) § 118 p 9 alusel. 2. PPA keeldus 16.07.2024 otsusega nr 15.3-3.2/466-1 tähtajalise elamisloa andmisest
3-24-2328
PPA ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et vaide esitajale ei oleks makstud
-s sätestatud töötasu, vaid tuginenud
Ei oma tähtsust, mida PPA on vaide esitaja poolt viidatud vaidemenetluses varasemalt osutanud, sest tollane vaideotsus puudutas seda, et
-s sätestatud töötasu nõue ei kohaldunud. Vaide esitajal on õigus, et ta võis talle antud tähtajalise elamisloa alusel töötada mitme tööandja juures. Samas tuleb tähtajalise elamisloa andmise tingimusi täita just selle tööandja juures, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba anti. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul märgitakse elamisloa kaardile selle tööandja nimi, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on antud. Eelnev viitab selgelt, et vastava tööandja juures tuleb täita
-s sätestatud tingimusi. Kui välismaalane ei saa täpselt kõigest aru, on võimalus pöörduda kas PPA migratsiooninõustajate või vajadusel juristi poole. Vaide esitajal on Eestis viibides kohustus tutvuda siin töötamise reeglite ja piirangutega. See, et vaide esitaja võib-olla ei mõistnud, et toimetulekuks piisavat töötasu peab maksma see tööandja, kellel juurde töötamiseks luba on väljastatud, ei tähenda, et PPA ei peaks seaduses sätestatust lähtuma. 2) Seadusandja on pidanud mõistlikuks eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Kui välismaalasele antakse nimetatud eesmärgil elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et ta kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel.1 3)
lg 4 kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis ehk vaide esitaja toimetuleku pidi tagama FIE J. G. juurde töötamiseks antud tähtajaline elamisluba.
ei näe ette, et piisava toimetuleku peab või võib tagada töötamine mitme tööandja juures, kuigi töötamine mitme tööandja juures ei ole keelatud. PPA otsuses on piisavalt põhjalikult selgitatud seisukohta, et vaide esitaja ei ole saanud piisavat töötasu oma toimetuleku tagamiseks. Sisuliselt on vaide esitaja ka ise vaides kinnitanud, et FIE juurest saadav töötasu ei ole piisav, väites, et ei saa olla etteheidetav, et töötasu ei ole selle tööandja juures piisav, kui kokkuvõttes on tema töötasu Eestis elamiseks ja toimetulekuks küllaldane. Piisava toimetuleku peab tagama töötamine selle tööandja juures, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on väljastatud. Eelnev on kooskõlas
mõttega, mis küll ei keela teise tööandja juures töötamist, kuid
-s sätestatud tingimused peavad olema täidetud selle tööandja poolt, kelle juurde töötamiseks elamisluba on väljastatud. Seega on PPA asunud õigele seisukohale, et tuli keelduda tähtajalise elamisloa andmisest, kuna vaide esitaja puhul ei ole täidetud
1 Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE, I lugemise seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/ 2
Kaebaja asus 03.02.2021 paralleelselt põhitööga tööle Coop Eesti Keskühistusse, kus keskmine brutotöötasu on 1540 eurot. 2) 24.08.2022, kolm kuud enne kehtiva elamisloa lõppu, taotles kaebaja elamisloa pikendamist samal alusel, viidates uuele käsunduslepingule ja tööandja kutsele. PPA esialgu keeldus pikendamisest, leides, et töötasu nõue ei ole täidetud, kuid 19.12.2022 vaideotsusega hinnati olukorda uuesti ja väljastati elamisluba töötamiseks FIE J.G. juures
lg 1 p 11 alusel, sest tulenevalt
lg-st 12 ei kohaldunud tema suhtes
lg-tes 1 ja 11 nimetatud tasu määr, samuti ei ole kehtestatud kohustust saada vähemalt miinimumpalka. 3) Kaebaja esitas 05.03.2024 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA leidis, et esinevad keeldumise alused, kuna taotleja ei ole saanud igakuist palka FIE J.G.lt, töötades samal ajal teises ettevõttes. Kaebaja esitas PPA-le arvamuse ja vastuväited. PPA küsis täiendavaid dokumente FIE J.G. tegevuse tõendamiseks, mille esitas FIE J.G. ise. PPA asus 16.07.2024 otsuses seisukohale, et tähtajalise elamisloa andmisest tuleb keelduda
Kaebaja vaie jäeti rahuldamata. 4) Keeldumine tugineb ametniku poolt valesti tuvastatud asjaoludele. Samuti on eksitud
Kaebaja ei ole eksinud senises tegevuses elamisloa eesmärgi ja tingimuste vastu. PPA hindas analoogilist olukorda 19.12.2022 vaideotsuses ja väljastas kaebajale korduva elamisloa. Kaebaja tööülesandeks FIE J.G. juures on 3
lg-le 1 lubatud, siis kokkuvõttes on täidetud keskmise palga nõue, kui see käesoleval juhul kohaldamisele kuuluks.
