← Eesti

2-23-18325/33

Obsah (9)§ 459§ 164§ 657§ 456§ 442§ 238§ 331§ 652§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-18325 W.H

§ 459kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas.

PKS § 101 lg 5 alusel tuleb lugeda, et hageja vajadused (kokku 1044,46 eurot) on kaetud 80 euro ulatuses lapsetoetuse arvel. Lähtudes vanemate võrdsusest tuleb hagi rahuldada osaliselt ning suurendada elatist selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 29.12.2023 elatis ((1044,47-80)/2) 482,24 eurot kuus. 3.21. Maakohus jättis

§ 164

lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ja nende suurust kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suurendamise osas, jätta hagi rahuldamata seadusjärgset miinimummäära ületavas osas ja arvestada, et kostja on andnud hagejale alates hagi esitamisest ülalpidamist kokku 1308,60 euro ulatuses. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kulud on ülepaisutatud, tõendamata ja põhistamata. 4.
  2. Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti kasutuseelise väärtuse kohta. Põhjendatud on võtta kasutuseelise määramisel aluseks, et hageja eluruumi osa on maksimaalselt 30 m 2, mis teeb eluasemekuluks 30x10,7=321 eurot ning koos kommunaalkuludega (põhjendatud 50 eurot kuus) maksimaalselt kokku 370 eurot. 4.
  3. Otsusest ei selgu, miks toidukulu on ca 1,8 korda suurenenud. Hageja põhjendatud toidukulu ühes kuus saab olla maksimaalselt 100 eurot. 4.
  4. Kostja ei nõustu, et ta ei toonud välja, milliseid komponente ja teleteenuste pakette ta täpsemalt vaidlustab ja mis oleks alternatiiv. Kostja vaidlustas kulu täies ulatuses. Teleteenuse pakkujaid on palju ning alati on võimalus võtta vastu soodsam pakkumine. 4.
  5. Igal aastal ei ole vajadust osta uut kooli-, käe või seljakotti, kõiki uusi koolitarvikud. Koolivõi käekott on eeldatavasti piisavalt kvaliteetne, et seda kasutada rohkem kui ühe õppeaasta. Hageja koolikohustustega seotud kulu on põhjendatud maksimaalselt 15 euro ulatuses. 4.
  6. Hageja põhjendatud huvitegevuse kulu ei ole 124,50 eurot. Pole tõendatud, et hageja käib reaalselt 2-3 korda nädalas suvel treenimas. Vaidlusalusel perioodil (
  7. a suvel ja edaspidi) hageja enam sulgpallitreeningutes ei käinud. Treeninglaagrit kui ühekordset kulu ei saa arvestada põhjendatud kulude hulka. Pole teada, kas hageja edaspidi treeninglaagrites käib. 4.
  8. Riiete ja jalanõude kulu ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. Tõendid ei tõenda ainult hageja tarbeks tehtud kulutusi. 8

