Obsah (12)

§ 58§ 57§ 78§ 4§ 79§ 81§ 2§ 130§ 56§ 67§ 64§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-23-5

) § 56 lg 1 näeb ette, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist.

§ 58

lg 1 näeb ette, et annakutäitja on kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses.

§ 57

lg 1 kohaselt võib testaator annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija.

§ 78

lg 1 kohaselt võib testaator testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut. Testamendi kohaselt määrati testamenditäitjaks kostja III. Kuivõrd kostja III kolm last (Kadi Kink, Henri Kink ja William Kink) ei ole annaku täitmist nõudnud, tuleb lähtuda sellest, et pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale, antud juhul kostjale I,

§ 4lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes.

Pärandaja kogu vara 6 koos annakutega, mida ei ole üle antud, on seega läinud kinnistusraamatu väliselt üle pärijale (KRS § 651 lg 1).

§ 79

näeb ette, et pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, mida testamenditäitja vajab oma kohustuste täitmiseks. Samas tuleb arvestada, et tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. H. Olo suri 3. veebruaril 2017, s.o ca 7,5 aastat tagasi. Kostja III annakutäitjana ei ole 7,5 aasta jooksul täinud talle määratud kohustust anda annakuese annakusaajatele üle. Kostja II esitas kostja III vastu hagi annaku üleandmiseks ja tahteavalduste asendamiseks (tsiviilasi nr 2-23-7680). Kohus rahuldas selle hagi ja kinnistusraamatus on nüüd kostja II mõtteliseks osaks ½. Kadi, Henri ja William Kingule ei ole aga annakut tänaseni üle antud. Kostja III ei ole seega täitnud temal kui testamenditäitjal lasuvaid kohustusi, millest tulenevalt saab järeldada, et ta ei ole kasutanud oma õigusi ja täitnud kohustusi heas usus. Olukorras, kus annakusaajad on teadlikud oma nõudeõigusest pärandaja vastu pärimistunnistusest lähtuvalt, kuid ei ole oma õigust realiseerinud, on teisel kaasomanikul õigus nõuda pärijalt kaasomandi jagamist AÕS § 76 lg-st 1 alusel.

§ 81

lg 7 sätestab, et testamenditäitjal on õigus võtta pärandi suhtes kohustusi ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik.

