← Eesti

1-24-5039/26

Obsah (11)§ 184§ 68§ 832§ 83§ 21§ 15§ 16§ 56§ 692§ 61§ 191

1-24-5039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024. a, Pärnu Kriminaalasja number 1-24-5039 (24930000108) Kohtunik Anu Tammeniit Rahvakohtun

§ 184

lg 2 p 1 ja Maksim Ovtšinnikov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Merje Turjakas Süüdistatav ANTON SLEPNJOV isikukood: 50212213732; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata. Tõkend – kahtlustatavana kinnipeetud 16.05.

  1. a ning Pärnu Maakohtu 17.05.
  2. a määrusega nr 1-24-2879 vahistatud kuni 16.07.
  3. a, mida on Pärnu Maakohtu 11.07.
  4. a määrusega nr 1-24-2879 pikendatud kuni 16.09.
  5. a. Kaitsja RÕA korras Argo Küünemäe Süüdistatav MAKSIM OVTŠINNIKOV isikukood: 50306053734; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata. 1 1-24-5039 Tõkend – kahtlustatavana kinnipeetud 16.05.
  6. a kuni 17.05.
  7. a. RÕA korras Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas:
  8. Süüdi tunnistada Anton Slepnjov

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 16.05.2024. a. 2. Süüdi tunnistada Maksim Ovtšinnikov

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.202417.05.2024, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Maksim Ovtšinnikovil ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

  1. Tõkend – vahistamine – jätta Anton Slepnjovi suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Menetluskulud 4.
  3. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Anton Slepnjovilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 2050 eurot; - 1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 201 eurot; - määratud kaitsjale määratud tasu 2099,85 eurot; kokku 4350,85 eurot. 4.
  4. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Maksim Ovtšinnikov menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 2050 eurot; - 1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 201 eurot; - määratud kaitsjale määratud tasu 1904,67 eurot; kokku 4155,67 eurot. DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulu 840 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Anton Slepnjovil kasutada menetluskulude tasumisel 2 1-24-5039 viitenumbrit 99924700036500 ja Maksim Ovtšinnikovil kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit
  5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Konfiskeerimine 5.1.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Anton Slepnjovilt kinnipidamise käigus ära võetud sularaha 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses. 5.2.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära võetud sularaha 1890 (ükstuhat kaheksasada üheksakümmend) eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses. 5.3.

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida Anton Slepnjovilt kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefonid i

Phone 15 ja iPhone 12 Mini, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses. 5.4.

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon i

Phone 15, mis asub Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses.

  1. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 6.
  2. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses asuvad: 6.1.
  3. ekspertiisiaktiga nr X tagastatud tühjad pakendid - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 6.1.
  4. 16.05.
  5. a tolliläbivaatuse käigus sõidukist Škoda Octavia registreerimismärgiga X leitud mobiiltelefonid Redmi Note9 Pro ja Redmi kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 6.1.
  6. 16.05.
  7. a tollikontrolli läbivaatuse käigus Anton Slepjonovilt ära võetud 2 tšekki - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 6.1.
  8. 17.05.
  9. a toimunud sõiduki registreerimismärgiga X läbiotsimise käigus ära võetud esemed, mis pakendatud läbipaistvasse kilekotti ja suletud tõkendiga nr X - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 6.1.
  10. 17.05.
  11. a sõiduki registreerimismärgiga X läbiotsimise käigus ära võetud Anton Slepnjovile kuuluvad esemed, mis on suletud tõkendiga X - kohtuotsuse jõustumisel tagastada Anton Slepnjovile. 6.
  12. MTA uurimisosakonna andmelaos digitaalsel hoiul asuvad Anton Slepnjovi mobiiltelefoni iPhone 12Mini ja mobiiltelefoni Redmi Note 9 Pro kopeeritud andmed - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 6.
  13. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad ekspertiisist järele jäänud ained -

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel jätta NPALS § 7 lg 3 alusel EKEI valdusesse.

  1. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks MaksuKohtuekspertiisi Instituudile ja Rahandusministeeriumile. ja Tolliametile, Eesti Edasikaebamise kord 3 1-24-5039 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 17.01.
  2. a. Süüdistuse sisu Anton Slepnjovi (Slepnjov) ja Maksim Ovtšinnikovi (Ovtšinnikov) süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid ebaseaduslikult tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi aineid. Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi süüdistatakse selles, et nad vedasid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult, s.o grupis, mootorsõidukis Škoda Octavia reg. märgiga X salongis tagumise istmerea ees paremal pool põrandal asunud seljakotis kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 16.05.
  3. a kell 19.10 tolliametnike poolt sõiduki peatamiseni Tallinn-Pärnu Ikla mnt Pärnu linna piiril suunaga Ikla poolt Pärnu linna ning Rannametsa tee 4, Pärnu linn teostatud tollikontrolli käigus leidmise ja ära võtmiseni järgmisi narkootilisi ja psühhotroopseid aineid: - rohekaspruune kanepiõisikuid massiga 96,60 grammi, mille THC sisaldus on 17% valkjat lahustilõhnalist pulbrit massiga 1645 grammi, mis sisaldab 16% ehk 263 grammi amfetamiini; 48 valkjat piklikku XANAX logoga tabletti ja tabletitükke massiga kokku 15,31 grammi, mis sisaldavad kriminaalmenetluses kindlakstegemata koguses bromasolaami või flubromasepaami ja metonitaseeni. Narkootilised ained kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3%, amfetamiin, bromasolaam, flubromasepaam ja metonitaseen kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovil puudus luba Eesti Vabariigis kanepi THC sisaldusega üle 0,3%, amfetamiini, bromasolaami, flubromasepaami ja metonitaseeni vedamiseks ja valdamiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 1,3 grammi amfetamiini ning 7,5 grammi kanepit. Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi veetud ja vallatud amfetamiinist oleks narkojoobe saanud 2023 inimest ning kanepist 128, kokku 2151 inimest. Eelpool kirjeldatud erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile teada ning nende eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi eesmärgiga, on nad käidelnud suures koguses erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kavatsetult. 4 1-24-5039 Seega Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov eelnimetatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis panid tahtlikult toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus kohtul Anton Slepnjov süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 16.05.

  1. a ja seeläbi arvata karistuse kandmist alates 16.05.
  2. a. Samuti palus prokurör kohtul Maksim Ovtšinnikov süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2024.

a kuni 17.05.2024. a, s.o 2 päeva Seega kandmisele kuulub 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisaks

§ 184lg 5 p 2 ja § 83 2 lg 1 alusel konfiskeerida Anton Slepnjovi mobiiltelefonid i

Phone 15 ja iPhone 12 Mini ning sularaha 125 eurot ning Maksim Ovtšinnikovi mobiiltelefon iPhone 15 ning sularaha 1890 eurot. Lisaks taotles prokurör süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. Kaitsja Argo Küünemäe leidis, et Anton Slepnjov ei ole toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist grupis, vaid ta on teinud seda üksinda. Samuti märkis kaitsja, et Anton Slepnjovile tuleks mõista selle eest karistuseks 1 aasta reaalset vangistust ning ülejäänud 2 aastat vangistust jätta tingimisi kohaldamata. Lisaks palus kaitsja jätta Anton Slepnjovilt ära võetud telefonid ja 125 eurot konfiskeerimata. Süüdistatav Anton Slepnjov tunnistab ennast süüdi selles, et käitles ebaseaduslikult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, aga tegi seda enda sõnul üksinda. Kaitsja Leelo Viil leidis, et Maksim Ovtšinnikov tuleks

§ 184

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista ja Maksim Ovtšinnikovi menetluskulu jätta riigi kanda. Süüdistatav Maksim Ovtšinnikov end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile on esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohus leiab, et Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

§ 184

näeb ette vastutuse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüdistuse kohaselt Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov vedasid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult, s.o grupis, mootorsõidukis Škoda Octavia registreerimismärgiga X kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 16.05.

