) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Käesoleval juhul inkrimineeritakse Ardo Kaselale väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (LS) § 201 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija A. R. koostas 12.02.2025 väärteoprotokolli AB1639690 väärteoasjas nr 2317,25,000581 selle kohta, et Ardo Kasela juhtis 07.10.2024 kella 19.22 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Laheotsa teel liikudes Kurkse-HarjuRisti tee suunas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Ardo Kasela LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Täpselt samal moel on Ardo Kaselale süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 05.03.2025 otsuses väärteoasjas nr 2317,25,000581. Kaebuse esitaja kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ja jäi esitatud kaebuse juurde. Kuna isik ise ütlusi ei andnud, siis saab kohus kaebuses toodud väidete hindamisel lähtuda üksnes tunnistaja ütlustest ja dokumentaalsetest tõenditest. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kuigi õigusrikkumine pandi toime oktoobris ning menetluseni jõudis see alles 2025, siis väärteomenetluse menetlustähtaeg on 2 aastat ja selle aja jooksul on pädeval asutusel õigus alustada ja läbi viia väärteomenetlust. Keskkonnaametil puudub pädevus ja õiguslik alus kontrollida isikute mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid kui keskkonnaametnik näeb keskkonnaalaseid õigusrikkumisi toime pannud isikut mootorsõidukit juhtimas, on neil õigus teha teatis või järelepärimine PPA-le, kellel on vastav õigus. Riigiasutused teevad omavahel koostööd ja kui Keskkonnaameti spetsialist praeguse väärteoasja raames on avastanud õigusrikkumise, siis kohusetundliku ametnikuna on ta sellest teavitanud asutust, kes on pädev seda õigusrikkumist menetlema. Menetleja ei saa jätta teadlikult tõendeid kogumata. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Kui kaebuse esitaja peaks taotlema rahatrahvi tasumist ositi, siis on mõistlik anda isikule võimalus rahatrahv tasuda ositi nelja kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu 100 eurot. Muus osas jäi kohtuväline menetleja sisuliselt kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtade juurde. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on osundatud LS § 90 lg 1 p 1 nõude rikkumisele, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhita isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Käesolevas väärteoasjas leiab Ardo Kasela, et tema süü on tõendamata, kohtuvälise menetleja otsus tugineb lubamatutele tõenditele ning tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Samas ei ole kaebaja teinud kaebuses ühtegi etteheidet, et ta ei oleks viibinud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Samuti ei vaidlusta Ardo Kasela ka seda, et tal juhtimisõigus puudub. Esmalt märgib kohus, et kaebuses märgitud videosalvestist kohus kohtuistungil ei avaldanud ning otsuse tegemisel sellele ei tugine. Seega puudub ka vajadus vaagida tõendi lubatavuse üle. Kui kaebajal on pretensioone tema isikuandmete töötlemise kohta, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Teiseks märgib kohus, et tagajärjetuks jäävad ka kaebaja kohtuistungil esitatud etteheited Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele suhtlusele e-kirja teel. Tegemist on tavapärase ametiasutuste vahelise suhtlusega, kus Keskkonnaamet edastab rinnakaamera salvestise käesolevas väärteoasjas ning annab infona PPA-le teada, mis on kaebaja alaliseks elukohaks märgitud Keskkonnaameti menetletavas väärteoasjas. Jagatud informatsioon elukoha andemete kohta võis olla vajalik, et kaebajale kutse edastada või temaga kontakti saada, niisamuti selleks, et kontrollida ametiasutuste käsutuses olevate andmete õigsust või ajakohasust. Tähele tuleb ka panna, et mõlemad asutused menetlesid Ardo Kaselaga seonduvaid väärtegusid, millel oli teatav kokkupuutepunkt, mistõttu on ka elementaarne, et omavahel jagatakse asjakohast informatsiooni. Asjaolu, et C.-F. T. on Keskkonnaameti ametnikuna andnud PPA küsimusele vastuse kohtukutse kättetoimetamise kohta ja sellest, mida ta e-toimikust näeb, seondub asjaoluga, et Ardo Kasela esitas Harju Maakohtusse kaebuse Keskkonnaameti otsusele. Keskkonnaamet, kui selle menetluse menetlusosaline, näeb ka e-toimikust selle menetlusega seonduvaid dokumente, millele PPA-l ei olnud juurdepääsu. Küll aga ei ole Keskkonnaametil juurdepääsu käesoleva menetluse dokumentidele. Seetõttu ei ole Ardo Kasela isikuandmeid ka väärkasutatud. Kohtu hinnangul tõendavad Ardo Kaselale etteheidetava teo toimepanemist tunnistaja ütlused ning kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja C.-F. T.. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (RKKK 15.02.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247, p 37). Ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostatakse näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (RKKK 21.12.2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-15, p 16).
