Obsah (6)

§ 218§ 203§ 63§ 262§ 16§ 275

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2025, Tartu Väärteoasja number 4-25-799 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint Väärte

) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti pani ta toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o

§ 203lg-s 1 sätestatud süüteo, ületamata olulise kahju piirmäära.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.
2. a otsusega tunnistati Tiit Märtman süüdi

§ 218

lg 1 ja § 262 lg 1 järgi ning juhindudes

§ 63

lg-st 1, karistati teda

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühikut (s.o 420 eurot).

Kokkuvõtlikult märgitakse karistusotsuses, et tunnistaja V. S. ütlustest ja Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli fuajee valvekaamera videosalvestisest kogumis nähtub, et T. Märtman saabus 14.06.2023 kella 15:30 ajal Tartu linnas Kopli 1a Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli vastuvõtulauda, ei leppinud sellega, et teda keelduti majutamast, ning solvas nii tunnistajat V. S. kui ka teist klienditeenindajat ebatsensuursete väljenditega, vehkis kätega ja räuskas. Lõpuks tõmbas T. Märtman kell 15:37 puruks vastuvõtulaua küljes asuva kliendi registreerimise monitori, misjärel lahkus hotellist. Eelnevaga on T. Märtmani süü

§ 218lg 1 ja § 262 lg 1 järgi tõendatud.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjolusid pole. T. Märtman pani toime ühe teo

§ 63lg 1 mõttes.

Arvestades toimepandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke, vastab 105-trahviühikuline (s.o 420-eurone) rahatrahv toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

1. T. Märtman esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.
2. a otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb enda õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses, et hotell keeldus T. Märtmani ilma põhjuseta majutamast ja alles kohapeal teatati, et teda ei majutata. Selle peale ütles T. Märtman, et hotell peab talle kahjutasu maksma, toetas oma käe korraks monitori peale ja kogemata kätt ära võttes kukkus monitor maha. T. Märtman ei karjunud ega solvanud kedagi, samuti ei lõhkunud ta monitori tahtlikult. Monitor jäi lihtsalt näpu taha kinni. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil jäi T. Märtman kaebuse juurde, selgitades, et ta tegi Booking keskkonnas broneeringu Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli, kuid kui ta läks kohale, keelduti teda teenindamast, väites, et ta on nn mustas nimekirjas. Täpsemalt ei selgitatud, miks ta mustas nimekirjas on. Hotell oleks võinud kahtluse korral T. Märtmanile enne helistada või e-kirja saata, et veenduda, kas ta on sama isik, kes on mustas nimekirjas. T. Märtman läks natuke endast välja ja rääkis natukene kõvemini, kuid ei solvanud kedagi, ei ähvardanud ega karjunud. Ta oli rahulolematu ja ütles, et hotell peab talle mingi raha maksma, s.o tema ajakulu, et ta tuleb ilmaasjata kohale ja peab uue hotelli otsima. Hotell polnud nõus hüvitist maksma, T. Märtman pani korraks käe sinna monitori peale ja hakkas ära minema, kuid monitor jäi käe taha ja kukkus maha. Seejärel T. Märtman lahkus, sest tal oli kiire. T. Märtman on samas hotellis varem ööbinud 2-3 korda ja mingi arusaamatus oli võibolla, kuid talle pole teatatud, et ta on mustas nimekirjas. T. Märtman ei tea, miks ta pandi musta nimekirja.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta karistusotsuse muutmata ja T. Märtmani kaebuse rahuldamata. Tunnistaja ütlused ja videosalvestis on usaldusväärsed tõendid ning kinnitavad T. Märtmani süüd. Rahatrahv 420 eurot on 1/3 maksimummäärast ja vastab T. Märtmani süü suurusele. Kohtu seisukoht
5. Praeguses asjas pole vaidlust, et T. Märtman viibis 14.06.2023 kell 15:30 Tartu linnas Kopli 1a Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli fuajees ega olnud rahul hotelli otsusega keelduda tema majutamisest, kuid kohtumenetluse poolte seisukohad lahknevad T. Märtmani täpse käitumise osas. Kohtu hinnangul tunnistas kohtuväline menetleja T. Märtmani põhjendatult süüdi

§ 218lg 1 ja § 262 lg 1 järgi.