  1. a kell 19.10 tolliametnike poolt sõiduki peatamiseni Tallinn-Pärnu-Ikla mnt Pärnu linna piiril suunaga Ikla poolt Pärnu linna ning Rannametsa tee 4, Pärnu linn teostatud tollikontrolli käigus leidmise ja ära võtmiseni suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov käitlesid rohekaspruune kanepiõisikuid massiga 96,60 g, mille THC sisaldus oli 17%, valkjat lahustilõhnalist pulbrit massiga 1645 grammi, mis sisaldas 16% ehk 263 g amfetamiini ja 48 valkjat piklikku XANAX logoga tabletti ja tabletitükke massiga kokku 5 1-24-5039 15,31 g, mis sisaldasid kriminaalmenetluses kindlakstegemata koguses bromasolaami või flubromasepaami ja metonitaseeni. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et sõidukist, milles viibisid süüdistatavad Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov, leiti narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Anton Slepnjov tunnistab ennast narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises süüdi, kuid tema sõnul tegi ta seda üksinda. Maksim Ovtšinnikov ennast süüdi ei tunnista. Seega seisneb käesolevas kriminaalasjas vaidlus selles, kas eelnimetatud ainete ebaseaduslik käitlemine oli toime pandud grupis Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi poolt. 16.05.
  2. a läbivaatuse aktist koos fototabeliga (I kd, tl 28-37) nähtub, et 16.05.
  3. a kell 19.10 peatasid tolliametnikud Pärnu linna piiril Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l Ikla poolt suunaga Pärnu poole tollikontrolliks sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga X . Sõidukit juhtis D. Z ning kaasreisijad olid Maksim Ovtšinnikov ja Anton Slepnjov. Sõiduki kontrollimisel tuvastati, et Anton Slepnjovil oli sõiduki salongis, paremal pool, tagumise istmerea ees põrandal halli ja musta värviline seljakott myfitness logoga. Anton Slepnjov tõstis asjad kotist välja ja sealt tuli lisaks teiste Anton Slepnjovi asjade hulgast välja läbipaistvast plastikaadist pakend, milles olid rohekas-pruunid taimsed osad, rebenenud musta värvi plastikaadist kott, mille sees oli läbiaistvast plastikaadist kott, milles valge pulbriline aine ja valget värvi plastikust ravimipurk, mille etiketil kirje Xanax ja purgi põhjas tabletid. Rohekas-pruunidele taimsetele osadele tehti THC kiirtest, mis reageeris positiivselt, pakend koos sisuga kaalus 107,92 g. Ühele läbipaistvast plastikaadist pakendile, valge pulbrilise ainega, tehti amfetamiini kiirtest, mis reageeris positiivselt. Läbipaistvast plastikaadist pakendid valge pulbrilise ainega kaalusid 1,020 kg ja 0,815 kg, kokku 1,835 kg. Tollikontrolli käigus sõidukist narkootiliste ainete leidmist kinnitab ka tunnistaja A. E , kes on Maksu- ja Tolliameti vaneminspektor-koerajuht. Tunnistaja ütluste (II kd, tl 23-24) kohaselt leiti sõiduki kõrvalistuja istme alt või tagant seljakott, milles oli amfetamiin ja kanep. Ainetele teostati kiirtestid ja need osutusid positiivseteks. Nimetatud ained tunnistas omaks see isik, kes istub kohtupingis ning tunnistaja osundas kohtuistungil Anton Slepnjovile. 16.05.
  4. a sõidukist Škoda Octavia registreerimismärgiga X leitud ja ära võetud ainete osas teostati ekspertiis. 18.06.
  5. a narkootilise aine ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 70-72) kohaselt sõidukist leitud rohekaspruunid taimeosad massiga 96,60 g olid kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 17%. Valkjas lahustilõhnaline pulber massiga kokku 1645 g sisaldas 16 % amfetamiini, pulbris sisaldus 263 g amfetamiini. 48 valkjat piklikku XANAX logoga tabletti ja tabletitükid massiga kokku 15,31 g sisaldasid kas bromasolaami või flubromasepaami ja metonitaseeni. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et kuna tabletid olid visuaalselt sarnased ei olnud tablettide kogumassist võimalik eristada, mis tüüpi tablettidega on tegemist. Gaasikromatograafilis-massispektromeetriliselt uuritud 16 tabletist sisaldasid kümme tabletti bromasolaami ning kuus tabletti flubromasepaami ja vähesel määral metonitaseeni. Bromasolaami ja flubromasepaami protsentuaalseid sisaldusi ei määratud sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu, metonitaseeni protsentuaalselt sisaldust ei määratud ekspertiisiobjekti (metonitaseeni sisaldavate tablettide) vähesuse tõttu. Kohus märgib, et narkootilised ained kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3%, samuti amfetamiin, bromasolaam, flubromasepaam ja metonitaseen kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.
  6. a määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja 6 1-24-5039 psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 20.05.
  7. a Ravimiameti vastusest päringule (I kd, tl 73-74) nähtub, et Ravimiamet ei väljasta eraisikutele lube narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks. Eraisikud saavad taotleda üksnes Schengeni tunnistusi narkootiliste või psühhotroopsete ravimitega reisimisel Schengeni riikidesse. Maksim Ovtšinnikov ega Anton Slepnjov ei ole taotlenud alates 16.05.2023-16.05.2024 ega Ravimiamet ei ole väljastanud isikutele Schengeni lube ravimite kaasavõtmiseks. Seega on tuvastatud, et Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovile puudusid sõidukist leitud ainete käitlemiseks vastavad load, mistõttu käitlesid nad neid ebaseaduslikult. Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi süüdistatakse 96,60 g kanepi ja 263 g amfetamiini käitlemises. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Mailis Tõnissoni vastusest päringule (I kd, tl 149-152) nähtub, et ühele isikule piisab 0,75 g kanepit, et isik saaks narkojoobe ja 10-le isikule piisab narkojoobe tekitamiseks 7,5 g ning amfetamiinist piisab 0,13 g ühele isikule narkojoobe tekitamiseks ning 10 inimesele 1,3 g. Seega sõidukist leitud kanepist saanuks narkojoobe 96,6/0,75=128 isikut ja amfetamiinist 263/0,13=2023 inimest, kokku 2151 inimest. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et isikute poolt ebaseaduslikult käideldud narkootiliste ainete puhul oli tegemist suure kogusega. Anton Slepnjov kohtus ütlusi anda ei soovinud, mistõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (II kd, tl 7-15). Anton Slepnjovi ütluste kohaselt oli sõiduk Škoda Octavia registreerimismärgiga X renditud. Ta ei tea, kellele see sõiduk kuulub, sest tema sõiduki rentimisega ei tegelenud. Tal ei ole endal autojuhiluba. Sõiduki rentimisega tegeles D Z , kuid ta ei osanud öelda, kes sõiduki rentimise eest tasus. Tunnistaja arvas, et nad kõik kolmekesti panid oma rahad selleks kokku. Sõiduki rentimine maksis 200-300 eurot. Samuti ei soovinud kohtus ütlusi anda ka süüdistatav Maksim Ovtšinnikov, mistõttu avaldati kaitsja taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (II kd, tl 16-20). Ka kohtueelses menetluses isik ütlusi anda ei soovinud ja märkis üksnes, et saab kahtlustusest aru, kuid ennast süüdi ei tunnista. Ka tunnistaja D. Z kinnitas, et tegemist oli rendiautoga. Kohus peab vajalikuks märkida, et D. Z oli samuti selles kriminaalasjas kahtlustatav, kuid tema osas menetlus lõpetati kohtueelses menetluses. Kohtus D. Z märkis, et ta on varasemalt juba üle kuulatud ning kõigile küsimustele vastanud, mistõttu ei soovi ta enam kohtus ütlusi anda. Seetõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema varasemad kohtueelses menetluses antud ütlused (I kd, tl 1-6). D. Z ütluste kohaselt helistas 15.05.
  8. a talle Anton Slepnjov ning küsis, kas ta saab autoga aidata. Tunnistajal D. Z endal on ka auto, aga seda ta ei saanud anda, sest see auto oli katki. Seejärel Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov tegid ettepaneku, et kas tunnistaja saaks auto rentida. Tunnistaja sõnul võtsid nad sõiduki rendile 15.05.
  9. a. Rendifirma nime ta peast öelda ei oska, kuid lisas, et nad leidsid selle rendifirma kuulutuse kaudu. Tunnistaja sõlmis sõiduki rendilepingu enda nimele. 7 1-24-5039 Liiklusregistri väljatrükist (I kd, tl 69) nähtub, et sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga X omanik on A OÜ ning kasutaja on A. M . Tunnistaja A. M kinnitas kohtuistungil, et sõiduk Škoda Octavia registreerimismärgiga X kuulub tema firmale A OÜ, kus ta on juhatuse liige. Seda sõidukit rendib ta läbi oma teise firma B . Tunnistaja selgitas, et D. Z tuli koos Maksim Ovtšinnikoviga autole järele. Anton Slepnjovi nime tunnistaja ei tea. Sõiduk anti üle V 10 parklas ning sõiduki rentimise tasu oli kokkulepitud 160 eurot. Maksim tasus sularahas renditasu ja tagatisraha 1000 eurot, kokku 1160 eurot. Sõiduki rendileping tehti D nimele. Süüdistatava Anton Slepnjovi ütluste kohaselt sõitsid nad kohe 15.05.