lg 4 kohaselt peab tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. See nõue on täidetud. 5) Keelduv haldusakt peab olema kohaselt motiveeritud. Kuna kaebajale väljastatud elamisloale ei olnud seatud arusaadaval viisil tingimuseks kohustust saada töötasuna FIE J.G.lt vähemalt Eesti keskmist ega ka mitte alammääras töötasu, töötasu suurusele ei ole seatud mingeid nõudeid, ei saa selle kohustuse mittetäitmine olla elamisloa väljastamisest keeldumise aluseks, kui muud tingimused on täidetud. Kaebaja ei ole rikkunud temale väljastatud elamisloa tingimusi ning temale elamisloa andmisest keeldumise alused ei ole täidetud. PPA on varasemates otsustes möönnud, et kaebajal ei ole olnud kohustust saada FIE J.G. juures töötades igakuist töötasu, kuivõrd kohaldub § 178 lg 12. 6) Kaebaja on Eestis elanud järjepidevalt üle viie aasta, siin hariduse omandanud, keele selgeks õppinud ning integreerunud. Tema ainus „eksimus“ PPA silmis on asjaolu, et ta on pidanud töötama mitmel kohal, et saavutada piisav sissetulek, mis on tegelikult just vastutustundliku isiku tunnus. Elamisloa andmisest keeldumine sunniks kaebajat lahkuma riigist, kus on tema kodu, töö ja perekond, ning pöörduma riiki, kus tema turvalisus ja põhiõigused pole tagatud. Selline tagajärg ei ole kaalukohane ega vajalik taotletava eesmärgi (tagada, et välismaalased tulevad toime) saavutamiseks – kaebaja tuleb ju toime. Leebem meede oleks tunnistada, et kaebaja on sisuliselt nõuded täitnud, ja anda talle elamisluba. 7) Kaebaja ei nõustu, et toimetuleku nõue (
lg 4) peab olema täidetud just selle tööandja juures, kelle juurde elamisluba anti, ning et peamine sissetulek ei tohiks tulla mujalt.
lg 1 p 3 ei sätesta eraldi, et välismaalane peaks kogu oma sissetuleku teenima üksnes ühest (põhi)töökoha allikast. Oluline on, et välismaalane on järginud elamisloa tingimusi: kaebaja töötas lubatud tööandja juures vastavalt sõlmitud käsunduslepingule ning kasutas talle antud õigust töötada samaaegselt ka teise tööandja juures (Coop Eesti) nii, nagu seadus seda lubab (
Kaebaja ei ole rikkunud ühtegi elamisloaga kehtestatud tingimust – täiendav töötamine teise tööandja juures oli seadusega lubatud ning elamisloale ei olnud märgitud keeldu saada sissetulekut mitmest kohast. 8) Kaebaja nõustub, et iga elamisloa andmisel tuleb veenduda, et taotleja tulevane sissetulek katab tema toimetulekuvajadused (
Kaebaja on seda nõuet ka sisuliselt täitnud – tal on Eestis stabiilne sissetulek, mis võimaldab ära elada. Loogiline ja õiguspärane on arvestada kogu sissetulekut. Ühegi õigusnormi sõnastusest ei tulene, justkui tohiks arvesse võtta ainult „kutsuja“ makstavat tasu. Vastupidi,
võimaldab mitme tööandja juures töötamist, mis eeldab, et saadav tasu on osa toimetulekust. Kaebaja ei vaidle vastu, et FIE J.G. poolt makstav tasu on olnud ebaregulaarne ja kohati ei oleks olnud iseenesest toimetulekuks piisav. Just seetõttu töötaski kaebaja lisaks teisel töökohal ja tagas endale toimetuleku. See on kooskõlas nii seaduse mõtte kui ka elamisloa eesmärgiga. 9) PPA on tuginenud argumendile, et elamisloa andmise eesmärk (