1. Nimelt selgub tunnistaja V. S. kohtuistungil antud ütlustest, et ta töötab hotellis administraatorina ja puutus T. Märtmaniga kokku tööalaselt, mil T. Märtman viibis kliendina samas hotellis. Aasta või kaks aastat tagasi suvel (täpset aega V. S. ei mäletanud) tuli Bookingu kaudu broneering, milles oli nimes 1 täht teistmoodi – perekonnanimes oli „ä“ asemel „a“. Hotell tegi broneeringu ja ootas kliendi ära, kuid kui klient tuli kohale, nägi V. S., et hotell on temaga varem kokku puutunud, kusjuures varasem kokkupuude läks mitte väga hästi ̶ klient käitus hotellis hästi ebaviisakalt, s.o ähvardas telefonitsi ja Bookingu teel sõnumites V. S. ja tema kolleege. V. S. küsis kliendi dokumenti, nägi, et perekonnanimi ei klapi sellega, mis on kirjas Bookingus, ja keeldus teda vastu võtmast, sest majutusjuht oli pannud kliendi musta nimekirja. T. Märtman oli esialgu rahulik, kuid kui V. S. ütles, et teda ei võeta vastu, muutus ta natukene kurjemaks ja hääletoon oli käsutav. T. Märtmanile ei meeldinud, et teda ei võeta vastu, kuid V. S. jäi endale kindlaks. T. Märtman kasutas väga ebameeldivaid ja ebaviisakaid väljendeid ning ropendas (täpseid sõnu V. S. ei mäletanud). Lõpuks lõhkus T. Märtman ära ekraani, kuhu kliendid sisestavad registreerimisel oma andmed, s.o võttis ekraani ülevalt poolt kinni ja lõhkus selle ära. Seejärel T. Märtman lahkus. Sündmuse ajal oli fuajees veel üks V. S. kolleeg, kes vajutas mingi hetk enne ekraani lõhkumist turvanuppu, ja sündmuse lõpuks jõudis fuajeesse ka teine kolleeg, kes püüdis T. Märtmani rahustada, kuid see ei õnnestunud. Pärast T. Märtmani lahkumist teatas V. S. juhtunust politseile. T. Märtmani käitumine mõjutas V. S. negatiivselt, ta tundis end ebaturvaliselt ja kartis just öövahetustes tööl käia, sest ei teadnud, kus T. Märtman viibib. Kohus märgib, et ülal refereeritud ütlustega langeb kokku Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli valvekaamera videosalvestis, millelt nähtub, et 14.06.2023 kell 15:36 seisab päikseprillidega meesterahvas hotelli fuajee vastuvõtulaua ees, vastuvõtulaua taga seisavad 2 naisterahvast ja
2. naisterahvas seisab samuti vastuvõtulaua ees näoga meesterahva poole. Meesterahval on käed enda kõrval külgedel ja ta vestleb naisterahvastega. Veidi aja pärast pöörab vastuvõtulaua ees seisev naisterahvas end seljaga meesterahva poole ja vastuvõtulaua taga seisvad naisterahvad raputavad ühel ajal meesterahvale vastuseks pead, mispeale tõstab meesterahvas parema käe, haarab vastuvõtulaual seisvast monitori ülaservast kinni ja tõmbab selle järsu liigutusega juhtmete küljest lahti. Üks vastuvõtulaua taga seisvatest naistest tõstab ehmatusest käed hetkeks näo juurde ning meesterahvas heidab pilgu põrandale kukkunud monitorile ja lahkub fuajeest.
3. T. Märtman selgitas kohtuistungil omakorda, et ta tegi Booking keskkonnas broneeringu Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli ja läks kohale, kuid teda keelduti teenindamast, väites, et ta on mustas nimekirjas. T. Märtman läks natuke endast välja ja rääkis natukene kõvemini, kuid ei solvanud kedagi, ei ähvardanud ega karjunud. Ta oli rahulolematu ja ütles, et hotell peab talle mingi raha maksma, s.o tema ajakulu, et ta tuleb ilmaasjata kohale ja peab hakkama uut hotelli vaatama. Hotell polnud nõus hüvitist maksma, T. Märtman pani korraks käe sinna monitori peale ja hakkas ära minema, kuid monitor jäi käe taha ja kukkus maha. Seejärel T. Märtman lahkus, sest tal oli kiire. Kohtu hinnangul on T. Märtmani ütlused vastuolus nii tunnistaja V. S. ütlustega kui ka valvekaamera videosalvestisega. Kuna videosalvestise järgi tõstis T. Märtman administraatorite eitava pearaputuse peale oma parema käe, haaras vastuvõtulaual seisvast monitori ülaservast kinni ja tõmbas selle järsu liigutusega juhtmete küljest lahti, ei vasta tõele T. Märtmani väide, et monitor jäi ära minnes kogemata tema käe taha ja kukkus maha.
4. Täiendavalt on T. Märtmani verisoon vastuolus tunnistaja V. S. kolleegi käitumisega T. Märtmani hotellis viibimise ajal. Kohus leiab, et juhul, kui T. Märtman oleks käitunud tõepoolest nii nagu ta väidab (s.o üksnes rahulolematul toonil nõudnud kohaletuleku ja uue majutuskoha otsimise eest rahalist hüvitist, karjumata ja kedagi solvamata), poleks teisel hotelli administraatoril olnud vähimatki põhjust juba enne monitori lõhkumist turvanuppu vajutada. V. S. selgitas, et T. Märtman kasutas väga ebameeldivaid ja ebaviisakaid väljendeid ja ropendas, T. Märtmani käitumine mõjutas teda negatiivselt ning ta tundis end ebaturvaliselt. Kohtu hinnangul langeb seega V. S. kolleegi käitumine kokku V. S. ütlustega, et T. Märtman kasutas Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli fuajees ebatsensuurseid väljendeid, ning lükkab täiendavalt ümber T. Märtmani vastupidise versiooni.
5. Arvestades, et ülal toodust nähtuvalt on T. Märtmani ütlused vastuolus kõikide muude tõenditega (s.o tunnistaja V. S. ütlustega, videosalvestisega ja V. S. kolleegi käitumisega sündmuse ajal), on T. Märtmani ütlused ebausaldusväärne tõend ning kohus jätab selle väärteoasja lahendamisel kõrvale. Ülejäänud tõendid (s.o V. S. ütlused ja valvekaamera videosalvestis) langevad omavahel kokku ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes viimati nimetatud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et T. Märtman kasutas 14.06.2023 kell 15:30 Tartu linnas Kopli 1a Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli fuajees sealsete töötajatega suheldes ebatsensuurseid väljendeid ja ropendas, samuti lõhkus ta vastuvõtulaual seisva monitori, haarates sellest parema käega kinni ja tõmmates järsu liigutusega juhtmete küljest lahti põrandale.
6. Asudes andma T. Märtmani eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et hotelli fuajee, kuhu kolmandatel isikutel on piiramatu ligipääs, on avalik koht