  10. a pärast sõiduki rentimist Lätti. Selle kauba, mis sõidukist leiti, võttis ta peale ühest Lätis asuvast metsast. Nad kasutasid sinna jõudmiseks navigatsiooniseadet, kuid ei mäleta täpselt, kelle telefoni navigatsiooniseadet nad kasutasid. Süüdistatav Anton Slepnjov selgitas, et kui nad kohale jõudsid, siis ta läks üksinda autost välja ning ta pani kauba endale seljakotti. Metsast võttis ta musta kilekoti ning selle sees oli kõik see, mis kinnipidamisel leiti. Süüdistatava sõnul ta ei teadnud, mis seal sees oli, sest tema seda kotti ei avanud. Edasi sõitsid nad J hotelli. Lisaks selgitas süüdistatav, et talle saadeti Telegram rakenduse kaudu teave, kuhu ta minema pidi ja kauba peale võtma. Tema eesmärk oli teenida 500 USDT, mille ta pidi saama krüptovaluutas. Selleks pidi ta metsa jäetud kauba peale võtma ja viima selle kuhugi Tallinnasse metsa. Asukoha pidi ta ise valima ja see pidi olema rahulikum koht. Ta pidi selle kauba siis ise maha matma. Kui kaup oleks maha maetud olnud, siis oleks ta saatnud läbi Telegrami rakenduse koordinaadid ja pildid sellele samale isikule, kes talle kirjutas ja palus selle kauba ära tuua. See kaup ei kuulunud talle. Tema ülesanne oli seda kaupa ainult vedada. Selle kauba eest tema midagi maksma ei pidanud. Süüdistatav kinnitas, et kui nad kinni peeti, siis tema istus tagaistmel ja sõbrad istusid ees, kuid täpselt ei mäleta, kes kus istus. Lisaks kinnitas süüdistatav, et myfitness logoga seljakott kuulub talle. Tunnistaja D. Z on andnud ütlusi, et kui Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov tegid talle ettepaneku, et ta rendiks auto, siis öeldi talle, et Lätist vaja on võtta lihtsalt mingid asjad ning talle lubati selle eest maksta 100 eurot. Nad võtsid 15.05.
  11. a kella 22 paiku V Circle K tankla parkla juurest sõiduki ja hakkasid sealt sõitma Lätti. Sõidukit juhtis tunnistaja. Tunnistaja oli lihtsalt autojuhiks, teised ütlesid, mida teha ja kuhu minna. Teel Lätti tegid nad mõned peatused, kui oli vaja WC-s käia. Sihtkohaks oli J ning nad pidid seal ööbima ja järgmine päev tagasi sõitma. Nad tegid peatuse teel J kusagil J lähedal. Poisid ütlesid, et nad peavad metsa minema ning tunnistaja arvas, et nad peavad vetsu minema. Tunnistaja ise jäi autosse. Mõne aja pärast tulid nad tagasi ja jätkasid sõitmist J . Tunnistaja ei pannud tähele, kas neil oli midagi käes ka. Järgmisel päeval tõusid nad umbes kell 11.30, sest kell 12 oli väljakirjutamine. Nad sõitsid Riiga, kus sõid McDonalds´is ning käisid ka poes, et süüa ja juua osta. Umbes kella 4 paiku hakkasid nad tagasi sõitma, sest rendiauto pidid nad tagastama kell 20.
  12. Lisaks selgitas tunnistaja, et kõrvalistmel oli Maksim ja taga oli Anton. Kuna seljakott oli Antoni käes, siis tunnistaja oletab, et see oli Antoni oma. Leitud ainete kohta ei oska tunnistaja öelda, kellele need kuuluvad. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta hetkeni kui need ained avastati nende kohta midagi ja sai nende olemasolust teada alles, siis kui need tolli poolt avastati. Tunnistaja ei oska öelda, millal need ained sõidukisse sattusid. Kohus märgib, et tunnistaja D. Z ütlused ei ole eluliselt usutavad selles osas, et talle öeldakse, et Lätist on vaja võtta lihtsalt mingid asjad täpsustamata, mis need asjad on. Kohtu hinnangul kui Lätist oleks olnud vaja ära tuua midagi seaduslikku, siis oleks seda ka D Z öeldud ning puudunuks vajadus kasutada umbmäärast sõnastust. 8 1-24-5039 Tuvastatud on, et sõiduki rentimisega tegeles nii Maksim Ovtšinnikov kui ka D Z . Maksim Ovtšinnikovi rolli sõiduki rentimisel ei vähenda see, et tema nimele sõiduki rendilepingut ei tehtud, vaid see tehti D. Z nimele. Lisaks märgib kohus, et Anton Slepnjov ütles, et tema läks Lätis olles üksinda autost välja, et kaup ära tuua. Tunnistaja D. Z ütles, et ka Maksim Ovtšinnikov läks sõidukist välja. Anton Slepnjovi ütlused selles osas, et ta käis üksinda metsas narkootilisi aineid toomas on ebausaldusväärsed kuivõrd need ei haaku asjas kogutud tõenditega, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist välja. Süüdistatav Anton Slepnjov andis lisaks ütlusi, et Lätti minemise eesmärgiks oli ka Lätis puhata. Ka tunnistaja A. M andis ütlusi, et D. Z oli talle sõiduki rentimisel telefoni teel öelnud, et nad sõidavad sõpradega paariks päevaks J puhkama. Kaitsja Argo Küünemäe leidis, et selles osas ei ole vaidlust, et Lätti mindi puhkama. Kohus leiab, et selliselt Lätis puhkamas käimine ei ole eluliselt usutav. Anton Slepnjov on oma ütlustes väitnud, et tema rentis läbi Airbnb J hotelli. Tuba maksis umbes 100 eurot ning selle eest tasus ta oma Revolut kontoga. Selle kohta ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit ning seega on tegemist üksnes paljasõnalise väitega. Samuti nähtub 16.05.
  13. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 38-41), et sõiduk Škoda Octavia registreerimismärgiga X on korduvalt ületanud 16.05.
  14. a Eesti-Läti riigipiiri Ikla piiripunkti kaudu. Sõiduk registreerimismärgiga X väljus 16.05.
  15. a kell 00:30:22 Eesti Vabariigi territooriumilt Läti Vabariiki Ikla piiripunkti kaudu. 16.05.
  16. a kell 01:09:10 sisenes sõiduk taas Lätist Eestisse Ikla piiripunkti kaudu. Seejärel on sõiduk 16.05.
  17. a kell 01:09:53 väljunud Eestist Ikla piiripunkti kaudu ning 16.05.
  18. a kell 18:31:20 sisenenud tagasi Eestisse Ikla piiripunkti kaudu. Seega on sõiduk sisenenud Lätti öösel kell 00.30 ajal ning mingisugusel arusaamatul põhjusel 39 minuti pärast ehk kell 01.09 taaskord sõitnud Lätist Eestisse ning kohe uuesti kell 01.09 tagasi Lätti. Samuti võtab Ikla piiripunktist J sõitmine omajagu aega, mistõttu ei ole usutav, et nii lühikeseks ajaks inimesed sõidavad sinna puhkama, kuivõrd on tuvastatud et sõiduk väljus Lätist juba samal päeval kell 18.
  19. Lätis viibiti seega väga loetud tunnid, millest järeldub, et seal käidi konkreetsel põhjusel ehk narkootilisi aineid toomas, mitte puhkamas. Samuti ei olnud D. Z ja Maksim Ovtšinnikovil kaasas ka isikliku pagasit, mis nähtub sõiduki läbivaatuse protokollist. Ainult Anton Slepnjovil oli kaasas seljakott, millest hiljem tuvastati keelatud ained. Ka tunnistaja D. Z kinnitas, et kui nad Tallinnast sõitma hakkasid, siis oli Anton Slepnjovil kaasas seljakott. Tunnistajal endal ja Maksimil mingeid kotte kaasas ei olnud. Sõidukist leiti veel läbivaatuse käigus mobiiltelefone. Seda kinnitas ka tunnistaja A. E . Sõiduki läbivaatuse protokolli kohaselt leiti sõiduki salongist paremalt poolt, tagumise istmerea eest põrandalt, kaks nutitelefoni Redmi. Keegi sõidukis olijatest neid kahte nutitelefoni omaks ei tunnistanud. Anton Slepnjovi ütluste kohaselt on tal kaks iPhone, kuid need Redmi telefonid ei ole tema omad. Süüdistatav Anton Slepnjov ei tea, kelle omad need on ja kuidas need autosse sattusid. Tunnistaja D. Z ütles Redmi mobiiltelefonide kohta, et ta ei tea kelle käest need saadud on, kuid need olid juba reisi alguses Maksim Ovtšinnikovi käes ja tema kasutas neid ka reisi ajal. 29.05.
  20. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 75-77) nähtub, et sõidukist Škoda Octavia registreerimismärgiga X leitud mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 9 Pro andmed kopeeriti ning 06.08.
  21. a vaatlusprotokollis koos lisadega (I kd, tl 78-145) on vaadeldud mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro tuvastatud andmeid. 9 1-24-5039 06.08.
  22. a vaatlusprotokollis vaadeldud fotodest ja vestlustest nähtub, et mobiiltelefon on seotud Maksim Ovtšinnikoviga. See on tõendatud eelkõige sellega, et telefonist tuvastatud Telegram suhtlusrakendus oli seotud Maksim Ovtšinnikovi nimega. Samuti tuvastati, et nimetatud telefonis olev Google konto oli seotud e-posti aadressiga X, lisaks veel X ja X. Lisaks on gmaili kontol e-kiri, milles Maksu- ja Tolliamet on saatnud Maksim Ovtšinnikovile teavituse, milles teatatakse, et P OÜ on lõpetanud registris tema töötamise 25.02.
  23. a. Lisaks on ka Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur saatnud 21.02.
  24. a Maksim Ovtšinnikovile e-posti aadressile X kutse väärteoasjas. Maksim Ovtšinnikovi on ka 17.05.
