja peab maksma kaebajale

-s sätestatud töötasu. Vastustaja ei nõustu, et käesolevaga vaidlustatud otsuste puhul oleks tegemist analoogse olukorraga 2022. a menetlusega. 6

(12)3-24-2328 3) PPA-l tuli praegusel juhul tähtajalise elamisloa andmisel mh hinnata, kas kaebaja senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega (

§ 2102 lg 1 p 3).

Tegemist on konkreetsele tähtajalise elamisloa andmise alusele sätestatud lisatingimusega, mis peab olema täidetud ehk tegemist on imperatiivse sättega. 4) Vastustaja ei nõustu, et

§ 178lg-s 4 toodu on kaebaja puhul täidetud.

PPA ei ole vaidlustatud otsusega keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest seetõttu, et FIE J.G. ei maksa kaebajale Eesti keskmist või alammääras töötasu. PPA on selgitanud, et kaebajale makstav töötasu peab võimaldama tema toimetulekut Eestis ning PPA hinnangul ei võimalda FIE-lt makstav töötasu seda. Kaebajale on eelnevat selgitatud haldusmenetluse käigus nt 09.05.2024 e-kirjas. Ka PPA 16.07.2024 otsuse p-s 17 on selgitatud ja põhjendatud, miks ei ole täidetud

§ 2102lg 1 p-s 3 sätestatud lisatingimus.

Et FIE poolt makstav töötasu ei võimalda kaebaja toimetulekut Eestis, ilmestab asjaolu, et kaebaja on otsinud endale ka teise tööandja. 5) Tähtajalise elamisloa andmise tingimusi tuleb täita selle tööandja juures ja poolt, kelle juures töötamiseks kaebajale tähtajaline elamisluba anti. Oluline on arvestada seaduse mõttega.

-i mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et põhiline sissetulek töötasu näol võiks tulla tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba ei ole antud. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et

iseenesest lubab töötada samaaegselt ka teise tööandja juures. Seadusandja on pidanud mõistlikuks eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Kui välismaalasele antakse nimetatud eesmärgil elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks ka eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel (välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE, I lugemise seletuskiri). 6) Kaebajal on tähtajaline elamisluba töötamiseks FIE J.G. juures ning temalt makstav töötasu ei võimalda kaebaja toimetulekut Eestis. PPA otsuse p-s 17 on välja toodud töötasu suurus, mida FIE J.G. kaebajale maksab. Tegemist ei ole stabiilse töötasuga ehk kaebaja ei saa töötasu igakuiselt ning töötasu suurus on vägagi kõikuv. Ei ole eluliselt usutav, et nt 261,58 euro suurune töötasu, mida kaebaja sai 2024. a veebruaris, võimaldaks toimetuleku Eestis. Seevastu Coop Eesti Keskühistult laekub kaebajale igakuiselt töötasu. Ka kaebaja ei vaidle vastu, et FIE-lt saadav töötasu ei võimalda toimetulekut, vaid ta arvestabki ka oma teise töötasuga, leides, et

§ 178lg-s 4 sätestatud nõue on täidetud.

Kuigi kaebajale ei kehti konkreetne töötasumäär ega miinimumpalganõue, peaks ta saama piisavat igakuist töötasu, et võimaldada tema toimetulek Eestis. PPA on menetluse käigus tuvastanud, et igakuist töötasu ta FIE J.G. juures ei saa (vt PPA otsuse p 17), vaid igakuist, stabiilset töötasu saab ta hoopis Coop Eesti Keskühistust. Eelnevat arvestades asus PPA seisukohale, et kaebaja senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega. On tervitatav, et kaebaja on hoolitsenud selle eest, et mitte olla koormaks riigile, kuid see ei tähenda, et PPA-l puudunuks õigus keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks, tuginedes

§ 2102lg 1 p-le 3 ja § 123 p-le 2.