) on soodustada Eesti majanduse arengut, tuues Eestisse vajalike oskustega välismaalasi, ning et seetõttu just elamisloas määratud tööandja juures töötamine ja sealt peamise sissetuleku teenimine on oluline. Kaebaja tegevus ja taust on täielikult kooskõlas
eesmärgi saavutamist ei kahjusta see, et kaebaja saab osa sissetulekust ühest ja osa teisest töökohast. Oluline on, et ta on Eestis tööhõives ja tuleb toime, aidates ühtaegu kaasa nii oma erialases valdkonnas (arendustöö) kui ka tööjõupuuduse leevendamisele muus sektoris. PPA pakutud tõlgendus pidurdaks
eesmärgi saavutamist – kui seadus piiraks välismaalase sissetuleku ainult ühele allikale, siis vähendaks see oluliselt välismaalaste võimalusi endale elatist teenida ja looks tarbetuid takistusi tööturul osalemiseks. Kaebaja töötas oma põhitööandja juures nii palju, kui töö iseloom (projektipõhine käsundusleping) seda võimaldas, ning täiendas oma koormust teise tööga. Ta on igakuiselt teeninud piisavalt, et Eestis toime tulla. Seega on
10) Eesti seadusandja on andnud erilise soodustuse neile välismaalastele, kes on omandanud hariduse Eestis. Nimelt sätestab
lg 1 2 juhud, kui ei kohaldata
Seega teatud palganõuded ei laiene Eestis hariduse omandanud isikutele. Seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada siin õppinud inimeste Eestisse jäämist, leevendades neile esitatavaid sissetulekunõudeid. Kaebaja kuulub omandatud hariduse tõttu sätte kaitsealasse. Talle ei kehti nõue teenida teatud palgataset, nagu PPA möönis juba 19.12.2022 vaideotsuses. PPA pikendas toona kaebaja elamisluba vaatamata sellele, et FIE J.G. kaudu teenitav tasu oli väike. Samalaadses olukorras tõlgendas PPA seadust kaebaja jaoks leebemalt ja kooskõlas seaduse mõttega.
lg 1 2 kohaldub ka praegusel juhul ja PPA ei saa de facto kehtestada kaudset palganõuet läbi
lg 1 p 3 tõlgenduse, kuigi seadusandja on otsustanud, et konkreetseid palgakünniseid tema puhul nõuda ei tohi. Kaebaja ootas, et 2022. a lähenemine kehtib ka edaspidi, kui tema asjaolud pole oluliselt muutunud. 11) Kaebaja juhtumiga analoogne juhtum oli ka teise inimesega, kellele antud elamisluba samuti pikendati PPA poolt 24.10.2022 otsusega, kuigi asjaolud (töötamine samade tööandjate juures, sissetulekud, sama lepinguline struktuur ja kutsehariduse olemasolu Eestis) olid sisuliselt identsed kaebaja omadega. Otsused tegid erinevad PPA töötajad, seega ei saanud olla inimlikku eksitust, vaid otsused tuginesid teadlikule halduspraktikale. Ei saa põhjendatult väita, et kaebaja ei vasta
lg-s 1 sätestatud lisatingimustele, kui samadel alustel on elamisluba kaebaja viidatud teisele isikule antud ja pikendatud. See kinnitab PPA otsuse põhjendamatut ja ebajärjekindlat olemust. 12) Rikuti õiguspärast ootust.