  25. a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd, tl 16-20) kohaselt andnud enda e-posti aadressiks X. Samuti e-maksuameti väljatrükist (I kd, tl 67) nähtub, et Maksim Ovtsinnikov kasutab e-posti X Eeltoodu tõendab, et mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 9 Pro oli seotud Maksim Ovtšinnikoviga ja see kuulus Maksim Ovtšinnikovile. Lisaks tuvastati mobiiltelefonist ka fotosid sularahast, erinevatest valgetest pulbrilistest ainetest grammkaalul kui ka kilepakendites, roosakatest tablettidest ning fotosid puudest, kuhu on erinevatele kohtadele punased ringid ümber tõmmatud. Samuti nähtub, et mobiiltelefonis tuvastati Telegram suhtlusrakendus, mis on seotud kasutajaga B . Kasutaja B on saatnud 10.05.
  26. a sõnumi „100 kik (kokaiin)?“, millele on vastatud „cc?“ ning kasutaja B on vastanud "Cococ (kokaiin)“ ning sellele omakorda vastatud „Jah, saame seda teha“. Kasutaja B on küsinud samalt kasutajalt „Drop Riias?“. Lisaks on näiteks 09.05.
  27. a kasutaja B küsinud „On xanax´t“ ja „Kui palju 3 blistri eest?“ Lisaks on kasutaja B saatnud 10.05.
  28. a kaks fotot, millel on näha puu, kuhu on punane ring ümber tõmmatud. 22.04.
  29. a on kasutaja B saatnud sõnumi „Keegi ei hakka kilosid kokaiini 109 eurot eest viima“ ja „Kord kuus peita autopõhja alla“. 03.02.
  30. a kasutaja A T küsib kasutaja B i käest „Tervist, aga kuidas amfetamiin on, normaalne? Kuiv või“, millele kasutaja B vastab, et „Jah, kivid“. 26.12.
  31. a küsib kasutaja A T kasutajalt B , et „Aga kas amfi võib 3“ ja 17.12.
  32. a kasutaja LY saadab kasutajale B sõnumi „Näita palun amfetamiini“. 10.12.
  33. a kasutaja Hr. Õ saadab kasutajale B sõnumi „Vend, vaja amfetamiini“ ning „Ja kui võimalik siis 150 g“. Samuti nähtub, et vestlustes on kasutaja B saatnud erinevatel kuupäevadel 03.05.
  34. a, 04.05.
  35. a, 05.05.
  36. a, 09.05.
  37. a ja 10.05.
  38. a erinevaid numbrikombinatsioone, mis on tuvastatud kui koordinaadid ning sõnumite sisu on olnud samal ajal ka näiteks „5amf“, „2 kokaiinidoosi“, „10+10“, „10 amf“ „10 Amfetamiin“ ja „10 amfetamiin“. Kuivõrd kasutaja B on telefoni omanik ning Telegrami konto on seotud Maksim Ovtsinnikoviga, siis on kohtu hinnangul kasutaja B i puhul tegemist Maksim Ovtšinnikoviga. Sõnumite sisust on aru saada, et tegemist on narkootiliste ainetega ja nende kogustega. Nimetatud sõnumid viitavad üheselt, et Makism Ovtšinnikov on varasemalt enne 16.05.
  39. a kinnipidamist tegelenud erinevate narkootiliste ainete käitlemisega. Lisaks tuvastati mobiiltelefoni suhtlusrakendusest Telegram mitmeid erinevaid vestlusi kasutajate B ja W vahel. 27.04.
  40. a on kasutaja W saatnud kasutajale B sõnumi „Võttis koksi ja amfi“. Samuti on ka siinjuhul kasutaja B ehk Maksim Ovtšinnikov saatnud korduvalt, näiteks 27.04.
  41. a, 28.04.
  42. a, 29.04.
  43. a, 03.05.
  44. a, 04.05.
  45. a ja 06.05.
  46. a, kasutajale W erinevaid numbrikombinatsioone, mis on tuvastatud kui koordinaadid. Sõnumites nähtub, et saadetud on ainult koordinaate kui ka koordinaate, kus on sõnumis veel viide narkootilisele ainele ja selle kogusele nagu näiteks „100g“, „10g“, „10a“ ja „2kik“. 12.08.
  47. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 146-148) nähtub, et vaadeldud on Anton Slepnjovilt 16.05.
  48. a kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefoni iPhone 12 Mini, milles oli ka suhtlusrakendus Telegram ja see oli seotud kastajaga W . Seega saab asuda seisukohale, et Anton Slepnjov kasutas suhtlusrakendust Telegram kasutajanimega W . 10 1-24-5039 Eeltoodust nähtub, et süüdistatavad on varasemalt omavahel sarnasel teemal suhelnud, mis viitab narkootiliste ainete käitlemisele. Kaitsja Leelo Viil märkis, et 06.08.
  49. a vaatlusprotokollis kajastuv informatsioon ei seostu ei kuupäevaliselt ega ka asjaoludelt esitatud süüdistusega, sest nii need kuupäevad kui ka narkootiline aine on erinevad sellest, mis on isikutele käesolevas asjas süüks arvatud. Samuti lisas kaitsja Argo Küünemäe, et 06.08.
  50. a vaatlusprotokollis on kajastatud näiteks kuupäevi 22.04.2024., 10.12.
  51. a jne, kuid süüdistuse kohaselt toimus sündmus 16.05.
  52. a, mistõttu puudub sellel tõendil kajastatud märksõnadel ja piltidel igasugune soes käesoleva kriminaalmenetlusega. Kohus märgib, et mobiiltelefonist Redmi leitud vestlused viitavad ühesele sellele, et Maksim Ovtšinnikov tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega. Eelnimetatud sõnumeid ei saa küll siduda süüdistuses esitatud kuriteoga, kuid need näitavad, et seosed Maksim Ovtšinnikovi poolt narkootiliste ainete käitlemisega on olemas. Ka telefonist leitud fotodelt saab üheselt järeldada, et kuhugi metsa või puu alla on midagi peidetud, millele viitavad puudele märgistatud punased ringid. Seda kinnitas ka Anton Slepnjov, et ta pidi Lätist metsast saadud kauba peitma kuhugi Tallinnasse metsa ja siis Telegrami kaudu saatma koordinaadid ja pildi samale isikule, kes soovis, et ta Lätis kauba ära toob. Kohus märgib ka seda, et tähtsust ei oma see, et Telegramis saadetud koordinaatidega tähistatud kohad ei asu Lätis, vaid Eestis. Tegemist on siiski narkootiliste ainete käitlemisega ja käesolevas süüdistuses esitatud tegu on toimunud juba piiriüleselt, mis veelgi enam kinnitab laialdasemalt süüdistatavate poolt narkootikumide käitlemist. Samuti on tuvastatud Telegrami vestluste kohaselt, et käideldi erinevaid narkootilisi aineid, sealhulgas ka amfetamiini, mis on ka käesolevas kriminaalasjas üheks käideldud narkootiliseks aineks. Kohtu hinnangul võib tõendite kogumis seega asuda seisukohale, et mobiiltelefonist tuvastatud sõnumid ja fotod kinnitavad, et võib arvata, et ka 16.05.
  53. a Maksim Ovtšinnikov käitles narkootilisi aineid. Kohus leiab, et ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine on tõendamisese ehk oluline on ka süüdistatavate teoeelne ja -järgne käitumine. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-16-04 leidnud, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Kriminaalmenetluse seaduses sätestatu ei keela tugineda kõrvuti teiste tõenditega ka tõenditele, mis annavad teavet isiku sellise käitumise kohta, mis jääb küll väljapoole süüdistuse ajalisi piire, kuid millel võib olla seos süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisega. Seega võib ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Riigikohus on märkinud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Näiteks on narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine. Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-21-10 leides, et ka süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendus süüdistuse tõendatusse hindamise seisukohalt. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiratud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine 11 1-24-5039 kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Süüdistatavate teoeelne käitumine annab aluse arvata, et süüdistatavad on ka varasemalt sarnasel viisil narkootilisi aineid käidelnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 06.08.
  54. a vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud mobiiltelefonist Redmi saadud andmeid, on asjakohane. Käesoleva kriminaalasja üks põhiküsimus nagu varasemalt juba mainitud, on see, kas Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov tegutsesid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisel kaastäideviijatena.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohus on 3-1-1-10-15, p 12 selgitanud, et tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Samuti pole funktsionaalse teovalitsemise teooria kohaselt nõutav, et täideviija realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Kaitsja Leelo Viil märkis, et süüdistuses on märgitud, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov vedasid ja vadasid ühiselt ja kooskõlastatult narkootilisi aineid, kuid süüdistuses ei ole märgitud, mida konkreetselt tegi Anton Slepnjov ja mida Maksim Ovtšinnikov. Ka kaitsja Argo Küünemäe märkis, et süüdistuses on ainult ühes lauses ära märgitud, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov vedasid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult grupis sõiduki salongis 16.05.2024. a narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Seega on süüdistuses ainult kaks sõna ehk vedasid ja valdasid, mis peaks kirjeldama asjaolu, et süütegu on toimepandud grupis. Kohus märgib, et käesolevas asjas seisneb süüdistuse kohaselt Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi ühine ja kooskõlastatud tegevus selles, et sõidukis olnud ained olid 16.05.2024. a isikute ühises valduses ning neid veeti ühiselt. Täpsemast rollijaotusest saaks rääkida näiteks sellises olukorras, kui isik peetakse keelatud ainetega kinni ning teine isik on andnud talle juhiseid, kuidas keelatud ainet hankida vms.

