Obsah (5)

§ 102§ 99§ 101§ 97§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-1709 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2024. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi D. M. hagiavaldus R B. vastu elatise n

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lähtudes oma materiaalsest seisundist ei ole kostja ilmselgelt võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, eriti sellises ulatuses nagu nõuab hageja. Kostja väidab, et tal on tuvastatud osaline töövõimetus. Seega on tema sissetulekuks töövõimetoetus. Kostja saab vahel ka toimetulekutoetust. Kostjal on korteriomand, asukohaga xxx, registriosa nr 1588207, seatud keelumärge I. B. kasuks. Muu vara kostjal puudub. Kogu kostja sissetulek läheb enda vajaduste rahuldamisele. Kostjat aitab ka ema. Seega elatise väljamõistmisega kahjustataks kostja enda tavalist ülalpidamist. Kostja ootab operatsiooni, mille tulemusena võib tema tervislik seisund paraneda ja ta saab leida endale töökoha. Millal operatsioon toimub ei ole veel teada. Hagiavaldusest nähtub, et praegu peab hagejat üleval tema ema, kellel on tõenäoliselt võimalusi seda teha summas 1 158,66 eurot (579,33x2). Kostja tunnistab hageja õigust õppida Soomes ja tegeleda Soomes hokiga, kuid samas on nõutud elatis summas 579,33 eurot kaks korda suurem, kui seadusjärgne elatise miinimum Eestis. Juhul, kui R B. tervis paraneb ja ta saab asuda tööle, täidab ta kindlasti oma võimaluste piires hageja ülalpidamiskohustust. Kostja palub kohut hinnata tema ja hageja ema varalist seisundit ja lahendada hagi kooskõlas

§ 102lõikes 1 sätestatu ja kostja materiaalse olukorraga.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas. 3
3. D. M. on R B. poeg (dtl 11). D. M. on täisealine (sünd 04.11.2005.a) ning omandab gümnaasiumiharidust xxx (tõend dtl 12, tõlge dtl 30) Hageja palub kostjalt R B.lt välja mõista elatise alates 05.11.2023.a igakuiselt 579,33 eurot kuni D. M. keskhariduse omandamise lõppemiseni, kuid mitte kauem kui D. M.
4. aastaseks saamiseni.
5. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10) Täisealiseks saanud lapse vanem võib

§ 102

lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu

§ 102lg 2.

(samas p 11) Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 8.

§ 97

p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis) on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele. Vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise. Lisaks eeltoodule on hagiavaldusest ja selle lisadest tulenevalt hageja õppimine Soome Vabariigis seotud jäähokiga tegelemisega koondise tasemel (Eestis ei ole võimalik treenida sellisel tasemel). 9. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a.

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11). 4 Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et on töötu, tervislikel põhjustel on töövõime osaliselt piiratud, igakuise sissetuleku moodustab toimetulekutoetus, seega ei võimalda majanduslik seisund elatist tasuda ning kostja palub lahendi tegemisel arvestada

§ 102lg 1 sätestatuga.

10. Nõude lahendamisel tuleb arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel on

§ 98lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees.

Samas eeldab

§ 97

lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad.

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. R B.l on ülalpidamiskohustus lisaks D. M.le alaealise lapse I. B. ees (sünd xxx, dtl 222). 11. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised püsikulud (kokku 1158,66 eurot). Kohus on seisukohal, et kuigi hageja hagiavalduses ja selle lisades esitatud püsikulud on mõnevõrra suuremad tavapärasest, on arvestades hageja pühendumust spordile (võistlus- mitte harrastusspordile) põhjendatud ka selle kulud. Hageja on oma igakuiseid püsivajadusi ja-kulusid piisavalt põhjendanud (dtl 5-9) ja tõendanud (dtl 12-21, tõlked dtl 27-37). Vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal. Kohtu hinnangul on kulud arvestades 19 aastase nooruki vajadusi ja hageja tavapärast elulaadi, põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui laps asub õppima välisriigi kõrgkooli, asudes omandama tema võimete ja kalduvuste kohast haridust, ei saa ülalpidamiskohustuse täitmise nõuet jätta rahuldamata üksnes põhjendusega, et samaväärsel erialal on võimalik kõrgharidust omandada ka Eestis. Juhul, kui välisriigis lapse võimetele ja kalduvustele vastava hariduse omandamine ei ole oluliselt kulukam Eestis hariduse omandamisest, on vanema ülalpidamisekohustuse osaks sellise hariduse kulude kandmine eeldusel, et vanem on

§ 102lg 1 tähenduses võimeline ülalpidamist andma (vt Riigikohtu 30.04.2024.a.

otsus tsiviilasjas nr 2-21-6015/36 p 9) Hageja omandab välisriigis gümnaasiumiharidust, kuid kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul ei saa ülalpidamisnõuet jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et keskhariduse omandamine ning spordiga tegelemine vastaval alal oleks Eestis majanduslikult soodsam, küll aga tuleb arvestada

§ 102lg 1 sätestatut.