lg 1 ja § 210 2 lg 1 p 3 sätestavad sisuliselt identse sõnastuse elamisloa tingimuste kohta (nõue, et „senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega“). PPA on neid sätteid kaebaja suhtes kohaldanud vastuoluliselt. 2022. a ei viidatud
See lõi kaebajale õiguspärase ootuse, et tema tegevus on seadusega kooskõlas. Põhjendamatu erinev käsitlus 2024. a keeldumisel on vastuolus hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ja haldusorgani tegevuse järjepidevuse nõudega. Kaebaja planeeris oma elu Eestis, tuginedes PPA varasemale otsusele, et tema töösuhete kombineerimine on vastuvõetav. PPA uus kitsendav tõlgendus ilma seaduse muutuseta seab kahtluse alla haldusorganile kohustusliku hea halduse tava ning riivab kaebaja usaldust riigi vastu. 13) Elamisloast keeldumine on ebaproportsionaalne, sest
Kaebaja on sooritanud B1 taseme keeleeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ja on Eestis hästi kohanenud, tal on stabiilsed töökohad ja ta on oma kohustused täitnud.
lg 12 ei sätesta, et see kuulub kohaldamisele üksnes
Tegemist on erandiga, mis kehtib kõigile Eestis nõutava hariduse omandanud välismaalastele. Kaebaja on sotsiaalselt integreerunud: ta on 5
-s. Väide, et seadusandja „on pidanud mõistlikuks eeldada,“ et välismaalane täidab oma tööaja just elamisloas märgitud tööandja juures, ei tulene ühestki
konkreetsest sättest ega seletuskirjast. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 peab haldusakt olema piisavalt ja ühemõtteliselt põhjendatud ning sisaldama selgeid viiteid konkreetsetele õigusnormidele, mille alusel otsus langetati. Haldusorganil ei ole õigust kehtestada uusi tingimusi ega laiendada olemasolevate tingimuste tähendust ilma selge seadusliku aluseta. Seetõttu ei ole PPA põhjendus õiguslikult korrektne ega kooskõlas HMS nõuetega, mis on otsuse oluline menetluslik puudus.
Tookord PPA eksiski, olles arvamusel, et tööandja peab maksma kaebajale
-s sätestatud töötasu. Vastustaja ei nõustu, et käesolevaga vaidlustatud otsuste puhul oleks tegemist analoogse olukorraga 2022. a menetlusega. 6
Tegemist on konkreetsele tähtajalise elamisloa andmise alusele sätestatud lisatingimusega, mis peab olema täidetud ehk tegemist on imperatiivse sättega. 4) Vastustaja ei nõustu, et
PPA ei ole vaidlustatud otsusega keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest seetõttu, et FIE J.G. ei maksa kaebajale Eesti keskmist või alammääras töötasu. PPA on selgitanud, et kaebajale makstav töötasu peab võimaldama tema toimetulekut Eestis ning PPA hinnangul ei võimalda FIE-lt makstav töötasu seda. Kaebajale on eelnevat selgitatud haldusmenetluse käigus nt 09.05.2024 e-kirjas. Ka PPA 16.07.2024 otsuse p-s 17 on selgitatud ja põhjendatud, miks ei ole täidetud
Et FIE poolt makstav töötasu ei võimalda kaebaja toimetulekut Eestis, ilmestab asjaolu, et kaebaja on otsinud endale ka teise tööandja. 5) Tähtajalise elamisloa andmise tingimusi tuleb täita selle tööandja juures ja poolt, kelle juures töötamiseks kaebajale tähtajaline elamisluba anti. Oluline on arvestada seaduse mõttega.