Seda ei väära ka see, et

§ 176

lg-s 1 sätestatud eesmärk on kaebaja puhul täidetud ning kahest erinevast kohast sissetuleku saamine ei kahjusta selles sättest sätestatut. Küsimus on seadusandja eesmärgis ning selles, et tööandja, kes on kutsunud ja võtnud välismaalase enda juurde tööle, maksaks töötasu, mis võimaldaks välismaalase toimetulekut Eestis (

§ 178

lg 4 koosmõjus

176 lg-ga 2). 7

(12)3-24-2328 7) PPA otsuses ei väidetud, et kaebajale kehtib nõue teenida teatud kindlat palgataset, seega

§ 178lg-ga 12 seonduv käsitlus ei ole asjakohane.

Kindla palgataseme puudumine ei välista

§ 178lg 4 kohaldumist.

8) Vastustaja ei nõustu, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine oleks ebaproportsionaalne. Seadus lubab tähtajalise elamisloa anda, kui vastava elamisloa taotlusele sätestatud tingimused on täidetud ning ei esine keeldumise aluseid. Antud juhul ei olnud täidetud seaduses sätestatud lisatingimus, mistõttu ei olnud tähtajalise elamisloa andmine püsivalt Eestisse elama asumiseks võimalik. PPA on otsust tehes lähtunud

-s sätestatust ning selle mõttest. PPA ei keeldunud

§ 2102lg 1 p 2 alusel.

PPA otsuse õiguspärasust ei saa mõjutada see, kas kaebaja saab oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste tõttu Venemaale naasta. 9)

§ 2102lg 1 p 3 tõepoolest ei sätesta kaebaja väljatoodut.

Kuna välismaalane võib töötada ka teise tööandja juures, on loogiline, et lubatud on sissetuleku saamine mitmest kohast. Samas on oluline tähele panna, et

§ 181

2 lg 1 sätestab selgelt, et järgida tuleb töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.

mõttes on kohustused välismaalase ees üksnes sellele tööandjal, kelle juurde töötamiseks välismaalasele on antud elamisluba. Seega antud juhul on FIE J.G.l kaebaja ees kohustused, sh kohustus maksta töötasu, mis võimaldab tema toimetuleku. Seega ei ole oluline, et välismaalane saaks kogu oma sissetuleku üksnes ühest allikast, kuid see töötasu, mis tuleb tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on väljastatud, peab võimaldama toimetulekut (

§ 178lg 4).

Vastavat kohustust ei saa olla tööandjal, kes ei ole konkreetse välismaalase ees võtnud

-s sätestatud kutsuja kohustusi ning kohustust täita

-s sätestatud nõudeid töötasule. 10) Tõepoolest oli kaebaja poolt viidatud isikul kaebajaga analoogne olukord. Asjaolu, et kaebaja töötamise eesmärgil esitatud tähtajaliste elamisloa taotluste osas on teinud otsused erinevad PPA ametnikud, ei tähenda veel, et tegemist oli teadliku halduspraktikaga. Vastustaja hinnangul on kaebaja ja kaebaja poolt viidatud välismaalase n-ö korduvate (töötamise eesmärgil esitatud tähtajalise elamisloa pikendamine) taotluste läbi vaatamisel eksitud ning juba siis oleks pidanud tähelepanu pöörama

§ 178lg-le 4, kuid seda ei tehtud.

Eelnev ei tähenda, et PPA pidanuks kaebajale tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks andma ning jätkuvalt eirama seda, et tegelikkuses ei ole tööandja, kelle poolt makstav töötasu peab võimaldama välismaalase toimetuleku Eestis, sellist töötasu maksnud. Sellises olukorras ei saa kõne alla tulla õiguspärane ootus, kuivõrd haldusorgan ei pea jätkama seadusele mittevastavat halduspraktikat. 11) Kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale tähtajalist elamisluba andma. Tegemist on PPA kaalutlusotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub ka vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 165 lg 2).
  2. Selles asjas on vaidluse all kaebajale Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse õiguspärasus. Kaebaja taotles elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks

§ 118p 9 alusel.