§ 21

lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei pea olema eelnevat suusõnalist kokkulepet, vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevus näitab üheselt, et nad olid teadlikud keelatud ainetest ja tegutsesid koos sihipäraselt. Riigikohus on lahendis 3-1-1-64-14 p 13.2 leidnud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Küll aga valitseb üldjuhul tegu isik, kelle tegu vastab spetsiifilise teokirjeldusega koosseisu objektiivsetele tunnustele, evides seega täideviija kvaliteeti tingimusel, et tema käitumises on täidetud ka koosseisu subjektiivne külg. Narkootilise aine käitlemisel on seega teo täideviijaks ka isik, kes tahtlikult täidab objektiivse 12 1-24-5039 koosseisu tunnuseid, mh valdab narkootilist ainet, teostades selle üle tegelikku võimu, ka juhul, kui ta teeb seda teise isiku korraldusel. Maksim Ovtšinnikovi teopanus seisnes selles, et tema organiseeris auto rentimist ning ka tema maksis sularahas, lisaks olid tema kasutuses ka mobiiltelefonid, mille järgi saab järeldada, et ka tema on varasemalt käidelnud narkootilisi aineid. Anton Slepnjov võttis aga kogu süü enda peale ning märkis, et tegemist oli tema kotiga, kus kohast narkootiline ja psühhotroopne aine leiti ning tema üksinda tõi need ained Lätis metsa peidetud kohast ära. Maksim Ovtšinnikov ja D. Z olid kaasas ja ei teadnud kauba peale võtmisest midagi. Kohus märgib, et väide, et Maksim Ovtšinnikov ei teadnud asjast midagi, on vastuolus teiste kogutud tõenditega ja kohus neid ütlusi selles osas ei arvesta. Nagu kohus juba ka eelpool mainis siis, tõendikogumist tulenevalt ei ole eluliselt usutav ka see, et Maksim Ovtšinnikov oli kaasas ainult puhkuse eesmärgil. Lisaks nähtub veel D. Z ütlustest, et talle teised ehk Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov ütlesid, mida teha ja kuhu minna, mis samuti viitab asjaolule, et tegutseti grupis. Samuti kinnitas tunnistaja D Z , et nii Anton kui ka Maksim tarvitasid mõlemad xanaxi kirjega purgis olnud tablette. Seega oli kohtu hinnangul Maksim Ovtšinnikov teadlik nendest sõidukis olnud ainetest. Kogutud tõendite kohaselt saab asuda seisukohale, et Lätis käidi ilmselgelt ühiselt toomas narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kaitsjad viitasid korduvalt, et süüdistus on esitatud Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile, kuid sõidukis oli veel ka D Z , kuid temale süüdistust esitatud ei ole. Kohus märgib selles osas, et riikliku süüdistust esitab prokuratuur ning kohus peab jääma süüdistuse piiridesse, mistõttu ei saa kohus hinnata D. Z käitumist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov osalesid ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine käitlemises kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on tuvastatud, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov vedasid ja vedasid ebaseaduslikult sõidukis Škoda Octavia registreerimismärgiga X suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid grupis, mistõttu on tuvastatud Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi käitumises

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed tunnused.

