KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2489 (2317,24,004083) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paa

) § 151 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) L. P.: isikukood: XXX; elukoht: XXX; telefon: Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja I. M. XXX RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-dest 133–134, § 135 lg 2-st: maakohus otsustas: 1. Rahuldada L. P. kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 05.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2317,24,004083 Leo P. karistamises

§ 1511lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

1. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel asjas väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu.
2. Tagastada K.-L. P. poolt 09.07.2024 ja 02.09.2024 tasutud ning L. P.le määratud rahatrahv summas 100 eurot kohtuotsuse jõustumisel K.-L. P. arvelduskontole nr EEXXX.
3. Kohtuotsuse lõpposa edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
4. veebruaril
5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalitus koostas 05.07.2024 väärteoasjas 2317,24,004083 kiirmenetluse otsuse, millega karistati L. P.

§ 1511 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot.

Otsuses toodud teokirjelduse kohaselt kandis L. P. 16.05.2024 Erika tänaval mootorrattaga sõites nahktagi, mille seljaosal on avalikkusele nähtavalt kujutatud kotkas, mis on natsi-Saksamaa (Kolmanda Reichi) ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ametliku vapi osa. Selliselt eksponeeris isik oma teoga avalikult Kolmanda Reichi ja NSDAP agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit agressiooniakti toetaval või õigustaval viisil.

1. Menetlusalune isik esitas 13.07.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt tehtud kiirmenetluse otsuse. Esitatud kaebuses ei nõustu L. P. politsei käsitlusega ja leiab, et menetleja on meelevaldselt käsitlenud kaebaja vestil olevat kotka kujutist kui natsi-Saksmaa ja NSDAP ametliku vapi osa. Kaebuse kohaselt on tema vestil kujutatud valget värvi kotkast ja kotka all ringis „L“ tähte, mis tähistab tema nime esimest tähte ja ei ole võrdsustatav natsi-Saksamaa ja NSDAP ametliku vapi osana kujutatud musta kotkaga. L. P. sõnul on tal kotkakujutisega nahkvest juba 5 aastat ja mitte kunagi ei ole probleeme olnud.
2. 15.10.2024 toimunud kohtuistungil selgitas menetlusalune isik täiendavalt, et tema jaoks sümboliseerib kotkas julgust, vabadust, avatust, kiirust, mis lisandub tema jaoks mootorrattasõidule. Talle lihtsalt meeldib kotkas kui majesteetlik lind. Kaebaja sõnul pole ta mingitel koosolekutel käinud, sõjakuritegusid ei toeta, on üheselt hukka mõistnud nii nõukogude aegseid sõjakuritegusid, Ukrainasse sissetungimist kui ka Hitleri kuritegusid. Mitte kunagi elus ei ole ta neid toetanud; ei sõna, ei teoga, ei viitega, ei keeles ega kirjas. Veel märkis kaebaja, et Kolmanda Reichi vapil oli lisaks kotkale kujutatud ka tammepärga, mille sees oli haakrist.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et L. P.l seljas olnud nahktagil kujutatud kotka puhul on tegemist Kolmanda Reichi ning NSDAP ametliku sümboli osaga, kuna kotka kujutis kopeerib Kolmanda Reichi kotka kujutist ja haakristi eemaldamine ei tee sümbolit lubatavaks, kuna ilma haakristita on ka samuti arusaadav eriteadmisteta isikutele, et tegemist on Kolmanda Reichi sümboliga. Samuti mootorratturil oli ka peas kiiver, mis meenutab kiivrit, mida kasutasid natsiSaksamaa sõdurid II maailmasõjas. Nii Kolmas Reich kui ka NSDAP on peale II maailmasõja lõppu Nürnbergi Tribunali otsusega tunnistatud kuritegelikeks organisatsioonideks, seega nende sümboolika avalik eksponeerimine on keelatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
5. Kohus, olles hinnanud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga ning leiab, et L. P. süü

§ 1511lg 1 sätete rikkumises ei ole leidnud tõendamist.

