Obsah (4)

§ 2§ 21§ 241§ 20

4-20-4619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetle

) § 241 lg 1 alusel rahatrahviga kaheksa trahviühiku ulatuses, s.o 32 eurot R. R., isikukood xxx; kodakondsus: xxx kodanik; elukoht: xxx; töökoht: puudub, xxx; tel: xxx; e-post: xxx kehtivad karistused puuduvad Keila Linnavalitsus (registrikood: 75014422), esindaja istungile ei ilmunud; asukoht: Keskväljak 11, Keila, Harju maakond; tel: 6780 302; e-post: klv@keila.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-135 maakohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus.
2. Tühistada Keila Linnavalitsuse 19.10.2020 otsus väärteoasjas nr 170 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Otsuse koopia anda R. R.le ja Keila Linnavalitsusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 25.12.
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE 1 4-20-4619 R. R.le heidetakse ette seda, et ta parkis ilma omaniku loata 07.09.2020 kell 14.10 oma sõiduki Fiat registrimärgiga xxx Keilas xxx kõrval sõidutee parempoolse ääre haljasalale. Koidu tänava ääres on ca 2,5 m laiune haljasala, mis kuulub Keila linnale. Haljasala hooldab Keila Linnavalitsus ja see on puhvertsooniks tänava ja ümbritsevate kinnistute vahel. Haljasala on rajatud, säilitamaks rohelust Lõuna-Keila aedlinnas ja et see võtaks vastu tänavale sattuvad sadeveed. Sõiduk parkis haljasalal kõigi nelja rattaga ilma haljasala omaniku, kes on Keila linn, loata ja rikkus haljasala. Sõidukis juhti ei olnud, kaubalaadimist ja sõitjate liikumist ei olnud.

§ 2

p 49 sätestab, et parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks ja veose laadimiseks.

§ 21

lg 2 p 12 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata.

§ 21lg 4 p 1 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada.

Sõiduki omanik on R. R., sõiduki parkis haljasalale selle omanik R. R.. Parkides oma sõiduki kohas (haljasalal), kus ei tohi peatuda, on R. R. parkinud keelatud kohas, mis on

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keila Linnavalitsuse otsusega väärteoasjas nr 170 karistati R. R.t

§ 241lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 32 euro suuruses summas.

1. R. R. esitas 02.11.2020 kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebuse kohaselt parkis R. R. oma sõiduki kodu (xxx) ees oleval tupiktänavale. Selline parkimine ei sega kedagi ega midagi. Kaebaja arvates on menetleja eksinud VTMS § 25 pdes 1 ja 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 23 sätestatu vastu. Kohtuvälise menetleja väitel on R. R. maja ees haljasala, ent Keila linn ei ole sinna kunagi rajanud haljasala ega ka seda hooldanud. Kaebaja lisas oma avaldusele pildid sõiduki parkimise kohast ning varasemas väärteoasjas toimunud kohtuistungi protokollidest.
2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks, et 07.09.2020 kella 14.10 ajal oli R. R. krundi ääres olevale Keila linnale kuuluvale teepervele pargitud kaks sõidukit, sh menetlusalusele isikule kuuluv matkabuss Fiat registreerimismärgiga xxx (edaspidi Fiat). Fiati asend on fikseeritud 07.09.2020 vaatlusprotokollis (edaspidi vaatlusprotokoll) ja sellele lisatud fotodel. Fiati kuulumist R. R.le tõendavad Maanteeametist pärinevad andmed sõiduki kohta. Kaebaja ütlustest nähtuvalt on tagumine piirdeaed kinnistu piirist üks meeter seespool. Vaatlusprotokolli fotol nr 6 on näha Fiat parkimas teeäärsel alal, mis jääbki visuaalselt ligikaudu ühe meetri kaugusele tagumisest piirdeaiast. Kaebaja ütluste ja vaatlusprotokolli foto nr 6 nähtuva alusel asub kohus seisukohale, et kaebaja sisuliselt möönis Fiati parkimist alal, mis kuulub Keila linnale.
5. Liiklusseaduse § 21 lg 2 p-st 12 ja lg 4 p-st 1 tulenevalt ei tohi sõidukit parkida haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Asulasisesel teepeenral seevastu on

§ 20lg 2 teise lause järgi parkimine lubatud.

Käesolevas asjas on vaidlusküsimuseks, kas xxx ees olevat teed ääristab haljasala või teepeenar. 2 4-20-4619