-i mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et põhiline sissetulek töötasu näol võiks tulla tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba ei ole antud. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et
iseenesest lubab töötada samaaegselt ka teise tööandja juures. Seadusandja on pidanud mõistlikuks eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Kui välismaalasele antakse nimetatud eesmärgil elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks ka eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel (välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE, I lugemise seletuskiri). 6) Kaebajal on tähtajaline elamisluba töötamiseks FIE J.G. juures ning temalt makstav töötasu ei võimalda kaebaja toimetulekut Eestis. PPA otsuse p-s 17 on välja toodud töötasu suurus, mida FIE J.G. kaebajale maksab. Tegemist ei ole stabiilse töötasuga ehk kaebaja ei saa töötasu igakuiselt ning töötasu suurus on vägagi kõikuv. Ei ole eluliselt usutav, et nt 261,58 euro suurune töötasu, mida kaebaja sai 2024. a veebruaris, võimaldaks toimetuleku Eestis. Seevastu Coop Eesti Keskühistult laekub kaebajale igakuiselt töötasu. Ka kaebaja ei vaidle vastu, et FIE-lt saadav töötasu ei võimalda toimetulekut, vaid ta arvestabki ka oma teise töötasuga, leides, et
Kuigi kaebajale ei kehti konkreetne töötasumäär ega miinimumpalganõue, peaks ta saama piisavat igakuist töötasu, et võimaldada tema toimetulek Eestis. PPA on menetluse käigus tuvastanud, et igakuist töötasu ta FIE J.G. juures ei saa (vt PPA otsuse p 17), vaid igakuist, stabiilset töötasu saab ta hoopis Coop Eesti Keskühistust. Eelnevat arvestades asus PPA seisukohale, et kaebaja senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega. On tervitatav, et kaebaja on hoolitsenud selle eest, et mitte olla koormaks riigile, kuid see ei tähenda, et PPA-l puudunuks õigus keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks, tuginedes
Seda ei väära ka see, et
lg-s 1 sätestatud eesmärk on kaebaja puhul täidetud ning kahest erinevast kohast sissetuleku saamine ei kahjusta selles sättest sätestatut. Küsimus on seadusandja eesmärgis ning selles, et tööandja, kes on kutsunud ja võtnud välismaalase enda juurde tööle, maksaks töötasu, mis võimaldaks välismaalase toimetulekut Eestis (
lg 4 koosmõjus
176 lg-ga 2). 7
Kindla palgataseme puudumine ei välista
8) Vastustaja ei nõustu, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine oleks ebaproportsionaalne. Seadus lubab tähtajalise elamisloa anda, kui vastava elamisloa taotlusele sätestatud tingimused on täidetud ning ei esine keeldumise aluseid. Antud juhul ei olnud täidetud seaduses sätestatud lisatingimus, mistõttu ei olnud tähtajalise elamisloa andmine püsivalt Eestisse elama asumiseks võimalik. PPA on otsust tehes lähtunud
-s sätestatust ning selle mõttest. PPA ei keeldunud
PPA otsuse õiguspärasust ei saa mõjutada see, kas kaebaja saab oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste tõttu Venemaale naasta. 9)
Kuna välismaalane võib töötada ka teise tööandja juures, on loogiline, et lubatud on sissetuleku saamine mitmest kohast. Samas on oluline tähele panna, et
2 lg 1 sätestab selgelt, et järgida tuleb töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.
mõttes on kohustused välismaalase ees üksnes sellele tööandjal, kelle juurde töötamiseks välismaalasele on antud elamisluba. Seega antud juhul on FIE J.G.l kaebaja ees kohustused, sh kohustus maksta töötasu, mis võimaldab tema toimetuleku. Seega ei ole oluline, et välismaalane saaks kogu oma sissetuleku üksnes ühest allikast, kuid see töötasu, mis tuleb tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba on väljastatud, peab võimaldama toimetulekut (
Vastavat kohustust ei saa olla tööandjal, kes ei ole konkreetse välismaalase ees võtnud
-s sätestatud kutsuja kohustusi ning kohustust täita
-s sätestatud nõudeid töötasule. 10) Tõepoolest oli kaebaja poolt viidatud isikul kaebajaga analoogne olukord. Asjaolu, et kaebaja töötamise eesmärgil esitatud tähtajaliste elamisloa taotluste osas on teinud otsused erinevad PPA ametnikud, ei tähenda veel, et tegemist oli teadliku halduspraktikaga. Vastustaja hinnangul on kaebaja ja kaebaja poolt viidatud välismaalase n-ö korduvate (töötamise eesmärgil esitatud tähtajalise elamisloa pikendamine) taotluste läbi vaatamisel eksitud ning juba siis oleks pidanud tähelepanu pöörama
Eelnev ei tähenda, et PPA pidanuks kaebajale tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks andma ning jätkuvalt eirama seda, et tegelikkuses ei ole tööandja, kelle poolt makstav töötasu peab võimaldama välismaalase toimetuleku Eestis, sellist töötasu maksnud. Sellises olukorras ei saa kõne alla tulla õiguspärane ootus, kuivõrd haldusorgan ei pea jätkama seadusele mittevastavat halduspraktikat. 11) Kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale tähtajalist elamisluba andma. Tegemist on PPA kaalutlusotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
PPA keeldus
p 2 alusel, leides, et kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. 5. Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud 8
PPA põhjendab keelduvat otsust
lg 1 p-s 3 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusega, mille kohaselt on üheks selliseks lisatingimuseks asjaolu, et välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega ja mis PPA hinnangul oli kaebaja puhul täitmata. 6. Töötamiseks antava tähtajalises elamisloa tingimusi reguleerib
. Selle lõike 1 järgi tuleb PPA-l tähtajalises elamisloas kindlaks määrata vähemalt välismaalase tööandja, töötamise koht ja töökoht. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel.