Lisaks märgib kohus, et Anton Slepnjovi ütlustest nähtub, et ta tunneb Maksim Ovtšinnikovi ja D Z t lapsepõlvest saati. Seda kinnitas ka D Z , et ta tunneb nii Anton Slepnjovi kui ka Maksim Ovtšinnikovi juba lapsepõlvest. Seega võib asuda seisukohale, et Anton Slepnjov ei tahtnud süüstada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises oma sõpra Maksim Ovtšinnikovi. Samuti oli Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovil ilmselge motiiv eitada narkootilise aine suures koguses käitlemist grupis, vältimaks kriminaalvastutust

§ 184

lg 2 p 1 järgi.

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui

ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus.

§ 184

järgi sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui see on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. 13 1-24-5039 Kohus leiab, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov panid kuriteo toime kavatsetusega. Süüdistatavad seadsid endale eesmärgiks toimetada narkootilised ja psühhotroopsed ained Eestisse, et neid Eestis käidelda. Anton Slepnjov ja Makism Ovtšinnikov teadsid, et toimus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vedamine ja valdamine ning need sattusid sõidukisse süüdistatavate ühise ja teadliku tegevuse tõttu. Kuivõrd kohus tuvastas, et Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise toime pannud grupis, siis puudub alus ka Anton Slepnjovi tegu ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

Seega on Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi puhul täidetud

§ 184lg 2 p 1 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi käitumine

§ 184lg 2 p 1 järgi ning nende süü on täielikult tõendamist leidnud.

Amfetamiini ja kanepi näol on tegemist narkootiliste ainetega, mille käitlemiseks süüdistatavatel luba puudus ning neid aineid käideldi suures koguses. Samuti puudus süüdistatavatel luba käidelda süüdistuses esitatud psühhotroopseid aineid. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov on süüvõimelised ning

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov on pannud toime neile etteheidetava kuriteo

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Seega tuleb Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras.

§ 184lg 2 p 1 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Seega keskmine määr, millest kohus peaks lähtuma, on üheksa aastat. Ühtlasi on Riigikohus ka selgitanud, et karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (RKKKo nr 3-1-1-79-03, p 11, nr 3-1-1-10-09, p 30.3, nr 3-1-1-59-15, p 8). Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus (RKPJKo nr 5-20-5 p 19). Karistusmäära valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus arvestab, et tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga. Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov käitlesid kokku 96,60 grammi kanepiõisikuid ehk marihuaanat ja valkjat lahustilõhnalist pulbrit massiga 1645 grammi, mis sisaldas 16% ehk 263 grammi amfetamiini. Riigikohus on otsuses nr 1-20-1108 avaldanud, et narkootiliste ainete käitlemise korral on tarvis arvestada toimepandud kuriteo nö 14 1-24-5039 konkreetset sisemist ohtlikkust. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 11). Samuti tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (RKKKo nr 1-17-10162/351, p 41 ja RKKKo nr 1-182232/179, p-d 72 ja 76). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt narkootikumidega seotud kuriteokoosseisude puhul mõjutavad süü suurust nt isiku tegutsemise ajaperiood, käideldud aine ohtlikkus ja kogus ning ohustatud isikute arv (vt nt RKKKo 1-20-1108, p-d 17-18). Kui kanepit võib pidada n-ö pehmeks narkootiliseks aineks, siis amfetamiini puhul on kindlasti kohtu hinnangul tegemist tugeva narkootikumiga, mis on rahvatervisele ohtlikum. Kohus eelpool juba tuvastas, et kokku oleks nimetatud ainetest saanud narkootilise joobe 2151 inimest. Samuti käitlesid süüdistatavad lisaks kanepile ja amfetamiinile veel ka 48 valkjat piklikku xanax logoga tabletti ja tabletitükke massiga kokku 15,31 g. Süü suuruse hindamisel arvestab kohu ka seda, et teod on toime pandud kavatsetusega, s.o raskeima tahtluse vormis. Arvestades eeltoodut saab pidada süüdistatavate Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi süüd keskmiseks. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Anton Slepnjovi karistusregistri väljatrükist (I kd, tl 61) nähtub, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samuti on ka Maksim Ovtšinnikov karistusregistri väljatüki (I kd, tl 68) kohaselt kriminaalkorras karistamata. Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tuvastatud on, et Anton Slepnjov tarvitab narkootilisi aineid. Süüdistatav on andnud ütlusi, et ta tarvitab iga päev või iga nädal marihuaanat ja xanaxit ning kui neid ei ole, siis oksükodooni. Anton Slepnjovi poolt narkootikumide tarvitamist kinnitas ka tema ema J. S . Tunnistaja J. S sõnul on tema pojal narkootikumide sõltuvusprobleem. Ta märkas esimest korda 2022. aastal, et pojal võib olla narkootikumide sõltuvus. Ta märkas mõned korrad kuus, et poeg võib olla on narkootikume tarvitanud. Kaitsja Argo Küünemäe märkis, et kaitsja soovis juba kohtueelses menetluses, et kriminaalhooldajalt küsitaks seisukohta või teostataks ekspertiis selle kohta, kas Anton Slepnjovi karistust on võimalik asendada narkomaanide sõltuvusraviga. Kohtueelses menetluses prokuratuur leidis, et see ei ole põhjendatud. Ka kohus märgib, et käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et toime on pandud ebaseaduslikult narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine grupis ehk

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo alammäär on 3 aastat vangistust, kuid

§ 692

lg 1 alusel on raviga võimalik vangistust asendada siis kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest. Seega kuna kohus mõistis Anton Slepnjovi süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi, ei saa vangistust asendada raviga.

Käesoleval juhul ei ole tuvastatud ka selliseid erandlike asjaolusid, mis võimaldaksid

§ 61lg 1 alusel kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära.

Kohus märgib, et arvestades süüdistatavate poolt käideldud narkootilisi aineid ja kogust, ei pea kohus võimalikuks Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi tingimisi vangistusest vabastada või kohaldada šokivangistust. Samuti viitab juba

§ 184

lg 2 p 1 karistusraam 3 aastat kuni 15 aastat sellele, et tegemist on raske kuriteoga ning kõne alla saab tulla vaid vangistus, sest ebaõigus nimetatud koosseisus on just nii suur, mistõttu tuleb sellesse suhtuda 15 1-24-5039 rangemalt, kui mõnda teise kuriteo kvalifikatsiooni. Üldpreventiivsel eesmärgil tuleb anda ka sõnum, et sellised rasked narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude eest tuleb mõista isikutele reaalne vangistus. Kohus, arvestades Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi isikuid, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata noorte isikutega, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid, leiab, et Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimum karistusega. Eeltoodu alusel kohus karistab Anton Slepnjovi

§ 184

lg 2 p 1 alusel 3-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 16.05.2024. a. Maksim Ovtšinnikovi kohus karistab

§ 184

lg 2 p 1 alusel 3-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.202417.05.2024, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend Anton Slepnjov peeti kahtlustatavana kinni 16.05.