2

1. Väärteoasjas on tõendamist leidnud, et 16.05.2024 kella 11.50 ajal sõitis L. P. Tallinnas Erika tänaval mootorrattaga, kandes nahktagi/vesti, mille seljaosal oli nähtav valge kotka kujutis koos ringiga, mille sees oli „L“ täht. Antud asjaolu on tõendamist leidnud nii L. P. enda ütluste kui väärteoasjas O. L. poolt esitatud süüteoteate (tl 9) ja sellele lisatud fotodega (tl 12-13). VTMS § 99 lg 8 alusel avaldas kohus tunnistaja O. L. poolt väärteomenetluses antud ütlused (tl 6-7, tõlge lk 15), millest nähtuvalt sõitis ta 16.05.2024 autoga mööda Erika tänavat Arsenali poole, jäi valgusfoori taga seisma. Tema ees peatus mootorratas riikliku reg. märgiga XXX ning tunnistaja märkas, et juhil on jope peal keelatud sümboolika – avatud tiibadega rõngal istuva kotka kujuline embleem, mis on tunnistaja hinnangul NSDAP ja Kolmanda Reichi sümbol, mille demonstreerimine avalikus kohas on keelatud. Lisaks pööras tunnistaja tähelepanu asjaolule, et mootorratturil oli peas kiiver, mida kasutasid Kolmanda Reichi sõdurid. Tunnistaja poolt lisatud fotodel on selgelt näha, et tema sõiduki ees peatunud mootorrattur kannab nahkvesti, mille seljal on kujutatud lahtiste tiibadega valge kotkas ning selle all ring, mille sees „L“ täht.
2. L. P. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt kandis ta lahtise kujuga kiivrit, mis on küll välimuselt veidi sarnane II maailmasõja ajal kantud kiivri tüübile, kuid sellist lahtist tüüpi kiivrit kannavad sajad kui mitte tuhanded mootorratturid suve ajal, kuna õhk käib läbi ja see on kerge, mugav ja hea on panna küljekohvrisse. Sellist tüüpi kiivreid müüakse kogu Euroopas – mingeid keelatud märke kiivril ei olnud.
3. Esmalt märgib kohus, et VTMS §-st 87 tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
4. 16.05.2024 L. P.le koostatud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise sisuks on, et mootorrattaga sõitmise hetkel kandis L. P. seljas nahktagi, mille seljaosal on avalikkusele nähtavalt kujutatud kotkas, mis on natsi - Saksamaa (Kolmanda Reichi) ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ametliku vapi osa. Selle teoga eksponeeris isik avalikult Kolmanda Reichi ja NSDAP agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit agressiooniakti toetaval või õigustaval viisil.
5. Sõna-sõnalt samamoodi on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud kohtuvälise menetleja 05.07.2024 otsuses ja kuigi kummaski eelmainitud dokumendis ei ole L. P.le etteheidetud keelatud kiivri kasutamist, viitas kohtuväline menetleja kiivri kandmisele kui L. P. süüd tõendavale asjaolule kohtulike vaidluste käigus. Kohus ei tohi väljuda väärteoasja arutamisel väärteoprotokolli piiridest, kuid peab oluliseks märkida, et L. P.l toimikus olevatel fotodel peas oleva kiivri puhul on tegemist avatud tüüpi (ingl.k open-face) retro-kiivriga, millel puuduvad igasugused NSDAP või Kolmanda Reichi sümbolid. Erineva kujuga avatud tüüpi retro-kiivreid (sh sellist, mida kandis L. P. 16.05.2024) on ka täna võimalik soetada nt sellistest ametlikest veebipoodidest nagu Kaup24.ee ja On24.ee. Nii avatud tüüpi kiivrid kui poolkiivrid olid ja on ka käesoleval ajal kasutatavad väga paljudes riikides, mistõttu ei ole põhjendatud sellist tüüpi kiivrit, millel puuduvad keelatud sümbolid, seostada üksnes II maailmasõjas kasutusel olnud kiivritega.
6. Järgnevalt tuleb hinnata, kas L. P. poolt valge kotka kujutisega nahkvesti kandmine vastab

§ 1511

lõikes 1 kirjeldatud süüteo tunnustele.

§ 1511

kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. 13. Kohtu hinnangul on küsitav, kas kaebaja seljal kujutatud kotkas on antud kaasuses piisav, et seda võrdsustada Kolmanda Reichi või NSDAP poolt kasutatud sümboolikaga. Esmalt tuleb märkida, et vikipeedia andmetel oli natsi-Saksamaa poolt kasutatud kotkakujutise puhul lahutamatuks osaks svastika ehk haakrist, mis paiknes kotkaküüniste vahel asuva stiliseeritud 3 tammepärja sees ning millist sümboolikat kogumis vaieldamatult seostatakse natsi-Saksamaa poolt toime pandud sõjakuritegudega. Sellekohaseid väljatrükke interneti erinevatelt lehekülgedelt esitas kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja ise (kohtu toimik lk 28-30) Svastikat L. P. nahkvestil ei olnud, kuigi kohus möönab, et kotkakujutis oli tõepoolest kujult sarnane natsiSaksamaa poolt kasutatud linnukujutisega. Samas on vikipeedia andmetel läbi ajaloo kasutatud kotkakujutist alates rooma leegionäridest, Napoleoni vägedes ja ka enne Hitleri võimuletulekut Weimari vabariigis. Hitler täiendas kotka kujutist justnimelt svastika lisamisega. Kotkas koostoimes haakristiga olnuks L. P. seljal vaieldamatult käsitletav natsi-Saksamaa sümboolikana. 14.

§1511

lg 1 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu:

1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümbolit;
2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist. 15. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidlustes, et kotka kujutisega ehk natsi-Saksamaa sümboolikaga riideeseme kandmine L. P. poolt oli avalik, kuivõrd Riigikohus on öelnud, et tegemist on eksponeerimisega, kui sümbol tehakse nähtavaks määratlemata isikutele, kas avalikus kohas või näiteks internetis. 16. RKKK on 09.03.2023 otsuse 4-22-3610 punktis 10 märkinud, et avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega

§ 262

-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Samas punktis on Riigikohus märkinud, et seda kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb sisustada keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega – (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). 17. Kohus märgib, et lisaks sellele, et L. P. nahktagil ei olnud svastikat, puudub 16. mai kuupäeval teadaolev ajaline seos mõne natsi-Saksamaa jaoks olulise tähendusega sündmuse või kuupäevaga. Kõige lõpuks märgib kohus, et L. P. sõnul ei ole ta mingilgi moel toetanud ega õigustanud ühtegi sõjakuritegu, mistõttu puudub ka alus vastupidist väita. 18. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et L. P. teos puudub

§ 151

1 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseis ning tema suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p alusel. L. P.le väärtoeasjas määratud ja tasutud rahatrahv summas 100 eurot kuulub kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele K.-L. P. arvelduskontole nr EEXXX. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4