PPA keeldus

§ 123

p 2 alusel, leides, et kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. 5. Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud 8

(12)3-24-2328 tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (

§ 2101lg 1).

PPA põhjendab keelduvat otsust

§ 2102

lg 1 p-s 3 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusega, mille kohaselt on üheks selliseks lisatingimuseks asjaolu, et välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega ja mis PPA hinnangul oli kaebaja puhul täitmata. 6. Töötamiseks antava tähtajalises elamisloa tingimusi reguleerib

§ 185

. Selle lõike 1 järgi tuleb PPA-l tähtajalises elamisloas kindlaks määrata vähemalt välismaalase tööandja, töötamise koht ja töökoht. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel.

§ 176

lg 1 kohaselt on tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Sama sätte teine lõige sätestab, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.

§ 189

lg 1 p 2 näeb seejuures ette ka töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise, kui elamisloas kindlaks määratud tingimus on muutunud. Kui inimene ei ole vastavalt elamisloa tingimustele tööle asunud või ka juhul, kui elamisloas kindlaks määratud tööandja muutub (seega asjaolusid, mis tingisid elamisloa andmise, tegelikult või enam ei esine), on see käsitatav töötamise tingimuse muutumisena

§ 189lg 1 p 2 mõttes, mis annaks aluse elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.

Elamisluba töötamiseks antakse isikule eeldades, et ta asub ka tegelikult tööle vastavalt elamisloa tingimustele.

  1. Eelnevalt viidatud normidest tuleneb seega kohustus siduda töötamiseks antav tähtajaline elamisluba konkreetse tööandja ja ametikohaga ning ka elamisloa kehtivus on seatud sõltuvusse konkreetse tööandja juures ja konkreetsel ametikohal töötamisega. Tingimuste muutumine, nt olukord, kus ilmneb, et isik, kellele on antud elamisluba töötamiseks, ei tööta elamisloa andmise otsuses sätestatud tingimustel, annab aluse tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Vaidlust ei saa seega olla selles, et konkreetne tööandja on üks töötamiseks antava tähtajalise elamisloa tingimustest. Praegusel juhul oli PPA varasema otsusega nr 1060273977/TE kaebajale antud tähtajaline elamisluba töötamiseks FIE J.G. juures kehtivusega 02.01.2023-04.10.
  3. Puudub vaidlus, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul on kaebaja FIE J.G.lt ka töötasu teeninud.
  4. Pooled ei vaidle sellegi üle ja PPA on vaidlustatud otsuses samuti esile toonud, et kaebaja kui Eestis nõutava haridustaseme omandanud välismaalase puhul ei pidanud olema täidetud

-s sätestatud välismaalasele makstava konkreetse palgataseme nõue. Vaatamata sellele on üheks elamisloa andmise aluseks olevaks asjaoluks siiski toimetulekut võimaldavat töötasu teenimine vastavalt

§ 178lg-le 4.

10. Peamine vaidlusküsimus seisneb praeguses asjas selles, kas PPA on õigesti leidnud, et kaebaja senine tegevus tema tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega põhjusel, et kaebaja ei teeninud toimetulekut võimaldavat töötasu enda elamisloas kindlaks määratud tööandja juures teeninud, vaid teenis seda teise tööandja juures töötades. 9

(12)3-24-2328 11. Nagu nähtub ka vaidlustatud otsusest, võimaldab

kaebajal kui töötamiseks elamisloa saanud välismaalasel iseenesest töötada mitme tööandja juures –

§ 1812

lg 1 järgi võib välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. PPA ei ole vaidlustatud otsuses seda õigust kahtluse alla seadnud, kuid on selgitanud, et õigus töötada samal ajal mitme tööandja juures kehtib vaid eeldusel, et muud kaebajale antud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu. 12. Seega kuigi