Tunnistaja C.-F. T. ütluste kohaselt töötab tunnistaja Keskkonnaametis keskkonnakaitse inspektorina ning ta on kaebuse esitajaga kokku puutunud tööalaselt, kui kaebuse esitaja tuli merelt maismaale tagasi. Ta teostas riikliku järelevalvega kontrolli ja peale seda kaebaja andis talle teada, et sõidab koju koera äraviima ja tuleb tagasi. Kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud umbes 150 meetrit merest. Tegemist on eraldatud kohaga, kus on lagedad põllud ümberringi, mistõttu saab ta öelda, et teisi isikuid seal ei olnud. Tunnistaja nägi kaebuse esitajat autosse juhikohale istumas ja mere äärest ära sõitmas punast värvi linnamaasturi moodi sõidukiga, kuid seda momenti, kui ta tuli mere äärde, seda ta ei näinud. Kuigi väljas oli hämar, nägi ta kaebajat autoga minema sõitmas, kuna ta seisis umbes 10 meetri kaugusel kaebajast ja auto möödus tema eest. Kaebuse esitaja sõitis Laheotse teel seni kuni ta keeras paremale Kurkse tee poole ja see võib olla umbes 1,5-1 kilomeetrit, siis ta kadus. Seal on lagedad põllud, et visuaalne nähtavus kaob ära, kui ta jõuab sinna suure maantee peale. Tee, kus kaebuse esitaja sõitis oli väga hea kruusakattega tee. Kohus kuvas kohtusaali ekraanile Google Maps´ist Laheotsa tee ning tunnistaja selgitas kaebaja ja enda liikumist kuvatud kaardi põhjal ning selgitas, et ta sõitis kaebajale autoga järgi, nende vaheline distants võis olla 100-200 meetrit. Ristmikule jõudes keeras tema vasakule ning kaebaja paremale. Hiljem tuli kaebuse esitaja koos koera ja teise isikuga autoga tagasi. Sündmuskohal puudus tunnistajal teadmine, et kaebajal juhiluba puudus. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja C.-F. T. ütluste usaldusväärsuses, kuna teda on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Tunnistaja ütlustes puuduvad vastuolud ja sündmust kirjeldati neutraalselt. Samuti ei ole usutav, et tunnistaja annaks kaebaja kohta, keda ta ei tunne, teadvalt süüstavaid ütlusi. Selleks ei ole kohtu hinnangul tunnistajal vähimatki motiivi. Kohtul ei ole alust arvata, et tunnistaja eksib isikus, kes väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja tundis kohtuistungil Arda Kasela ära ja selgitas põhjalikult, kuidas kaebaja istus sõiduki juhikohale ja sõitis mere äärest minema punast värvi linnamaasturi moodi sõidukiga. Sõiduki detailandmete päring kinnitab, et Ardo Kasela elukaaslase L. L. kuuluv mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara (registreerimismärgiga xxx) on punast värvi M1G kategooria universaalkerega mootorsõiduk. Seega kattuvad tunnistaja ütlused sõiduki detailandmete päringus kajastatud andmetega. Samuti ei ole kaebuses väljatoodud mistahes etteheiteid sõiduki ega selle kuuluvuse osas. Tunnistaja kirjeldas, et kaebaja oli temast umbes 10 meetri kaugusel ja möödus autoga tema eest, seejärel sõitis ta Laheotsa teel tema järgi seni kuni kaebaja keeras paremale Kurkse tee poole ning tema vasakule. Kaebaja liikumissuunda visualiseeris tunnistaja toimunud kohtuistungil ka kohtu poolt ekraanile kuvatud Google Maps kaardil. Samamoodi on kaebaja liikumissuund visualiseeritud ka kohtule esitatud Maaja Ruumiameti kaardil. Seega puuduvad ka selles osas vastuolud ning väärteoprotokollis märgitud Ardo Kasela väärteorikkumise koht on usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega. Kohtule esitatud kaebuses ei ole Ardo Kasela märkinud mootorsõiduki juhtimise kohta mitte midagi, ta ei ole juhtimisfakti kinnitanud ega eitanud. Kohtuistungil on Ardo Kasela läbivalt tunnistajale küsimusi esitades viidanud, kuidas tunnistaja sai teda pimedas üldse näha. Kohtule arusaadavalt võib Ardo Kasela kohtuistungil esitatud viidetest saada aru, et isik justkui väidaks, et keegi teine võis mootorsõidukit juhtida. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (nt RKKKo 18.12.2007 nr 3-1-1-85-07, p 9.1 ja 20.01.2014 nr 3-1-1133-13, p 23). Ardo Kasela keeldus kohtus ütluste andmisest ning ka kaebuses ei ole välja toodud, et keegi teine võis Ardo Kasela asemel mootorsõidukit juhtida. A.Kaselo ei ole nimetanud ühegi isiku nime, kes võis väidetavalt autot juhtida. Vastupidiselt on tunnistaja usaldusväärsete ütlustega leidnud kinnitust, et koera minema viies istus mootorsõiduki juhikohale just kaebaja ning tema juhtis ka mootorsõidukit. Detailandmete päringu vastuse kohaselt puudub Ardo Kaselal juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu tunnistab Ardo Kasela ka ise. Tunnistaja C.-F. T. selgitas kohtuistungil antud ütluses arusaadavalt ka seda, kuidas ta sai teada, et kaebajal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja selgitas, et ta teostas Keskkonnaameti inspektorina teise menetluse raames riikliku järelevalvega kontrolli. Sündmuskohal puudus tunnistajal teadmine, et kaebajal juhiluba puudus ning kohtuväline menetleja tegi taotluse PPA-le ja sealt tuli vastus. Tunnistaja ütlustest selgub, et ta tegi Keskkonnaameti vanas süsteemis Okas1 päringu kehtivate dokumentide kohta ning sealt ei nähtunud juhiluba. Kohus märgib, et keskkonnajärelevalve seaduse § 83 kohaselt objekti kontrollimise andmekogu ja õiguserikkumiste andmekogu asutab ning nende andmekogude põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Keskkonnaministri 04.11.2016 määruse nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“ reguleerib Keskkonnaameti andmekoguga seonduvat. Viidatud määruse § 1 lg 2 sätestab, et andmekogu ametlik lühend on OKAS. Määruse § 10 lg 2 kohaselt Keskkonnaameti järelevalveosakonna teenistujad saavad tööle tulekul andmekogule vahetu juhi ettepanekul inspektori õigused ja juurdepääsu. Tunnistaja C.-F. T. on Keskkonnaameti inspektor, mistõttu oli ka temal sellele süsteemile juurdepääs. Määruse § 7 reguleerib andmevahetust andmekogude vahel. Määruse § 7 lg 3 kohaselt andmed kontrollitavate objektide kohta saadakse osaliselt ristkasutuse teel, sh nii rahvastikuregistrist (p 2), liiklusregistrist (p 3) kui ka teistest riiklikest andmekogudest või registrites (p 8). Seega sai tunnistaja kaebaja juhtimisõiguse puudumisest teada seaduslikul alusel Keskkonnaameti andmekogust. 16.01.2025 kirjaga nr 7-28/25/921 on Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa büroo järelevalveosakonna juhataja asetäitja K. L. edastanud Politsei- ja Piirivalveametile info, mille kohaselt teostas Keskkonnaamet 07.10.2024 Harjumaal kalandusalast järelevalvet ning tuvastasid, et Ardo Kasela teostas märgistamata nakkevõrguga kalapüüki, asjaolude selgitamiseks alustati väärteomenetlust. Peale kontrolli teostamist lahkus Ardo Kasela sündmuskohalt mootorsõidukiga registreerimismärgiga xxx, isik oli roolis ja juhtis mootorsõidukit Lääne-Harju vallas, Kurkse külas, Laheotsa tee L2 maaüksus (asukohakoordinaadid XY: 6572187.89, 502181.95), tegemist on avalikult kasutatava teega. Keskkonnaametile teadaolevalt puudus isikul juhtimisõigus. Sõitmist täpselt näinud ametnikuks nimetati C.-F. T.. Asjaolu, et Keskkonnaamet edastas informatsiooni kaebaja poolt toime pandud võimaliku rikkumise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kes menetleb liiklusalaseid rikkumisi, ei ole kuidagi keelatud. Tegemist on ametiasutuse tavapärase hoolsa käitumisega ning on igati õiguspärane.