1. Kostja märgib kohtule, et toetab küll poja õpinguid (sh Soomes), kuid töö kaotamise ja tervisliku seisundi tõttu ei saa hetkel töötada ning majanduslik seisund ei võimalda ülalpidamist anda. Kohus möönab, et kohtu kogutud hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on hageja ema majanduslik seisund oluliselt parem kui kostjal ja D.i ülalpidamiskulu on kandnud ema M. M. (ka vanaema A. M. igakuiselt 200 eurot, dtl 179 jj), kuid ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust elatist väljamõistamata jätta. Töötamise registri (TÖR) andmetel lõppes kostja viimane töösuhe x OÜ-s 2021.a (dtl 63) Eesti Töötukassas on R B. arvel alates 18.10.2023.a. (dtl 72). Töötukassa 07.03.2024.a. otsusega TVH/24/009271 on hinnatud kostja töövõimet ning tuvastatud osaline töövõime, töövõimetoetuse perioodiks määrati 27.02.2024-26.02.2025 (dtl 157). 5 Kohus märgib, et kostjal on tuvastatud küll osaline töövõime, kuid see ei tähenda, et kostjal puudub võime üldse töötada ja endale sissetulekut teenida, samuti ei ole kostja millegagi tõendanud, mida on teinud selleks, et sobivat tööd leida (arvestades töövõime osalist piiratust), samuti ei ole tõendanud oma tervislikku seisundit. Kohus ei pea eluliselt usutavaks asjaolu, et töövõimelise isiku ainsa sissetuleku mitme aasta vältel moodustab ainuüksi kohaliku omavalitsuse tasutav toimetulekutoetus ja/või töövõimetoetus töötukassalt. Samas ei saa kohus lahendit teha tuginedes oletustele, vaid kohtu käsutuses olevatele tõenditele. Transpordiameti liiklusregistri andmetel sõidukeid R B. nimele registreeritud ei ole (dtl 146). Kinnistusraamatu andmetel on R B. korteri asukohaga xxx (registriosa 1588207) omanik (dtl 61). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt perioodil 01.02.2023.a -31.01.2024.a. tulu saanud ei ole (dtl 77). R B. pangakonto väljavõttest nähtuvad sissetulekuna 2023.a toimetulekutoetus Kohtla-Järve Linnavalitsuselt vahemikus 250-309 eurot, dtl 84-88; 2004.a toimetulekutoetus 345 eurot, märtsist 2024 töövõimetoetus 234-242 eurot, toimetulekutoetus 73-81 eurot, dtl 206-207), püsikulud (korter, elekter, Telia vahemikus 60-150 eurot), aga ka 2023.a igakuised ülekanded eraisikule A. L. vahemiku 50-150 eurot. Hageja ema M. M. on kinnistusraamatusse kantud xxx (dtl 147-148) ja xxx (dtl 149-150) korterite omanikuna. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on M. M. omandis sõiduauto Toyota RAV4 reg nr xxx (dtl 145). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 01.05.2023-30.04.2024.a saanud tulu 26 953,46 eurot (dtl 171), ehk keskmiselt ca 2246 eurot kuus. D. M. pangakonto väljavõttest (dtl 179 jj) nähtuvad ülekanded emalt ja vanaemalt.
2. Hinnates nii hageja enda kui mõlema vanema majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulusid, samuti asjaolusid et seni on hageja ülalpidamise taganud vaid ema; kostjal on ülalpidamiskohustus ka alaealise lapse ees, kostja töövõime on osaline (seega on kostja võimeline vähemalt osalise koormusega teatud ametikohtadel töötama); samas on kostja teinud rahaülekandeid eraisikule (mitte oma lastele), leiab kohus et kostja on suuteline hageja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot tasuma. Hageja nõuab elatise tasumist alates hagi esitamisest so alates hageja
3. aastaseks saamisest ehk alates 05.11.2023.a . Kohus mõistab elatise välja alates 05.11.2023.a. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. 28.02.2024.a määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi selle kulude hüvitamise kohustuseta. R B.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7