§ 1812

lg 1 võimaldab välismaalasel küll töötada mitme tööandja juures, tuleb põhitööandja vahetumisel taotleda uut tähtajalist elamisluba (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2022 määrus nr 3-22-1923, p 13). 13. Ka

eelnõu (809 SE) seletuskirjas on seonduvalt

§ 1812

ja § 189 muutmisega (eelnõu § 1 p-d 55-56 ja 62)2 märgitud, et kui välismaalasele antakse töötamise eesmärgil elamisluba, tuleks eeldada, et ta kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Sealsamas selgitatakse, et kuna

§ 185

lg 1 järgi määratakse töötamiseks antavas elamisloas kindlaks vähemalt välismaalase tööandja, töötamise koht ja töökoht, ning vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg-le 1 eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) ja TLS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi, on mõistlik eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. 14. Seletuskirjast nähtub seega, et seadusandja eesmärgiks ei ole olnud seada teise tööandja juurde tööle asumisele täiendava nõusoleku küsimisega seonduvaid piiranguid, küll aga on jätkuvalt lähtutud ka vastustaja poolt rõhutatud eeldusest, et välismaalane täidab oma tööaja just elamisloas nimetatud tööandja kui põhitööandja juures töötades. Niisiis on vastustaja õigesti leidnud, et tähtajalise elamisloa andmise tingimusi tuleb täita selle tööandja juures ja poolt, kelle juures töötamiseks kaebajale tähtajaline elamisluba anti.

mõttega ei oleks kooskõlas seisukoht, et reaalset toimetulekut võimaldav töötasu teenitakse valdavas ulatuses tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba ei ole antud, samas kui põhitööandja välismaalasele tema töö eest toimetulekut võimaldavat töötasu ei maksa. 15. Vaidlustatud otsuses ongi PPA tuginenud

§ 178

lg-le 4, mis sätestab, et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. PPA on oma otsuses seejuures välja toonud kaebajale tema tähtajalises elamisloas tööandjana nimetatud FIE J.G. poolt makstud tasud ning leidnud, et põhitööandja juures teenitud töötasu ei võimaldanud kaebaja toimetulekut Eestis, kuna ta on töötasu saanud järgnevalt: juunis 2022 – 57,64 eurot, juulis 2022 – 654 eurot, oktoobris 2022 – 654 eurot, novembris 2022 – 149,48 eurot, jaanuaris 2023 – 186,85 eurot, veebruaris 2023 – 186,85 eurot, augustis 2023 – 261,58 eurot, novembris 2023 – 261,58 eurot, veebruaris 2024 – 261,58 eurot; seega 2673,56 eurot 20 kuu eest ehk ~112 eurot kuus. PPA hinnangul viitab eelnev sellele, et kaebaja senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/ 10

(12)3-24-2328 Sisuliselt möönab ka kaebaja ise oma seisukohtades, et ainuüksi vastavad summad tema äraelamist ei taganuks. 16. Nagu ülal märgitud ning arvestades

§ 178

lg-t 4, on toimetulekut võimaldava sissetuleku saamine üheks elamisloa andmise aluseks olevaks asjaoluks. Samuti nähtus eelnevast, et kaebaja ei ole ametikohal, kus töötamiseks talle tähtajaline elamisluba anti, toimetulekut võimaldavat töötasu saanud – nagu PPA selgitab, ei ole tegemist stabiilse töötasuga, kuna kaebaja ei ole saanud töötasu igakuiselt ning tasu suurus on seejuures samuti olnud väga kõikuv. Kaebajale oli elamisluba antud töötamiseks FIE J.G. juures, seega töötamine või tasu saamine Coop Eesti Keskühistult ei omanud elamisloa andmisel tähtsust ning see ei saa omada sisulist tähtsust ka kaebajale antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimuste täitmise hindamisel. 17. Asjaolu, et PPA otsustas 19.12.2022 vaideotsusega rahuldada kaebaja vaide, ei tähenda, et praegusel juhul ei saanuks PPA tähtajalise elamisloa andmisel enam analüüsida, kas kaebaja senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega. Õige on PPA käsitus, et vastava lisatingimuse täidetust tuli PPA-l praeguses menetluses hinnata (

§ 2102lg 1 p 3).