  1. a (I kd, tl 42-45). Pärnu Maakohtu 17.05.
  2. a määrusega (I kd, tl 46-53) kohaldati Anton Slepnjovi suhtes tõkendit vahistamine kaheks kuuks, s.o kuni 16.07.
  3. a. Pärnu Maakohtu 11.07.
  4. a määrusega (I kd, tl 54-60) pikendati Anton Slepnjovi vahi all pidamise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 16.09.
  5. a. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Anton Slepnjov jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tõkendit süüdistatava Maksim Ovtšinnikovi suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Maksim Ovtšinnikovile kohaldatud tõkendit ning isik ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks Maksim Ovtšinnikovi suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Konfiskeerimine 16.05.
  6. a sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga X läbivaatuse käigus leiti sõidukist kaks nutitelefoni Redmi. Samuti leiti Maksim Ovtšinnikovi mobiiltelefon iPhone ja kaks Anton Slepnjovile kuuluvat mobiiltelefoni iPhone. 16.05.
  7. a Anton Slepnjovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd, tl 42-45) nähtub, et Anton Slepnjov peeti 16.05.
  8. a kell 19.39 Rannametsa tee 4, Pärnu linn kinni. Kinnipidamisel leiti isiku pusa taskust sularaha. Samuti ka Maksim Ovtšinnikovi 16.05.
  9. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 62-66) kohaselt kinni peetud 16.05.
  10. a kell 19.39 Rannametsa tee 4, Pärnu linn ning dressipükste taskus olevast rahakotist leiti sularaha. Prokurör taotles kohtult

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832 lg 1 alusel Anton Slepnjovilt kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefonide i

Phone 15 ja iPhone 12 Mini ning sularaha 125 eurot konfiskeerimist ja Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefoni iPhone 15 ja sularaha 1890 eurot konfiskeerimist. 16 1-24-5039

§ 832

lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Seega on

§ 832

alusel vara konfiskeerimise esimene tingimus see, et kohus oleks isiku mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises. Praegusel juhul on kohus Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi süüdi mõistnud

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Teiseks peab karistusseadustikus olema ette nähtud alus vara laiendatud konfiskeerimiseks

§ 832alusel.

Käesoleval juhul

§ 184

lg 5 p 2 näeb ette, et

§-s 184 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. Seega on ka teine tingimus vara laiendatud konfiskeerimiseks täidetud. Kolmandana tuleb tuvastada, kas vara, mida prokurör soovib, et kohus konfiskeeriks, kuulub kuriteo toimepanijatele ehk Anton Slepnjovile ja Maksim Ovtšinnikovile. Anton Slepnjovilt on kinnipidamise käigus ära võetud sularaha ja kaks mobiiltelefon iPhone 15 ja iPhone 12 Mini. Kohtul pole alust arvata, et tegemist ei oleks Anton Slepnjovile kuuluva varaga, sest kriminaalasja materjalides ei ole viiteid sellele, et antud sularaha ja mobiiltelefonid kuuluks kellelegi teisele. Samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja väitnud, et need ei kuuluks Anton Slepnjovile. Anton Slepnjov on andnud ütlusi, et talle kuuluvad kaks iPhone´i. Samuti võeti Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära sularaha ja mobiiltelefon iPhone 15. Kohtul pole alust arvata, et tegemist ei oleks Maksim Ovtšinnikovile kuuluva varaga, sest ka selles osas ei ole kriminaalasja materjalides viiteid, et antud sularaha ja mobiiltelefon kuuluks kellelegi teisele. Samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja väitnud, et need ei kuuluks Maksim Ovtšinnikovile. Neljandaks on vajalik kohtul analüüsida, kas esineb alus eeldada, et kuriteo toimepanijad ehk antud juhul Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvelt. Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. Isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud

§ 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena.

Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse. 17 1-24-5039 Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaadil (vt RKKKm 3-1-1-10-16). Kaitsja Argo Küünemäe märkis, et Anton Slepnjov töötas peaaegu aasta Saksamaal ning omas legaalset sissetuleku umbes 1000 eurot kuus. Seega on Anton Slepnjov võimeline teenitud raha eest soetama endale mobiiltelefone ja puudub põhjus arvata, et temalt ära võetud 125 eurot oli teenitud ebaseaduslikult Süüdistatav andis 17.05.

  1. a ütlusi, et ta tuli kuu aega tagasi Saksamaalt töölt, kus ta töötas lihatehases. Ta tuli Saksamaalt tagasi koju
  2. või
  3. aprill või märtsi alguses. Ta on raha välja võtnud Revolut kontolt ja ta elatus sellest rahast. Ütluste andmise ajal ta Eestis ei töötanud, vaid otsis tööd. Asjaolu, et Anton Slepnjov töötas Saksamaal kinnitas ka tunnistaja J. S . Tunnistaja J. S andis ütlusi, et tema poeg Anton Slepnjov töötas enne vahistamist
  4. aasta augustist kuni
  5. aasta maini Saksamaal vorstivabrikus ning sai palka umbes 1000 eurot sõltuvalt sellest mitu päeva oli kuus. Anton Slepnjovi töötamise registrist (I kd, tl 158-159) nähtub, et ta töötas alates 16.06.
  6. a D OÜ-s kuni 02.07.2021 ning samuti on ta töötanud alates 02.07.
  7. a B OÜ-s kuni 15.08.
  8. a. Maksukohuslaste registri väljavõttest (I kd, tl 16) nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad Anton Slepnjovi
  9. a ,
  10. a,
  11. a ja
  12. a tulude kohta andmed. Anton Slepnjovi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist
  13. a oli 265 eurot ja
  14. a 1373 eurot. Kinnistusraamatu andmete (I kd, tl 161) kohaselt Anton Slepnjovile kinnisvara ei kuulu ning liiklusregistri andmetest (I kd, tl 162) nähtub, et Anton Slepnjovile ei kuulu ka sõidukeid. Maksim Ovtšinnikovi töötamise registrist (I kd, tl 153-154) nähtub, et ta on 08.05.
  15. a kuni 25.02.
  16. a töötanud P OÜ-s. Enne seda töötas 18.07.
  17. a kuni 12.08.
  18. a. N OÜ- s. Maksukohuslase registri väljatrüki (I kd, tl 155) kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil Maksim Ovtšinnikovi andmed
  19. a ,
  20. a ja
  21. a tulude kohta. Samuti nähtub, et
  22. a oli Maksim Ovtšinnikovi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 638 eurot,
  23. aastal 9124 eurot ja
  24. a aastal 2432 eurot. Kinnistusraamatu (I kd, tl 156) andmete kohaselt ei kuulu Maksim Ovtšinnikovile kinnisvara. Liiklusregistri (I kd, tl 157) andmetest nähtub, et Maksim Ovtšinnikovile kuulub sõiduauto Audi A4,
  25. a. Seega eeltoodust nähtub, et Anton Slepnjovi viimane töösuhe Eestis lõppes 15.08.
  26. a ning Maksu ja Tolliameti andmetest nähtuvalt olid süüdistatava legaalsed sissetulekud väikesed. Maksim Ovtšinnikovi viimane töösuhe lõppes 25.02.
  27. a. Kaitsja Leelo Viil märkis, et kui teises riigis käiakse narkootilist ainet hankimas, siis peaks suurem summa sularahast olema ära kulutatud aine hankimisele. Seetõttu ei saa Maksim Ovtšinnikovilt leitud ja ära võetud sularaha seostada käesolevas asjas süüdistuses esitatud konkreetsete ainetega. Samuti on Maksim Ovtšinnikovil käesoleval hetkel olemas ametlik töökoht Venipaki kullerina. Kaitsja hinnangul ei saa Maksim Ovtšinnikovi sissetulekuid arvestades teha järeldust, et Maksim Ovtšinnikov on elanud kuritegevusest saadud tulust. Maksim Ovtšinnikovil on ametlikud sissetulekud olemas olnud. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maksim Ovtšinnikovilt leitud sularaha võis olla mõeldud ka Lätist toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete toomisele vajalike kulude katmiseks või siis isikul lihtsalt kaasas olla, mistõttu ei ole alust väita, et kui narkootilist ainet minnakse hankima, siis kulutatakse kogu kaasas olnud sularaha ära. 18 1-24-5039 Anton Slepnjovil ütluste kohaselt ei ole ta tegelenud narkootiliste ainete müümisega. Kuigi Anton Slepnjovile ega Maksim Ovtšinnikovile ei ole esitatud süüdistust narkootiliste ainete müümises, siis kohtu hinnangul viitab 16.05.
  28. a leitud ja ära võetud narkootiliste ainete kogus üheselt sellele, et narkootilisi aineid käideldi ilmselt müügiks ja tulu saamise eesmärgil. Samuti kinnitas ka Anton Slepnjov, et ta pidi Lätist leitud ainete eest saama raha. Arvestades aine kogust ei saa öelda, et isikud kasutasid neid aineid enda tarbeks. Lisaks märgib kohus, et Maksim Ovtšinnikov ei andnud ütlusi ning seega ei andnud ta ka selgitusi sularaha ja mobiiltelefoni osas, et see oleks mingi muu vara kui narkootiliste ainete käitlemisest saadud. Isikutel on igapäevased vältimatud kulutused ja püsikulud, mille jaoks on inimesel vaja rahalisi vahendeid. Samuti tuvastati, et Anton Slepnjovile kuuluvad mobiiltelefonid iPhone 15 ja iPhone 12 Mini ning Maksim Ovtšinnikovile kuulub mobiiltelefon iPhone 15 ning ka nende soetamiseks on isikutel vaja rahalisi vahendeid. Mobiiltelefoni Apple iPhone 128GB hind on Elisa e-poest 819 eurot (I kd, tl 163-165) ning mobiiltelefon Apple iPhone 12 Mini 64GB hind on Telia e-poes 299 eurot (I kd, tl 166-168). Seega arvestades asjaolu, et isikutel on vältimatud püsikulud, neilt leiti mobiiltelefone, mille hinnad on pigem kallimad ning isikute legaalne sissetulek ei ole suur, siis on põhjendatud alus arvata, et Anton Slepnjovil ja Maksim Ovtšinnikovil on sissetulek, mis on saadud narkootilise ainete müügist.