lg 1 kohaselt on tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Sama sätte teine lõige sätestab, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.
lg 1 p 2 näeb seejuures ette ka töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise, kui elamisloas kindlaks määratud tingimus on muutunud. Kui inimene ei ole vastavalt elamisloa tingimustele tööle asunud või ka juhul, kui elamisloas kindlaks määratud tööandja muutub (seega asjaolusid, mis tingisid elamisloa andmise, tegelikult või enam ei esine), on see käsitatav töötamise tingimuse muutumisena
Elamisluba töötamiseks antakse isikule eeldades, et ta asub ka tegelikult tööle vastavalt elamisloa tingimustele.
-s sätestatud välismaalasele makstava konkreetse palgataseme nõue. Vaatamata sellele on üheks elamisloa andmise aluseks olevaks asjaoluks siiski toimetulekut võimaldavat töötasu teenimine vastavalt
10. Peamine vaidlusküsimus seisneb praeguses asjas selles, kas PPA on õigesti leidnud, et kaebaja senine tegevus tema tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega põhjusel, et kaebaja ei teeninud toimetulekut võimaldavat töötasu enda elamisloas kindlaks määratud tööandja juures teeninud, vaid teenis seda teise tööandja juures töötades. 9
kaebajal kui töötamiseks elamisloa saanud välismaalasel iseenesest töötada mitme tööandja juures –
lg 1 järgi võib välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. PPA ei ole vaidlustatud otsuses seda õigust kahtluse alla seadnud, kuid on selgitanud, et õigus töötada samal ajal mitme tööandja juures kehtib vaid eeldusel, et muud kaebajale antud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu. 12. Seega kuigi
lg 1 võimaldab välismaalasel küll töötada mitme tööandja juures, tuleb põhitööandja vahetumisel taotleda uut tähtajalist elamisluba (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2022 määrus nr 3-22-1923, p 13). 13. Ka
eelnõu (809 SE) seletuskirjas on seonduvalt
ja § 189 muutmisega (eelnõu § 1 p-d 55-56 ja 62)2 märgitud, et kui välismaalasele antakse töötamise eesmärgil elamisluba, tuleks eeldada, et ta kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Sealsamas selgitatakse, et kuna
lg 1 järgi määratakse töötamiseks antavas elamisloas kindlaks vähemalt välismaalase tööandja, töötamise koht ja töökoht, ning vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg-le 1 eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) ja TLS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi, on mõistlik eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. 14. Seletuskirjast nähtub seega, et seadusandja eesmärgiks ei ole olnud seada teise tööandja juurde tööle asumisele täiendava nõusoleku küsimisega seonduvaid piiranguid, küll aga on jätkuvalt lähtutud ka vastustaja poolt rõhutatud eeldusest, et välismaalane täidab oma tööaja just elamisloas nimetatud tööandja kui põhitööandja juures töötades. Niisiis on vastustaja õigesti leidnud, et tähtajalise elamisloa andmise tingimusi tuleb täita selle tööandja juures ja poolt, kelle juures töötamiseks kaebajale tähtajaline elamisluba anti.
