Obsah (5)

§ 3401§ 667§ 475§ 477§ 371

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-18166 Tsiviilasi Maivo Kä

) § 696 lg 3, § 477 lg 1, § 372 lg 5). ASJAOLUD

1. Maivo Kärt (avaldaja) esitas
2. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).
3. Tartu Halduskohus edastas
4. märtsi 2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-579 avaldaja riigi õigusabi taotluse tsiviilasja nr 2-24-18166 puudutavas osas lahendamiseks Tartu Maakohtule ning jättis ülejäänud osas riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5. Tartu Maakohus registreeris halduskohtu edastatud dokumendid tsiviilasjas nr 2-2418166, milles avaldaja oli esitanud hagi Sihtasutuse Viljandi Haigla vastu kahju hüvitamiseks.
6. Maakohus jättis
7. aprilli 2025 määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse käiguta ja kohustas teda esitama täiendatud riigi õigusabi taotluse koos majandusliku seisundi teatisega, sh tuli avaldajal täpsustada esitatava nõude sisu ja asjaolusid ning välja tuua info Eestis läbitud kohtumenetluse kohta, millega seoses ta soovib EIK-i pöörduda.
8. Avaldaja palus saata endale riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise blanketid posti teel. Samuti leidis avaldaja, et kohtul on omal algatusel võimalik kontrollida kohtute infosüsteemist (KIS) riigisiseste kohtuastmete läbimist ning kaebuse vastuvõetavust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 alusel.
9. Maakohus selgitas avaldajale, et ei saada posti teel paberil blankette ega kontrolli KIS-ist kaebuse vastuvõetavust. Kohus tegi avaldajale blanketid kättesaadavaks e-toimiku vahendusel ja märkis, et vangla on taganud võimaluse täita blankette tahvelarvutis. MAAKOHTU MÄÄRUS
10. Tartu Maakohus keeldus
11. aprilli 2025 määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei ole selgitanud, mis asjaoludel ning missuguses Eestis korralise kohtutee läbinud kohtuasjas ta EIK-i pöörduda soovib. Lisaks ei ole avaldaja esitanud infot oma majandusliku seisundi kohta ei blanketil ega kirjalikus vormis. Kuivõrd avaldaja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks riigi õigusabi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata (

§ 3401lg-d 1, 2, § 371 lg 2 p 2).

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

1. Avaldaja esitas
2. aprillil 2025 määruskaebuse, milles palub maakohtu
3. aprilli 2025 määruse tühistada ning riigi õigusabi taotluse rahuldada. Maakohus õigustab oma määruses nii enda kui teiste kohtute õigusvastast tegevust ning kuritarvitab avaldaja kiusamiseks oma ametipositsiooni. Avaldaja nõuab, et tema põhiõigused ja vabadused oleksid tagatud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Maakohtu
6. aprilli 2025 määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Riigi õigusabi andmine EIK-i pöördumiseks otsustatakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 2, § 10 lg 3, § 15 lg 2,

§ 475lg 1 p 16 alusel hagita menetluses.

Tulenevalt

§ 477

lg-st 1 saab kohus jätta ka hagita menetluses esitatud avalduse

§-s 371 sätestatud alustel menetlusse võtmata, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega.

§ 371

lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on kohtul aga kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. See kehtib ka hagita menetluse korral (vt ka RKTKm 23. oktoober 2015 nr 3-2-1-73-15, p 18). Maakohus jättis avalduse

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata leides, et avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest avaldaja ei esitanud ka kohtu määratud tähtpäevaks riigi õigusabi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid. Ringkonnakohtu meelest ei ole avaldaja riigi õigusabi taotluses selliseid puudusi, mille kõrvaldamata jätmise korral ei ole võimalik riigi õigusabi andmise üle otsustada. Maakohus heitis

1. aprilli 2025 määruses ette seda, et avaldaja ei selgitanud, mis asjaoludel ning missuguses Eestis korralise kohtutee läbinud kohtuasjas ta EIK-i pöörduda soovib. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Tartu Halduskohus 2 edastas maakohtule mh avaldaja
2. märtsi 2025 taotluse ja
3. märtsi 2025 vastuse käiguta jätmise määrusele (dtl 41, 37), milles avaldaja selgitas, milles tema arvates rikkumine seisneb, ning märkis ka selgelt, et soovib EIK-i pöörduda seoses tsiviilasjaga nr 2-24-18166 ja on riigisisesed kohtuinstantsid läbinud. Halduskohtu poolt maakohtule edastatud taotlus on registreeritud tsiviilasjas nr 2-24-18166, seega on kogu läbitud kohtutee ka sama asja toimikust raskusteta jälgitav ja kontrollitav. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on toonud välja piisavalt asjaolusid taotluse lahendamiseks. Maakohtu määrusest ei selgu, milliste konkreetsete andmete puudumine takistab taotluse lahendamist. Maakohus tugines ka sellele, et avaldaja ei ole esitanud infot oma majandusliku seisundi kohta. Majandusliku seisundi kohta tehtud järelepärimisele vastamata jätmise tagajärjena ei ole ette nähtud avalduse menetlusse võtmise keeldumist, vaid RÕS § 14 lg 6 sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus õigusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Seda, kas avaldaja esitatud väidete ja asjaolude ning toimiku muude materjalide põhjal on alust anda avaldajale riigi õigusabi, on praegusel juhul võimalik ja tuleb hinnata taotluse sisulisel lahendamisel. Maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Taotluse menetlusse võtmisel ja sisulisel lahendamisel on maakohtul võimalik taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. Vastavalt RÕS § 37 lg-le 3 keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. (allkirjastatud digitaalselt) 3