§ 81

lg 9 sätestab, et testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses on testamenditäitjal õigus esindada pärijat või annakusaajat. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud kohustada kostjat III andma kostjale I nõusolek korteri ¼ mõttelise osa käsutamiseks selleks, et lõpetada kaasomand korterile ja anda korteri ¼ mõttelise osa omand hagejale üle. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist nii, et korter antakse hagejale ning hageja maksab kostjatele I ja II nende mõttelise osade kaotuse eest hüvitist. Kostjad I ja II on sellega nõus. Hageja ei saa oma korterit vallata ega kasutada. Korter on aastaid tühi. Kaasomanikel on samas kohustus kanda korteri majandamiskulusid. Korteri majandamiskulude võlgu on tekkinud korduvalt. Kaasomandi lõpetamine on seega põhjendatud nii, et korter antakse üle hagejale ning hageja tasub kostjatele I ja II mõttelise osa kaotuse eest hüvitise vastavalt kaasomanike osade suurusele. Korteri väärtus on 110 000 eurot. Hagejal tuleb seega tasuda kostjale I hüvitis 27 500 eurot ja kostjale II hüvitis 55 000 eurot. Kohtulahend asendab tahteavaldust, mida kostjad I ja II peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kuivõrd hageja on taotlenud tahteavalduse asendamist, märgib kohus seda otsuse resolutsioonis. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 4 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja III palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas kostja III vastu esitatud hagi omandi üleandmiseks tahteavalduse asendamiseks; kohustas kostjat III andma tahteavalduse, et kostjal I oleks õigus anda korteri ¼ mõttelise osa omand hagejale üle; kohustas kostjat I andma tahteavalduse korteri ¼ mõttelise osa omandi üleandmiseks hagejale; kohustas hagejat tasuma kostjale I pärandvarasse kuuluva annaku kaotuse eest 27 500 eurot. Kostja III palub lisaks tühistada maakohtu
2. aprilli
3. a hagi tagamise määrus ning teha uus otsus, millega 1) kohustada kostjat III andma tahteavaldus, et Kadi, Henri ja William Kingul on õigus anda korteri ¼ mõttelise osa omand hagejale üle, s.o. anda Kadi, Henri ja William Kingule korteri ¼ mõttelise osa käsutamisõigus; 7 2) kohustada Kadi, Henri ja William Kinku andma tahteavaldus korteri ¼ mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks; 3) kohustada hagejat tasuma võrdsetes osades Kadi, Henri ja William Kingule annaku (korteri ¼ mõttelise osa) kaotuse eest hüvitise 27 500 eurot; 4) kohustada Kadi, Henri ja William Kinku andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks nii, et korter jääb hageja ainuomandisse ning Kadi, Henri ja William Kingul on kohustus anda nimetatud kannete tegemiseks nõusolek pärast seda, kui hageja on neile annaku kaotuse eest tasunud 27 500-eurose hüvitise. Kostja III palub juhul, kui maakohtu rikkumisi ei saa ringkonnakohtus kõrvaldada, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi. Maakohtu otsus tuleb kostja I osas tühistada. Kostja III ei vaidlusta maakohtu otsust osas, mis puudutab kaasomandi lõpetamist, kostja II poolt antavaid tahteavaldusi ning hageja poolt kostjale II makstavat hüvitist. Kostja III ei ole keeldunud annaku annakusaajatele üleandmisest. Kostja III on korduvalt selgitanud, sh hagejale, miks ta ei saa annakut annakusaajatele üle anda. Kostja III võttis testamenditäitja ülesande vastu Tartus. Pärimismenetlus algatati Tallinnas. Annakute üleandmine oleks tulnud seega vormistada Tallinna notaribüroos. Annakut ei olnud võimalik annakusaajatele üle anda, kuna väga raske oli saada 5-6 inimest ühel päeval ja kellaajal Tallinna. Kostja III selgitas annakusaajatele, et neil on võimalik anda kostjale III annaku ümbervormistamiseks volikiri. Annakusaajad ei teinud seda. Annakusaajad ei olnud saavutanud
4. aastaks kokkulepet, kes hakkab pärandvara haldama. Kuna üks annakusaajatest, William Kink oli alaealine, oleks olnud vaja pöörduda kohtusse, et saada nõusolek alaealise nimel tehingu tegemiseks, kuna korteril olid võlad. Alaealise nimel tehingu tegemiseks oli vaja tema mõlema vanema nõusolekut. Kostja III hinnangul oli seega mõistlik annakute üleandmisega oodata, kuni William Kink saab täisealiseks, s.o aprillini
5. Kostjal III ei ole annakusaajatega kokkulepet kostja III poolt testamenditäitjana tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kostja III on aastaid tasunud pärandvaraga seotud kulusid. Kostja III ei soovinud kiirustada annaku üleandmisega enne, kui ta kulud hüvitatakse. Kostja III ei venitanud annakute üleandmisega. See viibis temast sõltumatutel põhjustel. Maakohus oleks pidanud Kadi, Henri ja William Kingu menetlusse kaasama. Kostja I kaasati ekslikult. Kadi, Henri ja William Kink on annaku vastu võtnud. Nad on korteri füüsiliselt vastu võtnud. Nad on korteri omanikud kinnistusraamatu kandele vaatamata. See nähtub mh tsiviilasjast nr 2-20-
6. Korter ei ole kunagi olnud H. Olo pärandvara hulgas. Kostjal I ei ole korterile õigust. Kostjal I kui pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, mida testamenditäitja vajab oma kohustuste täitmiseks (

§ 79

). Kostja III kui testamenditäitja ei ole andnud ega anna kostjale I nõusolekut korteri käsutamiseks. Maakohus jättis kostja III algselt menetlusse kaasamata. Kohus ei arutanud pärast kostja III kaasamist asja algusest peale. Kohus rikkus TsMS § 208 lõiget