(14)4.
  1. Meelelahutuse põhjendatud kulu on 15 eurot kuus. Spaas käimist ei saa püsikulude hulka arvestada, kuivõrd see on võimalik vastavalt vanemate rahalisele olukorrale ja luksuslik kulu. 4.
  2. Otsusest ei selgu arvutuskäik tervishoiukulu 27 eurot kohta. Kuludokumendid võivad kajastada ka hageja ema kulusid. D-vitamiini ei pea soetama hinnaga 22 eurot purk, vaid sooduskampaania ajal soodsamalt ning erinevate tootjate pakutavaid tooteid võrreldes. 4.
  3. Otsusest ei selgu, miks on hügieenitarvete kulu põhjendatud 35 euro ulatuses kuus, kui tõendatud kulu on 20,50 eurot. Kostja on seisukohal, et kulu on põhjendatud 10 eurot kuus. 4.
  4. Isegi kui maakohus leidis, et
  5. aasta sünnipäevakulu ei ole põhjendatud elatise suuruse määramisel arvestada, tõendab see, et hageja ema keeldus
  6. aastal hageja sünnipäeva eest tasumast ning kostja täitis ülalpidamist selle kulu osas lisaks igakuisele elatise tasumisele. Kostja on valmis sünnipäevakulusid vahetult kandma ning ta ei vaielnud kuludele vastu. Pärast maakohtu otsuse tegemist kandis ka
  7. aastal hageja sünnipäevapeo kulud 400 eurot kostja. 4.
  8. Tehnikavahendite kulu 19,72 eurot kuus püsivajaduste hulka arvestamine on põhjendamatu. Kostja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja soetas 09.11.2024 hagejale uue mobiiltelefoni iPhone 14 128GB hinnaga 719,99 eurot, mistõttu ei ole vajadust lähiaastatel uusi tehnikaseadmeid soetada ning seetõttu ei ole kulu põhjendatud. 4.
  9. Võrreldes varasema kohtulahendiga on hageja elustandard otsuse kohaselt oluliselt tõusnud, mis ei ole tingitud vaid elukalliduse tõusust. Hageja elustandardit on oluliselt tõstnud hageja ema ainuisikuliselt ilma kostjaga seda kooskõlastamata. 4.
  10. Ülalpidamisega seotud vahetult kantud kulude hulka tuleb lisaks arvestada: bussipilet 6,55 eurot, rongipilet 7,06 eurot,
  11. aasta sünnipäevapeo kulu 400 eurot ning telefoni soetamise kulu 719,99 eurot, kokku (175+6,55+7,06+400+719,99) 1308,60 eurot. Alternatiivselt tuleb nende kulukategooriate arvestamine ülalpidamiskuludes võrdsustada igakuise kuluga 0 eurot ning selle arvelt maakohtu poolt välja mõistetud elatise suurust vähendada. 4.
  12. Maakohus ei arvestanud ka, et hageja viibib keskmiselt 7 ööpäeva kuus kostja juures ning kostja kannab sel ajal hageja ülalpidamiskulusid, mis on võrdväärsed ema poolt kantavate kuludega. Bussi- ja rongipiletid, mis kinnitavad transpordi eest tasumist, tõendavad ka seda, et hageja on kostja juures viibinud. Kohus ei hinnanud, mitu päeva kuus hageja kostja juures viibib. Vastus apellatsioonkaebusele
  13. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. 5.
  14. Hageja on tänaseks vähendanud sulgpallitreeningute osakaalu varasemalt kolmelt korralt nädalas kahe korrani nädalas, lisades samaaegselt juurde rühmatreeningud kodulähedases spordiklubis alates oktoobrist
  15. Hageja igakuise treeningpaketi maksumus spordiklubis on 48,50 eurot. Hageja kordab maakohtus esitatud seisukohti, et suvel treeninguid ei toimu ja hageja käib ise väljakut rentides sõpradega mängimas. 9
(14)5.
  1. Hageja selgitas oma 20.01.2025 lõplikes seisukohtades, et hageja on sulgpalli asemel hakanud mängima padelit alates jaanuarist 2025 ühel korral nädalas treeningutasuga 75 eurot kuus. Sarnaselt sulgpallitreeningutega käivad padelimängijad regulaarselt võistlemas (soovitavalt korra kuus) nii Eestis kui ka välismaal, ja selle maksumus on keskmiselt 30–35 eurot turniiri kohta. Samuti käiakse treeninglaagrites. Hageja ei ole veel võistlema jõudnud, kuna on harrastusega tegelenud vähest aega. Seega moodustavad hageja tänased treeningukulud 48,50+75=123,50 eurot, arvestamata kulutusi turniiridele ja laagritele. Kulud on suuremad, kui maakohtu menetluse ajal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis elatise välja seadusjärgses miinimummmääras ja määras elatise tasumise korra. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

7.

§ 442

lg 5 alusel võtab kolleegium esmalt seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite kohta.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus ei võta asja juurde poolte esitatud järgmisi tõendeid. 7.

  1. Kostja esitats 12.11.2024 kirjavahetuse telefoni sõnumirakenduses (dtl 372) ja telefoni ostukviitungit (dtl 373). Kirjavahetusega soovib kostja tõendada, et laps ei käi treeningutes alates 01.06.
  2. Kviitungiga soovib kostja tõendada, et ostis 09.11.2024 hagejale uue mobiiltelefoni iPhone 14 128GB, mille maksumus oli 719,99 eurot. Hageja esitas mobiiltelefoni iPhone 16 ostutšeki (dtl 395), millega soovib tõendada, et tema ema ostis talle 26.11.2024 nutitelefoni maksumusega 979 eurot. Pooled vaidlevad ühtlasi, kelle ostetud telefoni hageja kasutab. Poolte esitatud tõendid mobiiltelefonide ostmise kohta ei tõenda, et hageja ema või kostja ostetud telefoni kasutab hageja, või hageja ema ostetud telefoni kasutab ta ise. Hageja ja kostja 12.11.2024 kirjavahetusest nähtub, et laps vastab isa pärimise peale end mitte mäletavat, millal ta viimati sulgpallitreeningus käis. Tõend ei ole asjakohane, sest sellest ei nähtu, millal ja mis ulatuses on hageja sulgpallitreeningutest loobunud ning kas ta on mänginud sulgpalli sõpradega suvel, kui treeninguid ei toimunud. 7.
  3. Kostja esitas oma lõplike seisukohtadega väite, et laps kasutab Elisa ELAMUS rakendust ja esitas selle kohta tõenditena sõnumirakenduse väljavõtte lapse ja isa vahel, kus laps küsib Elisa paroole (dtl 425), samuti Elisa arved viimaste kuude eest (dtl 426). Nimetatud asjaolud ja tõendid on esitatud hilinemisega, sest põhjustaksid vajaduse anda vastaspoolele tähtaeg ja kohtuotsuse edasilükkamise, kohus neid ei menetle ega esitatud tõenditega ei arvesta (

§ 331lg 1, § 652 lg 4).

