lg 2 ja § 215 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Prokurör Süüdistatav J.Z isikukood XXX; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus, XXX; XXX; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega karistati
järgi kokku 1 aasta pikkuse vangistusega, mis pöörati 09.01.2018 määrusega täitmisele. 14.12.2018 seisuga on karistus täidetud tõkend – vahistamine alates 17.03.2020 kuni 06.05.2020. Hilisemas menetluses ei ole tõkendit kohaldatud Kaitsja Süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg 18.05.2020 RESOLUTSIOON Tunnistada J.Z süüdi
Vastavalt
lg-le 1 mõista J.Z-ile
lg 2 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.03.2020 kuni 06.05.2020, s.o 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva ja lugeda ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada kandmata vangistus - 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 11 1 1-20-3002 (üksteist) päeva - üldkasuliku tööga 671 (kuuesaja seitsmekümne ühe) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub J.Z järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
J.Z on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni ühe neljandiku ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 4 alusel määrata, et J.Z on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele SA N (XXX). Ravikabineti poole pöördumise kohta tuleb esitada kriminaalhooldajale vastavasisuline tõend.
lg 4 alusel võtab J.Z endale kohustuse pärast kohtuotsuse jõustumist 20 päeva jooksul ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia S OÜ laborites (XXX). J.Z on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 34,02 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et J.Z ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires. 2 1-20-3002 Asitõendid: väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub toimiku tagakaanel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel mõista J.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ning mootorsõiduki teisaldamise kulud summas 45 (nelikümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 503 (viissada kolm) eurot ja 52 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel määrata, et J.Z-il on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 921 (üheksasada kakskümmend üks) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700018755 ning selgitus „J.Z , 1-20-3002, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asjaolud J.Z on antud kohtu alla süüdistatuna
lg 1 ja § 424 lg 2 järgi selles, et tema 17.03.2020 kella 17.00 paiku, võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil, kasutades abinõuna autovõtit, võttis omavoliliselt Inga Henningule kuuluva sõiduauto Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 900 eurot ning kasutas seda omavoliliselt, sõites sellega mööda Narva tänavaid. Seega pani J.Z toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise ehk
Samuti tema, olles isikuks, keda on karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2017 otsustega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste eest, juhtis uuesti, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 17.03.2020 kella 17.30 paiku Narvas Kreenholmi tn 39/h asuva hoone juures mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,46 mg/l kohta. Sellise käitumisega rikkus J.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse 3 1-20-3002 mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J.Z toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk
Vastavalt J.Z-i , tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Priit Tõnissoni vahel 06.05.2020 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör
lg 1 alusel J.Z-i karistamist
lg 1 ja 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest 2 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel J.Z oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all (17.03.2020 kuni 06.05.2020) ehk kokku 1 kuu ja 19 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 1 aasta, 10 kuud ja 11 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada ärakandmata karistus, 1 aasta, 10 kuud ja 11 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 671 tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub J.Z järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2, 8 sätestatule.
lg 4 alusel määrata, et J.Z on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele SA N (XXX). Ravikabineti poole pöördumise kohta tuleb esitada kriminaalhooldajale vastavasisuline tõend.
lg 4 alusel võtab J.Z endale kohustuse pärast kohtuotsuse jõustumist 20 päeva jooksul ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). J.Z on nõustunud kokkuleppes kirjeldatud vereanalüüsi läbiviimise tingimuste ja korraga. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör mõista J.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 876 eurot ja mootorsõiduki teisaldamise kulud summas 45 eurot. Määratud kaitsja tasu osas (summas 503,52 eurot) leppisid pooled kokku, et see võiks KrMS § 180 lg 3 alusel jääda riigi kanda. Kokku kuulub J.Z-ilt väljamõistmisele menetluskulusid summas 921 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. Kohtuistungil avaldas J.Z , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes toodud viisil. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Maakohtu seisukoht Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 4 1-20-3002 Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada J.Z-i
MS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Arvestades tasumisele kuuluvate kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Astrid Asi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.