) § 371 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole võimalik, eeldades nende õigsust. Maakohus tõi välja, et elatise suurust saab muuta
lg 1 alusel, kui on tuvastatud, et ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused on muutunud ja/või kohustatud isiku varaline seisund on muutunud võrreldes kohtulahendi tegemise ajal esinenud asjaoludega. Elatisabi andmine või elatisabina antava elatise suurus iseenesest ei ole elatise suuruse muutmise aluseks. Kui hageja leiab, et elatise suurus on liiga väike, on tal on õigus täita ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses ning selleks ei ole vaja eraldi hagi esitada. 2.2. Maakohus märkis täiendavalt, et hagi on puudustega, kuid kohus ei pea vajalikuks anda hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagi jääb
2.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
6. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagiavalduse
lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata ja ei ole seejuures rikkunud menetlusõiguse norme. 7.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 2 2-24-9152
lg 1 alusel uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2 ). 8.2. Elatise suurendamise nõude saaksid esitada lapsed hageja vastu, kui esinevad
Maakohus on märkinud õigesti, et sellise hagi esitamine eeldab, et muutunud on elatise väljamõistmise asjaolud, mida aga ei ole praeguses asjas esile toodud. Elatisabi maksimaalne määr ei ole selliseks muutunud asjaoluks. Maakohus on lisaks märkinud õigesti, et ulatuses, milles riik on elatisabi andnud, läheb nõue hageja vastu riigile üle (perehüvitiste seadus § 57 lg-d 1–2). Seega oleks ühtlasi hageja esitatud hagi tulemus, et riik saab nõuda hagejalt sisse suuremas summas elatisnõuet, kui see on hetkel jõustunud lahendiga temalt välja mõistetud. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud
Kuna määruskaebemenetluses ei osalenud teisi menetlusosalisi, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Kuigi maakohus andis hagejale 12.12.2024 määrusega menetlusabi ja vabastas ta 07.10.2024 määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, ei tulnud määruskaebuselt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasuda. Seetõttu ei otsusta ringkonnakohus ka riigilõivu väljamõistmist riigi kasuks (
10.
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.