1. Hageja teadis korteri kaasomandi osa ostmisel, et sellega on probleemid. Hageja ei tundnud 7,5 aasta jooksul korteri seisukorra vastu huvi ega tasunud korteri majandamiskulude eest. Korteriühistu poolt kohtusse pöördumisel tasusid hageja ja kostja II oma esimesed ja viimased maksed. Kostja III on tasunud korteri majandamiskulude eest. 8 Maakohus keelas
2. aprilli
3. a hagi tagamise määruseega korteriga tehingute tegemise. Kostja II ei saanud testamenditäitja kohustusi täita ega annakuid üleandmine vormistada. Hagi tagamise määrus tuleb tühistada, et kostja III saaks testamenditäitja kohustusi täita. Kostja III sai kohtukutse kätte kuus päeva enne kohtuistungit. Kutsel puudub märge, kellena kostja III välja kutsuti. Maakohus rikkus TsMS § 343 lõiget
5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja III ei esitanud maakohtus vastuväiteid. Kostja III ei väitnud, et ta täitis testamenditäitja kohustusi nõuetekohaselt ning et annakute üleandmata jätmine oli põhjendatud. Kostja III ei saa sellele ringkonnakohtus seega enam tugineda. Kostja III väited selle kohta, et tal ei ole olnud võimalik annakuid üle anda, on valed ja otsitud. Kostja II pidi annaku saamiseks pöörduma kostja III vastu kohtusse. Kadi, Henri ja William Kink ei ole korteri kaasomanikud. Korteri kaasomanik on kostja I kui H. Olo vara pärija. Kadi, Henri ja William Kingul kui annakusaajatel tekkis nõue neile annakueseme, s.o korteri mõttelise osa üleandmiseks. Kostja III pidi annakud täitma. Kadi, Henri ja William Kingule ei ole annakut üle antud. Nad ei ole saanud korteri kaasomanikeks. Kadi, Henri ja William Kink ei saanud annaku vastuvõtmisega korteri kaasomanikeks. Annaku vastuvõtmisega ei saanud toimuda korteri kinnisusraamatu välist omandamist. Kostja I on õige kostja. Ta on korteri kaasomanik. Kadi, Henri ja William Kingu menetlusse kaasamine ei olnud põhjendatud. Kohus ei saanud seda omal algatusel teha. Kostja III ei saa esitada kaebust menetlusväliste kolmandate isiku kaitseks. Maakohus ei rikkunud kostja III menetlusse kaasamisel menetlusnorme. Kostja III ei vastanud hagile ega osalenud istungil. Kostja III ei märgi, kuidas mõjutas maakohtu väidetav menetlusnormide rikkumine asja lahendamist. Maakohus ei rikkunud
6. novembri
7. a istungit läbi viies kostja II õigusi. Kostja III sai kohtukutse enne istungit kätte. Kostja III ei väida, et tal oli istungile ilmumiseks takistus. Ta ei taotlenud istungi edasilükkamist. Kaasomandi lõpetamise eeldused on täidetud. Hagejal on kaasomanikuna õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Maakohtu hagi tagamise määrus ei takistanud annakute üleandmist. Kostja III taotletud uue otsuse tegemiseks ei ole alust. Sellised nõuded puuduvad.
8. Kostja I soovib ringkonnakohtult õiglast lahendit.
9. Kostja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja III väidab, et ta ei ole kunagi keeldunud annaku annakusaajatele üle andmisest, samas väidab kostja III ka seda, et annakusaajad on annaku vastu võtnud. Need väited on vastuolulised. Hagi tagamise määrus ei takista annakute üleandmist. Kostja I on õige kostja. Pärandaja kogu vara koos annakutega läks kinnistusraamatu väliselt üle pärijale (KRS § 65 1 lg 1). Kadi, Henri ja William Kingu menetlusse kaasamine ei olnud vajalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt muutmata, täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega jätta Tartu Maakohtu
11. aprilli
12. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud otsuse täitmise tagamiseks jõusse. Apellatsioonkaebus 9 jääb rahuldamata. Kostja III taotlus Tartu Maakohtu
13. aprilli
14. a hagi tagamise määruse tühistamiseks jääb TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel samuti rahuldamata.
15. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib vastusena apellatsioonkaebusele järgmist.
16. Ringkonnakohus leiab, et kostja III ei saa apellatsioonkaebuses taotleda maakohtu otsuse asemel uue otsuse tegemist, millega rahuldataks selliseid nõudeid, mida hageja ei ole menetluses esitanud. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva dispositiivsuse põhimõtte järgi (TsMS § 4 lg-d 1 – 3) on hagejal õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab ja mida ta hagis nõuab. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Nii maa- kui ka ringkonnakohus on seotud hageja nõude piiridega (TsMS § 439 ja § 639 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole seega võimalik tühistada maakohtu otsust kostja III poolt soovitud osas ja teha selle asemel uut otsust, millega kohustada kostjat III ning Kadi, Henri ja William Kinku andma kostja III poolt soovitud tahteavaldusi ja hagejat tasuma Kadi, Henri ja William Kingule annaku (korteri ¼ mõttelise osa) kaotuse eest hüvitist 27 500 eurot. Hageja ei ole selliseid nõudeid esitanud. Kostja III ei esitanud maakohtus selles osas TsMS §-s 373 sätestatud korras ka vastuhagi.
17. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja I asemel oleksid pidanud kostjateks olema Kadi, Henri ja William Kink, kuna nad on (kostja I asemel) korteri kaasomanikud. Hagejal on korteri kaasomanikuna AÕS § 76 lg 1 järgi õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet, otsustab AÕS § 77 lg 2 järgi kaasomandi jagamise viisi, lähtuvalt hagis või vastu hagis esitatud nõudest, kohus. AÕS § 77 lg 2 järgse nõude eesmärgiks on seega asendada kaasomandi lõpetamise ja jagamise kokkuleppe sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused kohtulahendiga. AÕS § 77 lg 2 järgse nõude puhul on eelmärgitut arvestades kostjateks asja kaasomanikud. Kinnistusraamatu järgi olid enne H. Olo surma korteri kaasomanikud hageja (1/4), H. Olo (1/2) ja kostja II (1/4) (tl 7). Selle üle ei ole pooled ka vaielnud. H. Olo suri
18. veebruaril
19. H. Olo surma päeval läks kogu H. Olo vara, sh korteri talle kuulunud kaasomandi osa,

§ 2§ 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1 alusel H.

Olo pärijale, s.o kostjale I, üle. Pooled ei ole menetluses väitnud, et kostja I oleks H. Olo pärandist loobunud. Kostjal I tekkis eelnevast tulenevalt ja

§ 130lg 1 alusel seega alates 3.

veebruarist 2017 korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa suhtes omandiõigus. Kohtu eelmärgitud järeldust ei muuda see, et H. Olo määras testamendis korteri talle kuulunud kaasomandi osa annakuna kostjatele II ja III ning et kostja III loobus annakust ning aseannakusaajateks said Kadi, Henri ja William Kink. Annaku kostja II ja aseannakusaajate Kadi, Henri ja William Kingu poolt vastuvõtmine ei muuda samuti korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõiguse kuuluvust. Annaku määramisest ega ka selle vastuvõtmisest ei teki omandiõigus annakuna määratud esemele. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (

§ 56

lg 1 viimane lause), s.o võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks (

§ 67lg 1).

Annaku vastuvõtmine tähendab, et annakusaaja võtab vastu võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks ja annakust loobumine tähendab, et annakusaaja võlaõiguslik nõue annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks lõppeb (

§ 64lg 3).

H. Olole kuulunud korteri 10 kaasomandi osa omandiõigus kuulub H. Olo surmast alates seega kostjale I kuni selle omandiõiguse kostjalt I annakusaajatele üleandmiseni. Kinnisasja omandiõiguse üleandmise eelduseks on AÕS § 641 järgi õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõiguslepingu) sõlmimine ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõiguse saab seega lugeda kostjalt I annakusaajate omandisse üle antuks alates kinnistusraamatu kannete tegemisest, mille kohaselt on H. Olole kuulunud kaasomandi osa omaniku kanne kustutatud ja annakusaaja H. Olole kuulunud kaasomandi osa omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osast pool on kinnistusraamatust nähtuvalt kostjale II kui annakusaajale üle antud (võrdle tl 7 ja 90). Korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa teise poole aseannakusaajatele Kadi, Henri ja William Kingule üleandmise kohta ei ole aga kinnistusraamatusse kandeid tehtud. See tähendab, et korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa teise poole omanik on jätkuvalt kostja I, mitte Kadi, Henri ja William Kink. Eeltoodut ei lükka ümber Tartu Maakohtu

1. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr 2-20-105560 tehtud määruse põhjendustes väljendanud seisukoht, justkui oleksid H. Olole kuulunud korteri kaasomanikeks annakusaajad, s.o kostja II ning Kadi, Henri ja William Kink. Viidatud lahendis esitatud maakohtu tõlgendus, et annakuna määratud eseme omandiõigus läheb annakute vastuvõtmisega annakusaajatele üle, ei ole õige. Ringkonnakohus kohaldab TsMS § 436 lg 7 järgi õigust ise ega ole seotud ka teise kohtu antud õiguslike hinnangutega teises tsiviilasjas. Hageja kõrval on korteri kaasomanikud seega kostjad I ja II. Hagejal on AÕS § 77 lg 2 alusel õigus nõuda neilt kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmist.
2. Kostja väited selle kohta, et maakohus oleks pidanud Kadi, Henri ja William Kingu menetlusse kaasama, ei ole põhjendatud. Hageja, nagu ülal selgitatud, valib ise, kelle vastu ta hagi esitab. Maakohtul ei olnud hagimenetluses võimalik Kadi, Henri ja William Kinku seega omal algatusel kostjatena menetlusse kaasata. Apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 198 lg 3 on hagita asjade menetlust puudutav norm, kuid kaasomandi lõpetamise nõue kuulub lahendamisele hagimenetluses. Kaasomandi lõpetamise hagi (AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg-d 1 ja 2) tuleb asja kaasomanikul esitada kõigi teiste kaasomanike vastu. Kuna Kadi, Henri ja William Kink ei ole korteri kaasomanikud ega korteri kaasomandi osa käsutamiseks õigustatud isikud, vaid neil on üksnes võlaõiguslik nõue korteri omandiõiguse üleandmiseks, oleks nende vastu esitatud kaasomandi lõpetamise hagi õiguslikult perspektiivitu. Kadi, Henri ja William Kingu menetlusse kaasamine iseseisva nõudeta kolmandate isikutena oleks eeldanud Kadi, Henri ja William Kingu endi vastavasisulist taotlust (TsMS §-d 212 ja 213) või poole taotlust (TsMS § 216). Maakohtule ei esitatud selliseid taotlusi, kuigi maakohus juhtis sellele nii hageja kui ka kostjate I ja II tähelepanu (tl 91 pöördel). Maakohus ei saanud seega Kadi, Henri ja William Kinku menetlusse kaasata. Kadi, Henri ja William Kingu kolmandate isikutega menetlusse kaasamata jätmine ei saanud iseenesest mõjutada ka asjas tehtavat lahendit.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga III, et tal on õigus keelduda korteri kaasomandi lõpetamiseks hagis nõutud tahteavalduste andmisest. Korteri kaasomandi lõpetamiseks nii, et hageja saab korteri ainuomanikuks ja kohustub selle eest hüvitise tasuma, on AÕS § 641 järgi mh vaja õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe sõlmimine selle kohta, et kostjad I ja II annavad oma 11 kaasomandi osade omandiõiguse hagejale üle. AÕS § 77 lg 2 järgse hagi rahuldamisega kohustatakse kostjaid I ja II selliseid tahteavaldus andma. Seda saab siiski teha, kui kostjatel I ja II on oma kaasomandi osade käsutamise õigus. Igal kaasomanikul on AÕS § 73 lõikest 1 tulenevalt reeglina õigus endale kuuluvat kaasomandi osa käsutada. Kuigi kostja I on korteri kaasomanik ja tal on AÕS § 73 järgi õigus korteri talle kuuluvat kaasomandi osa käsutada, ei saa kostja I seda ikkagi teha. Kostjal I ei ole

§ 79järgi õigust käsutada korteri H.