7.3. Hageja esitas 02.11.2024 16+ peo pileti (dtl 392), millega hageja tõendab kulutusi meelelahutusele; sünnipäevatordi tellimuse ja arve (dtl 393–394), millega hageja tõendab 10

(14)sünnipäeva pidamist kodus ja selle tarbeks tema ema poolt tordi tellimist. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja osaleb pidudel või tema ema on teinud
  1. aastal kulutusi talle sünnipäeva organiseerimiseks. Seetõttu puudub vajadus hagejal neid väiteid tõendada ja tõendeid ei ole vaja asja juurde võtta.
  2. Ülejäänud asjaolude ja tõendite osas arvestab ringkonnakohus sellega, et tegemist on ülalpidamisasjaga, poolte esitatud tõendid on asjakohased ja vajalikud asja õigemaks lahendamiseks ning neid ei olnud võimalik esitada maakohtus (

§ 652lg 3 p 2).

8.

  1. Asja juurde tuleb võtta kostja vestlus sulgpallikeskusega (dtl 399), spordiklubi arve (dtl 391), padeliklubi treeneri 11.01.2025 e-kiri hageja trenniaegade kohta (dtl 409) ja väljavõtte klubi kodulehelt trennide, turniiride ja laagrite aegade ning hindade kohta (dtl 410–413). 8.
  2. Sulgpallikeskuse sõnumist nähtub, et sulgpallitreeingute eest tasus hageja viimati 07.06.
  3. Kuna pooled ei vaidle, et hagejal suvel treeninguid ei ole, eeldab ringkonnakohus, et tegemist on mai kuu eest makstud tasuga. Tõendist saab järeldada, et alates juunist 2024 hageja sulgpallitreeningutel ei osalenud. 8.
  4. Hageja ei ole väitnud, et käiks suvel kolm korda nädalas sulgpallitrennis, vaid et mängib suvel sulgpalli sõpradega 2 korda nädalas ja üürib selleks eraviisiliselt väljakuid. Mänguväljakute rendihindade üle pooled ei vaidle. Maakohus on põhjendatult eeldanud sõpradega mänguväljakutel käimise ja selle tiheduse väidete elulist usutavust ja kostja pole vastupidist tõendanud. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses, et hageja on sulgpalli mängimise asendanud rühmatreeninguga spordiklubis ja padelimänguga. 8.
  5. Spordiklubi arvest nähtub, et hageja on tasunud novembri kuu eest 48,50 eurot. Padeliklubi kodulehe väljavõttelt trennide, turniiride ja laagrite aegade ning hindade kohta nähtub, et treeningkorra maksumus kuus on 75 eurot, lisaks on võimalik osaleda turniiridel maksumusega 35 eurot ja laagrites maksumusega 200 eurot. Ringkonnakohus järeldab tõenditest, et hageja hakkas alates novembrist 2024 käima rühmatreeningus maksumusega 48,50 eurot ja alates jaanuarist padelitrennis maksumusega 75 eurot kuus. Seega ei olnud hagejal kulutusi sulgpallitreeningutele juunist kuni oktoobrini 2024, alates oktoobrist olid kulutused rühmatreeningutele 48,50 eurot ja alates jaanuarist 2025 on need 48,50+75=123,50 eurot.
  6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega apellatsioonkaebuses vaidlustatud kulude osas ja ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. 9.
  7. Maakohus arvestas põhjendatult hageja kasutuseelise määraga ½ lähtudes sellest, et 69,30 m2-ne korter on hageja ja tema ema ühiskasutuses ning kummalgi on oma tuba. Maakohus ei jätnud põhjendatult arvestusest välja ema kasutuses olevat 13 m 2 suurust tuba, kuna ka hageja kasutuses on üks tuba. Sellest tulenevalt ei määranud maakohus ebaõigesti hageja eluasemekulude suurust. 9.
  8. Maakohus on põhjendatult tuginenud mõistliku ja vajaliku toidukulu hindamisel toiduainete kallinemisele alates
  9. aastast, võimaluse puudumisele süüa peale koolipäeva lõppu isapoolsete vanavanemate juures, tulenevalt lapse vanusest suurenenud õpikoormuse ja treeningute mahule, samuti mingis ulatuses väljas söömise vajadusele. Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja vajalik toidukulu on 160 eurot kuus. 11

(14)9.
  1. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud koolikohustusega, riiete ja jalanõudega seotud kulude suurust vastavalt 20 ja 107 eurot kuus (otsuse p-des 13.2 ja 15 koos selle alapunktidega). