Obsah (4)

§ 224§ 127§ 69§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruaril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-3534 (2315,24,007547) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär

) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning

§ 224

lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Jevgeni Lossev: isikukood: 37802130285; elukoht: XXX; e-post:XXX Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo: advokaadibüroo Bjork Legal OÜ; e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja J. A. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 14.10.2024 otsus väärteoasjas 2315,24,007547 muutmata ning Jevgeni Lossevi kaebus rahuldamata. 2. Jevgeni Lossevile

§ 224

lg 2 alusel määratud rahatrahv summas 600 eurot tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 11.02.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 127

alusel on Jevgeni Lossev kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Jätta kaebuse esitaja kaitsja Kaimo Räppo taotlus menetluskulude hüvitamiseks (summas 915 eurot + kohtuistungil osalemisega kaasnenud menetluskulud) rahuldamata ning jätta nimetatud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda.
2. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
3. märtsil
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P.14.10.2024 otsusega karistati J. Lossevit

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning

§ 224lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

2. Otsuse aluseks oleva 22.09.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis J. Lossev 22.09.2024 kella 11.43 ajal Pallasti ja Weisenbergi tn vahel, Valge tn 2 juures, suunaga Weisenbergi tn, Tallinnas mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,77 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõuet, pannes toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. J. Lossevi kaitsja Kaimo Räppo esitas 29.10.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsuse väärteoasjas nr 2315,24,007547 ja menetluse lõpetada. Alternatiivselt taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2315,24,007547 määratud lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise osas ning hüvitada menetlusaluse isiku kantud õigusabikulud. Kaitsja palub väärteoasja menetluse isiku suhtes lõpetada, kuivõrd kaitsja veendumuse kohaselt ei ole tõendatud, et J. Lossev juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis. Isegi, kui mootorsõiduki juhtimine kerges joobes oleks tuvastatud, ei ole lisakaristuse kohaldamine 3 kuuks õigustatud ega vajalik. Vaidlustatud 2 otsusest ei nähtu nimeliselt, kes kasutas mõõteseadet J. Lossevi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse tuvastamiseks. Ekslik on ka otsuses see, et ühes kohas kasutatakse sõna „alkoholisisaldus“ ja teises „etanoolisisaldus“. Lisakaristuse osas ei saa üldse võtta aluseks, et J. Lossevil oli suures ulatuses alkoholipiirmäära ületav seisund. Tahtlust J. Lossevi teos ei ole. Tegemist on jääknähtudega sõitmisega. Ei ole tuvastatud toimepanija keskmisest suuremat süüd ja puuduvad eripreventiivsed kaalutlused, mis õigustaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Isikule määratud põhi- ja lisakaristus kogumis ületavad tema süü suurust ning lisakaristus tuleb jätta kohaldamata.
2. 30.01.2025 toimunud kohtuistungil jäi J. Lossev esitatud kaebuse juurde, selgitades, et istus rooli, kuna pidi kiiresti lapse juurde sõitma, kuid hiljem selgus, et tegemist oli olmeprobleemiga, nimelt oli lapsel internet ära. Tegu juhtus pühapäeval, alkoholi jõi ta laupäeval, jõi konjakit umbes 300 grammi, joomise lõpetas 00.00 ajal. Hommikul tundis ennast normaalselt. Kaugele ei olnud vaja sõita, umbes 2 km. Kuna laps kiiremas korras teda kutsus, siis ei tellinud ta taksot ega läinud ka jalgsi. Vastates kaitsjale selgitas kaebuse esitaja, et juhilubasid on tal vaja seoses tööga taksojuhina. Tal juhtus ehitusel trauma, olid erinevad luumurrud ning tervisliku olukorraga seoses ei ole ta leidnud endale 4 aastat töökohta (kohtuistungil esitas kaitsja töövõime kaardi kohtule tutvumiseks). Augustis tegi oma firma, oma töövõimetust ta ei pikendanud, hakkas ise raha teenima, et mitte riigi kulul olla. Kui juhtimisõigus temalt ära võetakse, peab ta firma tegevuse peatama ja taas riigi kulule jääma. Kaitsja palus kaebuse rahuldada, leides, et kuivõrd J. Lossevi näol on tegemist isikuga, kes soovis ära tulla sotsiaaltoetuste pealt ning hakata tööle, siis võiks talle selleks ka võimaluse anda. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et tegemist ei olnud alkoholi jääknähtudega, vaid J. Lossevil tuvastati joove 0,72 mg/l, mis ei saanud talle märkamatuks jääda. Tegu on toime pandud tahtlikult. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohuallikas ning selle juhtimine nõuab erilist hoolsust ja vastutustunnet. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel on juhi reaktsioonikiirus ja tajumisvõimed häiritud, mistõttu ei ole ta võimeline ohuolukorras oma sõidukit ohutult peatama ega seda ohuolukorda vältima. Kaebuse esitaja pani reaalsesse ohtu enda elu ja tervise, rääkimata teistest liiklejatest. J. Lossevil tuvastatud alkoholisisaldus oli ühes liitris väljahingatavas õhus