§ 262mõttes. Kor

S § 55 lg 1 p 2 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Pidades silmas, et T. Märtman kasutas hotelli töötajatega suheldes ebatsensuurseid väljendeid ja ropendas, solvas ta avalikus kohas sõnadega teisi inimesi, s.o rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Kuna tunnistaja V. S. ütluste järgi tundis ta end T. Märtmani käitumise tõttu ebaturvaliselt ja V. S. kolleeg vajutas turvanuppu, häiris T. Märtman hotelli vastuvõtulaua töötajate rahu ja turvatunnet. Eelnevast tulenevalt vastab T. Märtmani käitumine

§ 262lg 1 objektiivsetele tunnustele.

12.

§ 203

lg 1 sätestab kuriteona võõra asja rikkumise, kui sellega tekitati oluline kahju.

§ 218

lg 1 näeb väärteona ette varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on väheväärtuslik selline asi, mille rikkumisega

§ 203mõttes ei tekitatud olulist (s.o üle 4000 euro ulatuvat) kahju.

Hotelli vastuvõtulaual seisev monitor oli T. Märtmani jaoks võõras vallasasi ning tõmmates monitori järsu liigutusega juhtmete küljest lahti nii, et see kukkus põrandale, pani T. Märtman toime võõra asja rikkumise

§ 203mõttes.

Kuigi väärteomenetluses pole kogutud tõendeid monitori täpse väärtuse kohta, selgub nii tunnistaja Viktoria Sadajeva ütlustest kui ka valvekaamera videosalvestiselt, et Tartu Rakendusliku Kolledži Hotell kasutas kõnealust monitori oma igapäevases majandustegevuses klientide registreerimisel. Järelikult oli monitoril ilmselgelt rahaline väärtus ja T. Märtman tekitas monitori rikkumisega hotellile varalist kahju. Eelnevast tulenevalt vastab T. Märtmani tegevus

§ 218lg 1 objektiivsetele tunnustele.

13. Kohtu meelest on täidetud ka

§ 262lg 1 ja § 218 lg 1 subjektiivsed tunnused.