PPA möönab enda tookordset eksimust seoses

-s sätestatud palgataseme nõudega ning selgitab asjakohaselt, et toonane vaidlus ei seisnenud selles, et tööandja, kelle juures töötamiseks oli kaebajale antud tähtajaline elamisluba, ei peaks täitma muid

-s sätestatud tingimusi. 18. Kaebaja viidatud

§ 178

lg 12 kohaldumine kaebaja suhtes ei ole vaidluse all ning vastavad väited ei ole asjakohased. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt konkreetset palgakünnist, vaid on hinnanud elamisloa andmise tingimuste täitmist.

  1. Kaebajal ei saanud
  2. a vaidemenetlusest tekkida õiguspärast ootust sellele, et tema elamisluba ka edaspidi pikendatakse või talle antakse uus elamisluba. Vastustaja ei ole praegusel juhul asunud kehtetuks tunnistama kaebaja olemasolevat, kuni 04.10.2025 kehtivat tähtajalist elamisluba, vaid on kehtiva elamisloa tingimuste täitmist võtnud arvesse uue elamisloa taotluse menetluses. Seejuures sai vastustaja lähtuda kaebaja vahepealsel ajal põhitööandjalt saadud sissetulekutest, et konkreetsemalt hinnata, kas kaebaja senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Seda enam, et kaebaja esitatud käsunduslepingus oli nimetatud üksnes tunnitasu, mitte konkreetset igakuist palga suurust, mistõttu vastustaja ei saanudki vaid käsunduslepingu alusel kaebaja sissetulekuid reaalselt prognoosida. Kaebaja on põhitööandjalt saadud tasu osas ise esile toonud, et tegu on sissetulekuga, mille suurus varieerus ja sõltus talle antava töö mahust. Seega ei ole alust vastustajale ette heita ebajärjekindlust põhjusel, et saadud sissetulekut ja selle vastavust

nõuetele on hinnatud tagantjärele saadud konkreetsete andmete alusel uue tähtajalise elamisloa menetluses. 20. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt kaalunud kaebajale kaasnevaid tagajärgi või et keeldumine on ebaproportsionaalne. Kohus hindab vaidlustatud otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga, seega ei saa vastustajale ette heita keelduva otsuse tegemisel selliste asjaoludega arvestamata jätmist, millest kaebaja vastustajale taotluse esitamisel või ärakuulamisõiguse teostamisel teada ei andnud. Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähtsust see, et kaebaja on sõlminud kooselulepingu isikuga, kellega ta on elanud koos 4 aastat ning et ta on Eestis integreerunud, kuna 11

(12)3-24-2328 PPA ei keeldunud praegusel juhul elamisloa andmisest

§ 2102lg 1 p-s 2 sätestatud lisatingimuse tõttu.

PPA otsuse õiguspärasust ei mõjuta ka see, kas kaebaja saab oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste tõttu Venemaale naasta. Vastustajal tuli eelkõige hinnata, kas kaebaja puhul on täidetud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk (

§ 210

1 lg 1) ning lisatingimused (

§ 2102lg 1).

Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kuna seaduses sätestatud lisatingimus ei olnud täidetud, ei olnud tähtajalise elamisloa andmine püsivalt Eestisse elama asumiseks võimalik. Kaebajal ei ole õigustatud ootust ebaõige halduspraktika jätkumisele ning ta ei saa eeldada, et vastustaja eiraks jätkuvalt seda, et tegelikkuses ei ole põhitööandja kaebajale toimetulekut võimaldavat töötasu maksnud.

  1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA 16.07.2024 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada 05.08.2024 vaideotsus. Kuna vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.
  3. Otsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.