Olole kuulunud kaasomandi osa, sest kostja III vajab testamenditäitjana seda oma kohustuste täitmiseks, s.o selleks, et täita

§ 81lg 4 alusel annakut. Korteri kaasomandit ei saa seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) §-st 87 tulenevalt lõpetada, kohustades ainult kostjat I andma korteri kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused. Samuti ei saa korteri kaasomandit lõpetada, kohustades korteri käsutamiseks nõusolekuid andma aseannakusaajaid Kadi, Henri ja William Kinku, kuna, nagu ülal selgitatud, ei ole nad korteri kaasomanikud ega saa seega omada AÕS § 73 lg 1 kohast kaasomandi osa käsutamise õigust. Ringkonnakohus leiab, et H. Olole kuulunud korteri kaasomandi osa käsutamise õigus on ainsana kostjal III kui testamenditäitjal. Kostja III võib

§ 81lg 7 järgi testamenditäitjana võtta H.

Olole kuulunud korteri kaasomandi osa suhtes kohustusi ja käsutada seda, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik. Kostja III saab seega H. Olole kuulunud korteri kaasomandi osa ise käsutada või anda selleks kostjale I õiguse, kui see on vajalik testamenditäitja ülesannete täitmiseks. Testamenditäitja ülesandeks on

§ 81

lõigete 4 ja 5 kohaselt pärandvaras oleva annakuks määratud vara heaperemehelik valitsemine ja selle säilimise tagamine. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud kohustusest juhul, kui varaks on kaasomand, koostoimes AÕS § 76 lõikega 1 ja § 77 lõikega 2 ka kohustus anda nõusolek kaasomandi lõpetamiseks ja selle jagamiseks, arvestades, et kaasomandi osa eest saadakse pärandvaras annakuks määratud kaasomandi osa asemele õiglane hüvitis. Kostja III ei vaidlusta H. Olole kuulunud korteri kaasomandi osa eest hageja poolt makstava hüvitise suurust. Kostjal III on eelnevalt arvestades seega kohustus anda korteri kaasomandi lõpetamiseks hagis nõutud tahteavaldused. Kuna kostja ei anna neid vabatahtlikult, oli maakohtul TsÜS § 68 lg 5 alusel õigus kohustada kostjat III neid andma. 17. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võib üksnes erandjuhul jätta kaasomandi hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (RKTKo 18.12.2019, 2-18-13306/25, p 10). Kaasomand tuleb seega reeglina alati lõpetada, kui sellekohane nõue esitatakse. Asjaolu, et kostja III ei ole annakut, s.o korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa, aseannakusaajatele Kadi, Henri ja William Kingule üle andnud ja aseannakusaajad ei ole nõudnud annaku täitmist, ei välista kaasomandi lõpetamist. Kadi, Henri ja William Kingul on

§ 62lg 1 ja § 3 lg 1 järgi olnud võimalik esitada annaku üleandmise nõuet alates H.

Olo surmast, s.o alates

1. veebruarist
2. Kostja III oli testamenditäitjana

§ 81lg 4 järgi kohustatud annakud täitma.

Annakusaajad olid

§ 67lg 1 järgi õigustatud annaku üle andmist nõudma.

Apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud, miks annaku annakusaajatele üleandmine on viibinud, ei oma kaasomandi lõpetamise küsimuse otsustamisel tähtsust. Hageja ei saa kaotada õigust kaasomandi lõpetamisele ainuüksi seetõttu, et kostja III ei täida oma kohustusi testamenditäitjana ning Kadi, Henri ja William Kink ei ole realiseerinud oma õigust nõuda kostjalt III annaku üleandmist. 12 Kaasomandi lõpetamine ei ole välistatud ka seetõttu, et hageja ei ole korteri vastu huvi tundnud või sellega seotud majandamiskulusid tasunud. Korteri kaasomandi lõpetamisega ongi võimalik lõpetada olukord, kus korteri kaasomanikud ei suuda korteri kasutamises ega sellega seotud kulude kandmises kokku leppida ja sellega seoses jäävad korteriga seotud kohustused korteriühistu ees täitmata.