§ 832

lg 1 kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kohus leiab, et süüdistatavad ei ole tõsikindlalt tõendanud, et isikute kinnipidamisel leitud sularaha ja mobiiltelefonid oleks pärinenud legaalsetest allikatest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi poolt toimepandud kuriteo olemuse ning isikute legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra tõttu on alust eeldada, et isiku omanduses olev sularaha ja mobiiltelefonid on soetatud kuritegeliku päritolu vahendite eest ja on seeläbi käsitletav kriminaaltuluna. Seetõttu leiab kohus, et esinevad alused Anton Slepnjovi ja Maksim Ovtšinnikovi vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus konfiskeerib

§ 832lg 1 alusel Anton Slepnjovilt kinnipidamise käigus ära võetud sularaha 125 eurot ja mobiiltelefonid i

Phone 15 ja iPhone 12 Mini ning Maksim Ovtšinnikovilt kinnipidamise käigus ära võetud sularaha 1890 eurot ja mobiiltelefon iPhone 15, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid

§ 191

kohaselt kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 83

lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Süüdistatavatel puudub narkootilise ja psühhotroopse aine omamiseks vajalik luba. Seega tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis,

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel NPALS § 7 lg 3 alusel EKEI valdusesse. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lääne talituse (Riia mnt 233a, Pärnu) valduses asuvad ekspertiisiaktiga nr X tagastatud tühjad pakendid. Kohus leiab, et need tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 19 1-24-5039 16.05.

  1. a tolliläbivaatuse käigus sõidukist Škoda Octavia registreerimismärgiga X leiti mobiiltelefonid Redmi Note 9 Pro ja Redmi. Kohus leiab, et need tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 16.05.
  2. a tolliläbivaatuse käigus võeti Anton Slepjonovilt ära 2 tšekki. Kohus leiab, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 17.05.
  3. a toimunud sõiduki registreerimismärgiga X läbivaatuse käigus on ära võetud esemed, mis pakendati läbipaistvasse kilekotti ja suleti tõkendiga nr X . Kohus leiab, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 17.05.
  4. a sõiduki registreerimismärgiga X läbivaatuse käigus ära võetud Anton Slepnjovile kuuluvad esemed, mis on suletud tõkendiga X . Kohus leiab, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. MTA uurimisosakonna andmelaos digitaalsel hoiul asuvad Anton Slepnjovi mobiiltelefoni iPhone 12 Mini ja mobiiltelefoni Redmi Note 9 Pro kopeeritud andmed. Kohus leiab, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Anton Slepnjovile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 2099,85 eurot. Maksim Ovtšinnikovile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1904,67 eurot. Kohus leiab, et määratud kaitsjatele määratud tasud on olnud vajalikud ja põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ), mille tegemise kulu on 402 eurot (I kd, tl 71). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr X ekspertiisiobjektideks olid nii Anton Slepnjovi kui ka Maksim Ovtšinnikovi poolt ebaseaduslikult käideldud ained, mis sisaldasid erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning mille käitlemises mõistis kohus isikud süüdi. Narkootilise aine ekspertiisi koostamine oli vajalik selleks, et selgitada välja, kas tegu on narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega, milline on ainete kaal ja mitmele isikule piisab ekspertiisiks esitatud ainetest narkojoobe tekitamiseks. Ekspertiisist saadud teave oli vajalik selleks, et hinnata, milline on võimaliku toimepandud kuriteo kvalifikatsioon. Kohus leiab, et nimetatud ekspertiisi teostamine on oluline mõlema isiku süü hindamisel. Seega kohus leiab, et nimetatud ekspertiisikulu tuleb välja mõista võrdsetes osades Anton Slepnjovilt ja Maksim Ovtšinnikovilt mõlemalt 201 eurot. Prokurör esitas kohtule ka DNA-ekspertiisi akti nr X menetluskulude õiendi summas 840 eurot (I kd, tl 185-186) ning palus selle välja mõista süüdistatavatelt võrdsetes osades. Kohus märgib, et kuivõrd prokurör ei esitanud kohtule ei ekspertiisimäärust ega ka ekspertiisiakti, vaid üksnes ekspertiisiakti õiendi, siis ei saa kohus nimetatud kulu tekkimist hinnata ega seda süüdistatavatelt välja mõista. Kohtule jääb arusaamatuks, milleks ja kelle või mille osas 20 1-24-5039 nimetatud ekspertiis teostati, kuivõrd üksnes õiendist see ei selgu. Seega jätab kohus DNAekspertiisi akt nr X kulu 840 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 2050 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Anton Slepnjovilt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 4350,85 eurot ja Maksim Ovtšinnikovilt 4155,67 eurot. Anton Slepnjov ega tema kaitsja ei ole avaldanud, et menetluskulude kohene tasumine käib süüdlasele üle jõu ja soovi tasuda menetluskulud pikema aja jooksul. Seega Anton Slepnjov on kohustatud tasuma riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti tuleb Maksim Ovtšinnikovil riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik Helen Tekko Rahvakohtunik Eili Pais Rahvakohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.