Obsah (5)

§ 149§ 33§ 38§ 37§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-22-19425 Tsiviilasi Oliv

§ 149

alusel, siis kasvab kogu sissenõutav nõue, millelt kohtutäitur arvestab põhitasu. Teistes täitemenetlustes põhitasu vastavalt väheneb. Määrates põhitasu kõikide ühinenud sissenõudjate rahuldatud nõuete summalt, juhindub kohtutäitur kehtivast kohtupraktikast. Ühe täituri menetluses olevatelt nõuetelt ei ole põhjendatud arvestada põhitasu erinevalt võrreldes mitme täituri menetluses olevate nõuetega. Põhitasu on tasu kohtutäituri töö eest ja see sõltub rahalisest nõudest, mida kohtutäitur reaalselt täita suudab. Sundtäitmisega ühinemisel

§ 149

järgi kandub töö üle sellele kohtutäiturile, kelle täiteasjas ühinenud nõuded rahuldati. Kui kinnisasja sundmüügil rahuldatakse mitu ühinenud nõuet, ei tohiks põhitasu määrata mitu korda. Kinnisasja müünud kohtutäituri põhitasu arvestamine lähtuvalt kõigi rahuldatud nõuete ulatusest tasakaalustab võlgniku huvid ametitegevuse tasulisuse põhimõttega.

1. Sissenõudja kaebuse kohta arvamust ei avaldanud. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas
3. juuli 2024 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri
4. detsembri 2022 ja
5. novembri 2022 otsused täiteasjas nr 066/2020/2936, kohustas kohtutäiturit tegema tasu kohta uue otsuse ning jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruse kohaselt saab täitemenetluse seadustiku (

) § 33 lg 4 järgi nõuded kohtutäituri tasu arvestamiseks summeerida, kui nõuded tulenevad samast täitedokumendist, kuid norm ei reguleeri olukorda, mil sissenõudja on esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega olukorda, kus sissenõudja on täitmisega

§ 149alusel ühinenud.

Siiski ei või Riigikohtu juhise järgi mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused olla suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks analoogia korras

§ 33

lg 4 alusel nõuete liitmist ja põhitasu arvestamist ühe kohtutäituri menetluses olevate nõuete summalt olukorras, kus sama sissenõudja on alustanud võlgniku vastu mitut täitemenetlust sama kohtutäituri juures. Riigikohus märkis kohtulahendis nr 3-2-1-164-13, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati

§ 149alusel.

Kohtutäitur saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Kinnisasja müüval kohtutäituril on õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest (eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha

§ 149järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu.

Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 04. oktoobri 2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-18429 (p 12). 3 Tuginedes viidatud kohtupraktikale, ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud arvestada põhitasu kõikide täiteasjade nõuete liitmise alusel. Kohtutäituril tuleb põhitasu kohta teha uus otsus. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha. Maakohus selgitas võlgnikule, et kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri sellekohane otsus ning kaebuse rahuldamise korral peab kohtutäitur alusetult saadud põhitasu tagastama kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates (

§ 38lg 2, KTS § 53).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. juuli 2024 määruse tühistamist ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määrus piisavalt põhjendatud ja maakohus kohaldas valesti

§-i 149. Maakohus ei selgita, miks ei peaks nõudeid põhitasu arvutamiseks liitma olukorras, kus kohtutäitur täidab ka sundtäitmisega ühinenud nõudeid. Riigikohus on juhindunud põhimõttest, et võlgniku kulud mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei või olla suuremad kui siis, kui täitmine oleks koondunud ühte täitemenetlusse. Maakohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendit tsiviilasjas nr 2-17-7169, milles leiti, et põhitasu saab arvestada analoogia alusel

§ 33

lg-ga 4 ja summeerida menetluses olevad sissenõudja nõuded.

§ 149

ei erista, kas sundtäitmisega peab ühinema sama või teise kohtutäituri menetluses oleva nõude sissenõudja. Nõuded õnnestus 26 739,34 euro ulatuses täita kinnisasja müügi arvelt, seega on sellelt summalt põhitasu arvestamine kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Ei võlgniku ega sissenõudja jaoks ei ole oluline, kas nõudeid täidab üks või mitu kohtutäiturit, mistõttu ei ole põhjendatud piirata nõuete summalt põhitasu arvestamist vaid olukorraga, kus nõudeid täidab sama kohtutäitur. Majanduslik mõju võlgnikule on sama. Kohtupraktika kaitseb võlgnikku

§ 149järgse ühinemise korral mitme kohtutäituri põhitasu eest.