1. Ringkonnakohus leiab, et kostja III väited maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumise kohta ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohus kaasas kostja III menetlusse pärast seda, kui hageja esitas kostja III vastu nõude (tl 94 – 97). Maakohus võttis kostja III vastu esitatud nõuded menetlusse ja andis kostjale III vastamiseks tähtaja (98 – 99). Kostja III sai tema vastu esitatud nõude ja sellele vastuse esitamise nõude isiklikult kätte (tl 103), kuid ei vastanud maakohtule. Maakohus korraldas pärast kostja III menetlusse kaasamist
2. novembril 2024 kohtuistungi, kuhu kutsus ka kostja III. Kutse päises on märgitud, et kostja III kutsutakse kohtusse kostjana (dtl 176). Kohtukutse
3. novembri
4. a istungile saab kostjale III kättetoimetatuks lugeda
5. novembril 2024 (tl 105), s.o viis päeva enne istungi toimumist. Maakohus rikkus seega TsMS § 343 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib see tähtaeg olla ka lühem. Samas ei ole kostja III toonud kaebuses välja asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei saanud seadusest sätestatust lühema etteteatamistähtaja tõttu istungile ilmuda ega ka sellest maakohtule teatada. Kostjal III oli maakohtu menetluses tegelik võimalus hagile vastata ja asja arutamisel osaleda. Kohus ei rikkunud TsMS § 208 lõiget
6. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt kostjale III maakohtu
7. novembri
8. a istungist nõutavast viis päeva lühem etteteatamine ei ole praeguses asjas selline menetlusnormi rikkumine, et mis iseenesest annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Lisaks on kostja III saanud ringkonnakohtule seisukohti esitada ja ka ringkonnakohtu menetluses istungi korraldamist taotleda. Kostja III on soovinud apellatsiooniastmes kirjalikku menetlust (tl 112).
9. Kostja III taotlus Tartu Maakohtu
10. aprilli
11. a hagi tagamise määruse tühistamiseks ei ole TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel põhjendatud. Hagi tagamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Maakohus rahuldas hagi. Küll on maakohus jätnud vastuolus TsMS § 442 lg-ga 5 otsusega lahendamata rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega, et Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad otsuse täitmise tagamiseks jõusse. Ringkonnakohus esitab seetõttu otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga III, et maakohtu
14. aprilli
15. a hagi tagamise määrus takistab H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõiguse aseannakusaajatele üle andmist. Maakohus seadis hagi tagamise korras Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku eelmärke hageja kasuks kaasomandi lõpetamise ja hageja ainuomandisse jätmise tagamiseks ning märkuse vaidluse nähtavaks tegemiseks. Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kinnistusraamatusse kandmist on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärge ei takista kinnistusraamatusse kannete tegemist (AÕS § 63 lg 3). Eelmärge ei takista seega korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa käsutamist, s.o selle omandiõiguse aseannakusaajatele üle andmist. Nimetatud käsutus saaks olla tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Samas, kui korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõigus 13 läheb käesoleva asja menetluse ajal kostjalt I aseannakusaajatele üle, ei mõjuta see TsMS § 210 lg 2 järgi asja menetlust. Käesolevas asjas jõustunud kohtuotsus kehtib TsMS § 460 lg 1 järgi ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks, s.o isikute suhtes, kellele on H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõigus üle läinud. Kuna omand läheks üle kostjalt I ja kostja I vastu hagi esitamise kohta on kinnistusraamatus märkus, ei ole kohtuotsuse siduvus TsMS § 460 lg 2 järgi välistatud.
16. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsiooniastme kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja III kanda.
17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu esindajatasu 787 eurot 50 senti (käibemaksuta). Ajakulu on 5 tundi 15 minutit ja tunnitasu 150 eurot. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude kindlaksmääramisel nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja kulud on kokku 787 eurot 50 senti (5,25 × 150) eurot (käibemaksuta). Kohus märgib hageja taotlusest ja TsMS § 177 lõikest 4 lähtudes otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
18. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskulu 300 eurot. Kostja II esindaja ajakulu oli kaks tundi ja tunnitasu 150 eurot. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on kostja II esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kostja II esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Tunnitasu on seega põhjendatud. Kostja II kulud on kokku 300 eurot (2 × 150) eurot (käibemaksuta).
19. Kostja I osales menetluses ise ega esitanud menetluskulude nimekirja. Kostjal I ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 14