1 lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Selliselt on kohtuväline menetleja ehk Politsei- ja Piirivalveamet praegusel juhul ka toiminud. Kaebuse esitaja on teinud etteheiteid ka selle kohta, et väärteomenetlus on alustatud mitu kuud hiljem pärast sündmuse toimumist. Kohus märgib, et seadus ei näe ette väärteomenetluse alustamisele konkreetset tähtaega (v.a juhul, kui on esitatud väärteoteade). Teoreetiliselt on võimalik väärteomenetlust alustada seni kuni väärtegu ei ole veel aegunud.
lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, milleks antud juhul oli tunnistaja C.-F. T. ülekuulamine 03.02.2025, milleks oli 22.01.2025 väljastatud kutse.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata, kui teos puuduvad väärteo tunnused. On selge, et väärteomenetluse alustamise otsustamiseks võib menetleja vajada aega, et kaaluda kas esineb üldse alus menetluse alustamiseks. Tähtaeg väärteomenetluse alustamisele või alustamata jätmisele esineb
Seega oli väärteomenetluse alustamine 03.02.2025 õiguspärane. Kokkuvõtvalt on nii tunnistaja ütlustega kui ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et Ardo Kasela juhtis 07.10.2024 kella 19.22 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Laheotsa teel liikudes Kurkse-Harju-Risti tee suunas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga xxx, omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus Ardo Kasela LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja täitis LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mootorsõiduki juhtimine on teadlik ning eesmärgistatud tegevus. Kohtu hinnangul on Ardo Kasela LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, kuna ta teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Ardo Kasela rikkus enda tegevusega LS§ 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ardo Kasela on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt
§-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. kui KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmiseks. Praegusel juhul ongi menetlusalust isikut kohtuvälise mentleja otsusega karistatud sanktsioonimäära keskmises määras. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Ardo Kasela enda süüd ei tunnista, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Tegemist on kavatsetult toime pandud süüteoga. Samuti võtab kohus arvesse, et Ardo Kasela juhtis mootorsõidukit õhtusel ajal ning kõrvalisel ja väiksema liiklustihedusega teel, mistõttu ei ohustanud Ardo Kasela oma tegevusega paljusid teisi kaasliiklejaid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Ardo Kasela väärteokorras karistamata isikuks. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist. Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks Ardo Kasela suhtes menetluse lõpetamist ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et Ardo Kasela ei tööta, tal on invaliidsus ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus, siis juhindudes
S § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 33,33 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.