Maakohtu antud tõlgendus on vastuolus hilisema Riigikohtu lahendiga asjas 32-1-108-

1. Maakohus ei ole käsitlenud kohtutäituri kooskõlalist tõlgendust lahenditele. Maakohtu viidatud ringkonnakohtu lahendis nõudis kohtutäitur põhitasu iga võla täitmise eest eraldi, praeguses asjas määras kohtutäitur põhitasu nõuete summalt. Igalt nõudelt eraldi arvestatuna oleks põhitasud ligi veerandi võrra suurem summa kui kohtutäituri määratud tasu. Viidatud lahendit ei saa seetõttu analoogiana kasutada. Määrusega loodav praktika soodustab vastupidiselt seadusandja tahtele ning menetlusökonoomiale täitemenetluste killustumist võimalikult paljude kohtutäiturite vahel, motiveerides võlgnikku tegutsema selle huvides, et tema võlgu nõuaksid sisse erinevad kohtutäiturid. Paradoksaalselt oleks siis võlgniku huvides, et kinnisasja asuks realiseerima väiksemat nõuet täitev kohtutäitur. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu. Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta menetlusse võtmata. E-toimikust nähtuvalt sai kohtutäitur kohtumääruse kätte
3. juulil
4. Määruskaebuse võis esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest ehk hiljemalt
5. augustil 2024, kuid see esitati
6. augustil
7. Kui kohus siiski leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, palub avaldaja maakohtu määruse jõusse jätta. 4 Kohtutäituril ei olnud õiguslikku alust põhitasu arvestamisel summeerida kõiki nõudeid ja nõuda põhitasu neilt kõigilt endale. Selline tõlgendus tekitab olukorra, kus võlgnik peab tasuma põhitasu ühinenud täiteasjades (nr 197/2021/74 ja nr 158/2021/851) topelt. Kohtutäitur saab võtta tasu ainult tema enda menetluses olevate nõuete pealt. Ühinenud menetluses ei ole kohtutäituritel alust jätta põhitasu nõudmata või seda vähendada. Kohtutäituri tõlgendus on seadusevastane. Avaldaja ei nõustu, et vaidlusalune määrus kahjustab kohtutäiturite ametitegevust või loob vale praktikat. Pigem teeb seda hoopis tõlgendus, mis tekitab võlgnikule põhitasu topelt maksmise kohustuse. Tallinna Ringkonnakohus on sarnases kohtuasjas nr 2-21-18429 samuti jõudnud järeldusele, et seadus ei võimalda kohtutäituril määrata endale põhitasu diskretsiooni alusel (nt sõltuvalt asja mahust ja keerukusest) ehk oma suva alusel põhitasu suurendada. Sama põhimõte peaks kehtima ka ühinenud nõuete summeerimisel. Summeerimine ei vähenda põhitasu suurust teistes menetlustes. Suurenenud töömahu kompenseerimiseks on ette nähtud lisatasu. Riigikohus on öelnud, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati

§ 149alusel.

Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kui lahend tehakse võlgniku kahjuks, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtutäitur on seaduse järgi juriidilise kõrgharidusega ametiisik. Ei ole õiglane ega põhjendatud, et kohtutäiturit esindavad kaks vandeadvokaati, tekitades tahtlikult suured menetluskulud.

1. Sissenõudja määruskaebusele seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning kohtutäituri määruskaebus rahuldamata.
3. Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt. Maakohtu määrus toimetati kohtutäiturile e-toimiku vahendusel kätte
4. juulil 2024, kohtutäituri lepingulisele esindajale Magnus Braunile
5. augustil
6. Määruskaebuse esitas kohtutäitur
7. augustil
8. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi dokumendid kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Riigikohus on selgitanud, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg (vt RKTKo
9. detsember 2019 nr 2-17-16390, p 10; RKTKm
10. september 2009 nr 3-2-1-97-09, p 11). Praeguses asjas tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega hakata lugema hetkest, mil määruse avas e-toimikus kohtutäituri esindaja. Määruskaebus on esitatud sellest arvates
11. päeval ehk tähtaegselt ning ei ole alust jätta seda läbi vaatamata.
12. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri täitemenetlusega ühinesid

§ 149alusel Omega Invest OÜ (kohtutäitur Tatjana Afanasieva), CKE Õigusbüroo OÜ (kohtutäitur Raigo Pärs) ja Plus