1. Kohtus kuulati tunnistajana üle Keila Linnavalitsuse spetsialist U. P., kes väitis kohtule, et ala, kus parkis Fiat, on haljasala. See haljasala rajati koos tee ehitusega ja linn hooldab seda haljasala miinimum kaks korda aastas. Haljasala ja teepeenra vahe on see, et teepeenar on tavaliselt kaetud killustikuga, bituumeniga, vahest on pandud piire. Tunnistaja tegi paikvaatluse. Paikvaatluse tegemise ajal ta Fiati alla ei roninud, vaid vaatas, et igal pool ümber Fiati on haljasala. Tunnistaja ei osanud kohtule öelda, millal Keila linn viimati külvas kõnealusesse kohta muru istutas taimi või vedas juurde mulda. Küll oli tunnistaja kindel, et Keila linn ei ole kunagi sinna vedanud killustikku. Vaatlusprotokolli fotol nr 3 näha oleva kaevuluugi osas leidis tunnistaja, et tegemist on kanalisatsiooni liitumise luugiga, võib olla sidekaevuga. Kindlasti ei ole see luuk sadevee kanalisatsioon. Tunnistaja oli nõus sellega, et vaatlusprotokolli fotol nr 3 näha olev koht on sama, mis kaebusele lisatud fotodel 1 ja 2 nähtav koht.
2. R. R. selgitas kohtule, et ala, kus parkis Fiat, on teepeenar. Haljasala ei ole seal kunagi olnud, isegi mitte Vene ajal. Kaebaja sõnul ei ole Keila linn sinna mitte kunagi külvanud muru, istutanud taimi või toonud mulda. Kaebaja ütlustest nähtuvalt rajati tupiktänavale kuskil 10 aastat tagasi vee- ja kanalisatsioonitrass. Kraav lükati kinni, tee-ehitaja tõi killustikku äärde. Killustikku toodi vähe, nii, et võilill kasvab sealt läbi. Vaatlusprotokolli fotol nr 3 näha olev kaevuluuk on kaebuse esitaja sõnul vana veevärk.
3. Vaatlusprotokolli fotol nr 3 ja kaebusele lisatud fotol nr 2 on näha sama ala. Vaatlusprotokolli fotol nr 3 paistab Fiati ees võilillede ja muru vahelt silma killustik. Kaebusele lisatud fotol nr 2 on Fiati alusel alal (Fiat on alalt ära sõitnud) näha nii killustikku, tumedat pinnast kui ka muru. Samal fotol nr 2 on piki Koidu tänava teeäärt järgmise kinnistu ja sõidutee vahelisel alal näha ulatuslikult killustikku, millest kohati kasvab läbi rohelust ja sammalt. Vaatlusprotokolli fotol nr 7 on üldvaade Koidu tänava teeäärsele alale, kus pargib muuhulgas Fiat. Nimetatud fotol 7 on parkivate sõidukite alt paistmas killustikku, aga ka võilillelehti. Ulatuslikku killustikuga kaetud ala parkivate sõidukite all on näha ka kaebusele lisatud fotodelt 3, 4, 5 ja
4. Arvestades, et killustikku on näha ühtviisi nii Koidu 58 esisel alal kui ka naaberkinnistu aia juurde jääval alal, siis peab kohus usaldusväärseks ning õigeks kaebaja ütlused, mille kohaselt veeti Koidu tänava teeserva killustikku vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamise järgselt. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja U. P . ütlusi selles, et kaeve- ja ehitustööde järgselt taastatakse alati haljasala. Seda põhjusel, et vaatlusprotokolli fotod ning kaebaja esitatud fotod seda ei kinnita. Lisaks ei osanud tunnistaja U. P. kohtule öelda, millal viimati Keila linn külvas Koidu tn äärde muru, istutas taimi või vedas juurde mulda.
5. Haljasala ja teepeenra kohta puudub liiklusseaduses legaaldefinitsioon. Kohus lähtub haljasala määratlemisel Keila Linnavolikogu 29.04.2014 määrusega nr 5 vastu võetud Keila linna heakorraeeskirjas sätestatust. Nimetatud eeskirja § 2 p 5 kohaselt on haljasala teadlikult kujundatud maastik, maastikuosa või hoonetevaheline välisruum, mida iseloomustab ümberkujundatud reljeef, valitud taimestik ning vastavafunktsioonilised rajatised. Eelnevalt kajastatud vaatlusprotokolli fotodel ja kaebusele lisatud fotodel näha oleval alal, mis jääb Keilas Koidu 58 ja sõidutee vahele, ei ilmne visuaalselt midagi sellist, mis osundaks teadlikult kujundatud maastikule. Nimelt ei ole fotodel näha ümberkujundatud pinnamoodi ega ühtki kaunistavat taime. Tegemist on teega samal tasandil asetseval ja ebamääraselt sõiduteest teeääreks üle mineva võilillede, muru-, sambla- ja killustikuseguse alaga. Seda ala ei äärista äärekivid, mis viitaksid teadlikult kujundatud maastiku algusele. Seega, arvestades menetlusaluse isiku ütlusi, vaatlusprotokollile ja kaebusele lisatud fotodelt nähtuvat ning kõrvutades objektiivselt ilmnevat pilti Keila linna heakorraeeskirja põhimõtetega haljasala määratlemisel, on kohus seisukohal, et Keilas xxx asuva aiaesise näol on tegemist mitte haljasala, vaid teepeenraga. 3 4-20-4619 Järelikult oli tulenevalt

§ 20lg-st 2 R.

R.l lubatud sõidukitega sellel alal parkida ning R. R. ei rikkunud

§ 21

lg 2 p 12 ning

§ 21lg 4 p 1 nõudeid.

11. Eeltoodu alusel rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse, tühistab Keila Linnavalitsuse 19.10.2020 otsuse nr 170 R. R. karistamises

§ 241lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest R.

R. teos puuduvad väärteotunnused. Kuivõrd väärteomenetlus tuleb lõpetada, jätab kohus kaebaja märkused, mis puudutavad menetleja väidetavat VTMS ja põhiseaduse sätete rikkumist, käsitlemata.

1. 11.12.2020 määrusega lükkas kohus käesolevas kohtuasjas põhistusi sisaldava kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja
2. detsembrilt 2020 edasi
3. detsembrile
4. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4