mõttega ei oleks kooskõlas seisukoht, et reaalset toimetulekut võimaldav töötasu teenitakse valdavas ulatuses tööandjalt, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba ei ole antud, samas kui põhitööandja välismaalasele tema töö eest toimetulekut võimaldavat töötasu ei maksa. 15. Vaidlustatud otsuses ongi PPA tuginenud
lg-le 4, mis sätestab, et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. PPA on oma otsuses seejuures välja toonud kaebajale tema tähtajalises elamisloas tööandjana nimetatud FIE J.G. poolt makstud tasud ning leidnud, et põhitööandja juures teenitud töötasu ei võimaldanud kaebaja toimetulekut Eestis, kuna ta on töötasu saanud järgnevalt: juunis 2022 – 57,64 eurot, juulis 2022 – 654 eurot, oktoobris 2022 – 654 eurot, novembris 2022 – 149,48 eurot, jaanuaris 2023 – 186,85 eurot, veebruaris 2023 – 186,85 eurot, augustis 2023 – 261,58 eurot, novembris 2023 – 261,58 eurot, veebruaris 2024 – 261,58 eurot; seega 2673,56 eurot 20 kuu eest ehk ~112 eurot kuus. PPA hinnangul viitab eelnev sellele, et kaebaja senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45d-ccb4b7924fdf/ 10
lg-t 4, on toimetulekut võimaldava sissetuleku saamine üheks elamisloa andmise aluseks olevaks asjaoluks. Samuti nähtus eelnevast, et kaebaja ei ole ametikohal, kus töötamiseks talle tähtajaline elamisluba anti, toimetulekut võimaldavat töötasu saanud – nagu PPA selgitab, ei ole tegemist stabiilse töötasuga, kuna kaebaja ei ole saanud töötasu igakuiselt ning tasu suurus on seejuures samuti olnud väga kõikuv. Kaebajale oli elamisluba antud töötamiseks FIE J.G. juures, seega töötamine või tasu saamine Coop Eesti Keskühistult ei omanud elamisloa andmisel tähtsust ning see ei saa omada sisulist tähtsust ka kaebajale antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimuste täitmise hindamisel. 17. Asjaolu, et PPA otsustas 19.12.2022 vaideotsusega rahuldada kaebaja vaide, ei tähenda, et praegusel juhul ei saanuks PPA tähtajalise elamisloa andmisel enam analüüsida, kas kaebaja senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise tingimustega. Õige on PPA käsitus, et vastava lisatingimuse täidetust tuli PPA-l praeguses menetluses hinnata (
PPA möönab enda tookordset eksimust seoses
-s sätestatud palgataseme nõudega ning selgitab asjakohaselt, et toonane vaidlus ei seisnenud selles, et tööandja, kelle juures töötamiseks oli kaebajale antud tähtajaline elamisluba, ei peaks täitma muid
-s sätestatud tingimusi. 18. Kaebaja viidatud
lg 12 kohaldumine kaebaja suhtes ei ole vaidluse all ning vastavad väited ei ole asjakohased. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt konkreetset palgakünnist, vaid on hinnanud elamisloa andmise tingimuste täitmist.
nõuetele on hinnatud tagantjärele saadud konkreetsete andmete alusel uue tähtajalise elamisloa menetluses. 20. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt kaalunud kaebajale kaasnevaid tagajärgi või et keeldumine on ebaproportsionaalne. Kohus hindab vaidlustatud otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga, seega ei saa vastustajale ette heita keelduva otsuse tegemisel selliste asjaoludega arvestamata jätmist, millest kaebaja vastustajale taotluse esitamisel või ärakuulamisõiguse teostamisel teada ei andnud. Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähtsust see, et kaebaja on sõlminud kooselulepingu isikuga, kellega ta on elanud koos 4 aastat ning et ta on Eestis integreerunud, kuna 11
PPA otsuse õiguspärasust ei mõjuta ka see, kas kaebaja saab oma seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste tõttu Venemaale naasta. Vastustajal tuli eelkõige hinnata, kas kaebaja puhul on täidetud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk (
1 lg 1) ning lisatingimused (
Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kuna seaduses sätestatud lisatingimus ei olnud täidetud, ei olnud tähtajalise elamisloa andmine püsivalt Eestisse elama asumiseks võimalik. Kaebajal ei ole õigustatud ootust ebaõige halduspraktika jätkumisele ning ta ei saa eeldada, et vastustaja eiraks jätkuvalt seda, et tegelikkuses ei ole põhitööandja kaebajale toimetulekut võimaldavat töötasu maksnud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.