Plus Capital AS (kohtutäitur Andrei Krek). Võlgniku kinnisasja müügist tasuti Bondora AS nõue 4771,20 €, Omega Invest OÜ nõue 2893,01 €, CKE Õigusbüroo nõue 7575,13 €, PlusPlus Capital AS nõue 11 500,00 €, kokku 26 739,34 eurot. Nõuete kogusummalt mõistis kohtutäituri välja põhitasu 2100 eurot, millele lisandub käibemaks 420 eurot. 11. Vaidlus on kohtutäituri põhitasu suuruse üle, täpsemalt selle üle, kas kinnisasja müünud kohtutäitur saab nõuda põhitasu ka menetlusega ühinenud sissenõudjate nõuete pealt. 5 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud Riigikohtu tõlgendusest, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati

§ 149alusel.

Tema saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasjas arestimise ja müügi. Lisaks on tal õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest, mis tal tuleb teha

§ 149järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu (RKTKm 29.

jaanuar 2014 3-2-1-164-13, p 18). Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse üldise loogika kohaselt saab kohtutäitur tasu selle täitedokumendi täitmise eest, mis on talle täitmiseks esitatud ja mille alusel ta on täitemenetluse alustanud. Kohtutäitur märgib õigesti, et

§ 149

ei erista, kas sundtäitmisega peab ühinema sama või teise kohtutäituri menetluses oleva nõude sissenõudja.

§ 149

lg 2 reguleerib ühinemise tõttu tehtavaid menetlustoiminguid ja ühinenud sissenõudja õigusi, mitte kohtutäituri tasu. Sättest ei tulene, et kogu ühinenud sissenõudja nõude menetlemine koos tasu saamise õigusega läheks üle kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Täitemenetluse üleandmine on reguleeritud eraldi

§-s 471 ja KTS § 32 lg-s 6. Tasu kohta käivad sätted ei ole kohtutäituri tõlgenduse korral vastuoludeta kohaldatavad

§ 149alusel sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõudele.

Näiteks muutub põhitasu KTS § 32 lg 2 järgi sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ning selle nõuab

§ 37lg 1 ja § 38 lg 2 järgi sisse kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse.

Põhitasu on mõeldud katma kogu kohtutäituri büroo igapäevatööd. Kuivõrd tegemist on kohtutäituri töötasuga, ei ole põhjendatud maksta ühe kohtutäituri töö eest teisele kohtutäiturile. Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-18429 leidnud, et ei ole alust põhitasusid kohtutäituri pakutud viisil kokku liita (p 62 jj).

1. Kohtutäitur heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendit tsiviilasjas nr 2-17-7169 ja maakohtu tõlgendus on vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas 3-2-1-108-
2. TsMS § 658 lg 2 ja TsMS § 693 lg 2 järgi on ringkonnakohtu ja Riigikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud samas asjas kas tühistatud otsuse teinud või sama asja uuesti läbivaatavale kohtule. Seadusest ei tulene, et kohustuslikud on kohtute seisukohad teistes asjades. Vaidlustatud määrus ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga ka kohtutäituri viidatud lahenditega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas nr 2-17-7169, et kui üks kohtutäitur täidab sama sissenõudja nõudeid sama võlgniku vastu, mis ei tulene samast täitedokumendist, saab Riigikohtu tõlgenduse valguses ja analoogiana

§ 33lg-ga 4 arvutada põhitasu nende nõuete summa järgi (p 22–23).

See on õigustatud, sest näiteks päringuid sama võlgniku kohta ei pea kohtutäitur mitu korda tegema jne. Praeguses asjas kehtiks see tõlgendus kahe kohtutäituri menetluses olnud nõude (Bondora AS ja PlusPlus Capital AS) puhul, aga mitte ühinenud sissenõudjate nõudeid täitvate kohtutäiturite tasude puhul. Tallinna Ringkonnakohus märkis muu hulgas, et kohtutäitur ei saa sekkuda ühinenud sissenõudja nõuet menetleva täituri tasusse ega teha kõigi täitemenetluste ülest tasuotsust (p 25). Asjas nr 3-2-1-108-15 ühines kohtutäitur oma tasu sissenõudjana enda menetluses oleva teise täiteasjaga, kusjuures täitedokument oli sama. Riigikohus viitas varasemale lahendile, kus leiti, et ühinenud sissenõudja nõuet menetlev kohtutäitur teises menetluses toimunud müügi arvelt põhitasu ei saa, eriti kui puudub lisaks tasule sissenõudja põhinõue, mille rahuldamise ulatuse järgi arvestada tasu proportsiooni KTS § 32 lg 5 alusel. See tõlgendus ei ole loogiliselt kohaldatav olukorras, kus sissenõudjad, täitedokumendid ja kohtutäiturid on erinevad. Praeguse vaidluse kontekstis võib oluliseks pidada ainult tõdemust, et ühinenud sissenõudja 6 nõuet menetleva kohtutäituri põhitasu ei saa müügi arvelt täita ja seda ei liideta ka müüki läbiviinud kohtutäituri põhitasule.