§ 224lg 2 järgi ülemmääras, mistõttu on tema süü keskmisest suurem.

Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eeskätt eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 6.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 7.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning sellise teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 3 8.

§ 224

lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 9. Kohtu hinnangul on J. Lossevi poolt

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine täielikult tõendamist leidnud ning seda kinnitavad kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. 10. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati 22.09.2024 kell 11.43 J. Lossev sõiduki Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX juhtimiselt aadressil Valge 2, Tallinn ning seda

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 22.09.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ongi kella 11.43 ajal tuvastatud J. Lossevil joove 0,74 mg/l. 22.09.2024 vahemikus 11.58–12.03 kasutati menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST (taatlemistunnistuse nr TTRC24/00039, taadeldud 27.03.2024, kehtivuse lõpp 30.09.2024). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,77 mg ja 0,78 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/0,05 mg/l J. Lossevi kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,72 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines J. Lossevil kontrollimise hetkel ka joobele viitavad tunnused nagu silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, alkoholilõhn suust, koordinatsiooni kerged häired ning rahutus.

1. Mõõtetulemuse jälgitavus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes antud juhul tõendatud: joovet mõõtis pädev mõõtja A. K., mida kinnitab väärteotoimikus olev tõend vastavasisulise koolituse läbimise kohta ning kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid.
2. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,72 mg/l, pidi J. Lossev aru saama, et tal esineb juhile keelatud seisund seda nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli eelneval õhtul ära joonud umbes 300 grammi konjakit. Kuigi J. Lossev väitis, et tundis end hommikul rooli istudes normaalselt, ei ole selline väide, arvestades tuvastatud joobeastet, usutav ning J. Lossev möönis ka lõpuks ise kohtu küsimusele vastates, et täiesti kainena ta ennast võib-olla ei tundnud. J. Lossevil tuvastatud joove oli vaid 0,03 mg/l väiksem kriminaalvastutuse piirist, mistõttu pidi see J. Lossevile igati tajutav olema. Põhjus, miks J. Lossev otsustas sõidukit vaatamata sellele juhtima asuda, oli kohtuistungil antud selgituste kohaselt asjaolu, et laps palus tal kiiresti tema juurde minna ning hiljem selgus, et internet oli ära. Isegi, kui J. Lossev algselt tõepoolest arvas, et lapsega võib olla midagi juhtunud, oli tal võimalus tellida takso või minna soovitud kohta jalgsi, kuna vahemaa sinna minekuks oli vaid ligi 2 km. Seega kaebuse esitaja poolt väljatoodud põhjendused ei õigusta kuidagi tema käitumist.
3. Kohtu hinnangul on J. Lossevile etteheidetud väärteokoosseisu vajalikud tunnused nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest täidetud. J. Lossev rikkus

§ 69

lg 3 nõuet ja pani sellega toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Subjektiivsest küljest on J. Lossev

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes ehk ta teadis, et teostab

§ 224koosseisule vastavat asjaolu.

Ta oli teadlik oma seisundist ning sellest, et ta ei tunne end täielikult kainena ning asudes sellises seisundis mootorsõidukit juhtima, pidi J. Lossev vähemalt KarS § 16 lg 3 mõttes möönma, et võib toime panna mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades.

1. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. J. Lossev on süüvõimeline ning KarS
2. ptk
3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4
4. Kohtuväline menetleja on J. Lossevit karistanud

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning

§ 224lg 3 p 1 alusel kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. 16. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtuväline menetleja on J. Lossevile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohus nõustub menetleja hinnanguga täielikult, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Selliselt mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja kuna mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgimisel. On tähelepanuväärne, et vaid 0,03 mg/l näit lahutas J. Lossevi tegu kriminaalvastutusest.
2. Kohtu hinnangul on menetleja hinnanud õigesti isiku süü suurust, pidades seda suureks, kuna 0,72 mg/l suuruse joobega mootorsõiduki juhtimise pani J. Lossev toime päevasel ajal, kus liiklus on aktiivne ja raskete tagajärgede saabumise tõenäosus seetõttu suurem. Kuna J. Lossev ei arvestanud oma teo võimalike tagajärgedega ja seadis oma käitumisega ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara, on põhjendatud määrata ka karistus sellele vastavalt. Vaid läbi selle saab mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Üldpreventiivselt ootab ka ühiskond, et selliseid ohtlikke juhte karistatakse nende teost lähtuvalt. Menetleja on mõistnud

§ 224lg 2 kohaselt J.

Lossevile karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot, kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on 150 trahviühikut. J. Lossev küll avaldas kohtuistungil, et kahetseb oma tegu, kuid arvestades toimepandud teo raskust, ka eri- ning üldpreventiiseid kaalutlusi, on 150 trahviühiku ulatuses määratud rahatrahv põhjendatud, proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka süü suurusele. 19. Kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud J. Lossevile ka lisakaristust

§ 224lg 3 p 1 alusel. 20. Riigikohus on selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista Kar

S § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK 3-1-1-18-17, p 13). Samuti on Riigikohus avaldanud seisukohta, et iseenesest ei ole esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, kuid kohtul tuleb lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb ning esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle ohu olemasolu tavapärasest suuremaks (RKKK 3-1-1-122-13, p 11).

1. Kohtu hinnangul on J. Lossev isikuks, kes võib jätkuvalt olla ühiskonnale ohtlik ning kelle suhtes aktualiseerub lisakaristuse kohaldamise vajadus. Seda tingib esmalt tuvastatud joobe aste, mis jääb napilt alla kriminaalvastutuse piirist, teiseks asjaolu, et J. Lossev suhtus toimepandud teosse kohtu hinnangul vägagi hoolimatult. Tungivat vajadust tal sõiduki 5 juhtimiseks tegelikult ei olnud ning läbitav vahemaa oli vaid mõned kilomeetrid. Kohtuistungil ei ilmnenud, et J. Lossevil oleks olnud takistatud selle vahemaa läbimine jalgsi või taksoga. Oma käitumisega pani ta lisaks endale ohtu ka teised liiklejad. Seega peab J. Lossev vahetult tajuma toimepandud väärteo raskust ja ohtlikkust ning kujundama endas õiged ja ohutud liiklusvõtted. Kohtuväline menetleja on asunud õigele seisukohale, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ja mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Ka ühiskond ootab, et ohtlikud juhid liiklusest kõrvaldatakse, et nende turvatunne oleks tagatud.
2. J. Lossev palus lisakaristuse kohaldamise osas arvestada selle negatiivset mõju tema elukorraldusele - ta ei saa töötada taksojuhina ja tema tervislik seisund ei võimalda teha muud tööd: ta peab augustis 2024 loodud firma tegevusse peatama ning jääma riigi kulule.
3. J. Lossev peab siinkohal aru saama, et kohaldatav lisakaristus ongi tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg, kuid põhjuslikult seotud tema enda õigusvastase käitumisega. J. Lossevi poolt loetletud ebamugavad tagajärjed ei anna eraldiseisvat alust jätta lisakaristust kohaldamata. Kohtuväline menetleja on õigustatult määranud

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis on minimaalses määras, mida seadusandja on

§ 224lg 3 p 1 puhul ette näinud.

24. Kaitsja K. Räppo on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 915 eurot, millele lisandub kohtuistungi ajakulu. Nimetatud kulu moodustab kliendiga konsulteerimine 1 tund; kaebuse materjalide analüüs 1 tund ning kaebuse koostamine 3 tundi, kokku 5 tundi, hinnaga 150 eurot + km, kokku 915 eurot. Kuivõrd kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad eeltoodud kulutused valitud kaitsjale kaebuse esitaja enda kanda. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6