Kuna T. Märtman teadis, et hotelli vastuvõtulaual seisev monitor on tema jaoks võõras asi, haaras käega monitorist kinni ja tõmbas selle järsu liigutusega juhtmete küljest lahti põrandale, oli välise teopildi põhjal T. Märtmani eesmärk tekitada monitori lõhkumisega hotellile varalist kahju ning ta pidas vähemalt võimalikuks, et monitor purunebki. Seega tegutses T. Märtman võõra asja rikkumise osas kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Mis puudutab

§ 262lg-t 1, siis kuna T.

Märtman suhtles hotelli vastuvõtulauas olnud töötajatega ebaviisakalt, ropendades ja kasutades ebatsensuurseid sõnu, pidas ta välise teopildi põhjal ka vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta häirib hotelli töötajate turvatunnet. Seega tegutses T. Märtman avaliku korra rikkumise osas kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

1. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.
2. a otsusega T. Märtman põhjendatult süüdi

§ 218lg 1 ja § 262 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel ka väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole. 15. Kohtu hinnangul on T. Märtmanile määratud karistus seaduslik.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 262

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti ning

§ 218lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et T. Märtman realiseeris

§ 262lg 1 ja § 218 lg 1 tunnused ühe teoga ̶ T.

Märtman ärritus Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli otsuse peale keelduda tema teenindamisest ning väljendas oma rahulolematust hotelli töötajate solvamise ja hotelli vara rikkumisega. Tiheda ajalis-ruumilise seose tõttu on T. Märtmani tegevus käsitletav ühe kokkukuuluva teona. Seega määras kohtuväline menetleja T. Märtmanile õigesti ühe karistuse

§ 218lg 1 kui raskemat karistust ettenägeva sätte alusel.

1. Analüüsides T. Märtmani süü suurust, märgib kohus, et T. Märtman häiris teiste inimeste rahu ja turvatunnet avalikus kohas ebatsensuursete väljendite kasutamisega ning võõra asja rikkumine seisnes hotelli vastuvõtulaua küljes olnud monitori põrandale tõmbamises, kusjuures tekitatud varalise kahju täpne suurus pole tõendatud. Eelnevast tulenevalt ei pannud T. Märtman toime kuigi raskeid rikkumisi ega tekitanud kuigi suurt varalist kahju, mistõttu jääb tema süü suurus alla keskmise.
2. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus aga, et karistusregistri väljavõtte järgi oli T. Märtmanil 14.06.
3. a seisuga 2 kehtivat väärteokaristust samalaadsete rikkumiste eest. Täpsemalt karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 11.07.
4. a otsusega T. Märtmani

§ 275

lg 1 järgi (s.o võimuesindaja solvamise eest) 120-trahviühikulise (s.o 480-eurose) rahatrahviga ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14.09.2022. a otsusega (s.o ca 2 kuud hiljem) karistati T. Märtmani

§ 218lg 1 järgi 100-trahviühikulise (s.o 400-eurose) rahatrahviga.

Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et T. Märtman pani 14.06.2023 (s.o 9 kuud pärast eelmist karistusotsust) taas toime

§ 262lg 1 ja § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Seega ei mõjutanud kaks varasemat trahvi T. Märtmani õiguskuulekalt käituma. Teisalt jällegi koostas kohtuväline menetleja praeguses asjas karistusotsuse 26.02.2025 (s.o enam kui 1 aasta ja 8 kuud pärast 14.06.2023) ning karistusregistri kohaselt pole T. Märtman vahepealse aja jooksul rohkem sarnasel viisil seadust rikkunud. 18. Pidades silmas eelnevat kogumis, karistas kohtuväline menetleja põhjendatult T. Märtmani rahatrahviga (s.o valis

§ 218lg-s 1 sätestatud kergema karistusliigi).

Arvestades nii T. Märtmani eelpool analüüsitud süü suurust kui ka varasemat karistatust samalaadsete rikkumiste eest, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selleski, et 105trahviühikuline rahatrahv (s.o

§ 218

lg 1 karistusmäärast ca 1/3), on kooskõlas nii süü suuruse kui ka eripreventiivsete kaalutlustega. Kuna 14.06.

1. a seisuga oli 1 trahviühiku suurus 4 eurot, kujuneb T. Märtmani trahvi suuruseks 420 eurot.
2. Lähtudes eelnevast, jätab kohus VTMS § 132 p 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.
3. a otsuse muutmata ja T. Märtmani kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)