1. Kohtutäitur on seisukohal, et ühinenud sissenõudja nõuet menetlev kohtutäitur kaotab õiguse põhitasule. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-164-13 seda samas otseselt ei tulene. Riigikohus märgib, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril tuleb saadud raha tervikuna edasi kanda sissenõudjale (p 18). Tasu ei tohiks seega maha arvata müügist saadud rahast. Riigikohus ei selgita, miks peaks põhitasu sellises olukorras arvestama erinevalt muust kohtutäituri vahendusel toimuvast laekumisest nt pangakonto või töötasu aresti kaudu, väljaarvatud, et sundtäitmisega ühinemisel ei ole põhitasu lõplik suurus tulemit jaotavale kohtutäiturile teada. Rahalise nõude täitmisel nõutakse tasu üldjuhul sisse koos sissenõudmisel oleva summaga ja nõude osalisel täitmisel arvutatakse tasu proportsionaalselt nõude rahuldamisega (KTS § 32 lg 5). Iseenesest ei ole põhjust, miks peaks põhitasu paralleelses menetluses müüdud kinnisasja tõttu olema väiksem kui nõude rahuldamisel muul viisil. Ühinemist vahendanud kohtutäitur on teinud sundtäitmisega ühinemise tõttu toiminguid (ühinemisavaldus, raha edasi kandmine sissenõudjale). Isegi nõude täitmisel enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist või maksegraafiku alusel saab kohtutäitur KTS § 32 lg 4 alusel pool põhitasust. Samuti ei ole välistatud tulemist võlgnikule tagastamisele kuuluva summa arestimine teise sissenõudja kasuks, mille puhul võimalust tasu arvestamiseks nõudeid kokku liita ei tekiks. Põhitasu ei peaks sarnaste toimingute puhul olema erinev. Sundtäitmisel olevad nõuded koonduvad ainult juhul, kui sissenõue pööratakse kinnisasjale. Kõigil muudel juhtudel oleks see, et mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei tekiks võlgnikule rohkem kulutusi kui juhul, mil kõik menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse, võimalik ainult siis, kui põhitasu oleks kõigi nõuete puhul sama suur protsent nõudest. KTS § 35 järgi see nii ei ole.
2. Kompenseerimaks kinnisasja müügist tekkinud suuremat töömahtu, on kohtutäituril võimalik saada lisatasu KTS § 45 või § 46 alusel. Lisatasu on mõeldud katma nii täiendavat ajakulu kui ka tehnilist või õiguslikku keerukust. Kohtutäitur saab lisatasu määramisel ühinenud sissenõudjate tõttu suurenenud töömahtu arvesse võtta. Põhitasu suurus ei sõltu tehtud toimingute hulgast, vaid rahalise nõude puhul nõude suurusest ja selle rahuldamise määrast. Vähemalt pool põhitasu on kohtutäiturile tagatud ka siis, kui lisaks menetluse alustamisele ei ole muid toiminguid vaja teha (KTS 32 lg 4, § 41 lg 2, 3). Erinevalt lisatasust ei saa põhitasu määrata diskretsiooni alusel.
3. Vastuseks määruskaebuse väitele, et määrusega loodav praktika soodustab täitemenetluste killustumist võimalikult paljude kohtutäiturite vahel, motiveerides võlgnikku tegutsema selle huvides, et tema võlgu nõuaksid sisse erinevad kohtutäiturid, märgib ringkonnakohus, et kehtiv seadus ei võimalda võlgnikul valida kohtutäiturit. Kohtutäituri valib sissenõudja täitedokumenti täitmisele esitades. Võlgnik saab kohtutäituri valikut piirata vaid oma elu- või asukoha kaudu enne täitemenetluse alustamist (

§ 4). 16.

Maakohus viitas õigesti, et kohtutäitur peab tegema uue tasuotsuse ning juhinduma alusetult tasutud summa tagastamisel KTS §-st

2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks menetluskulude suurust, vaid selle määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 7 8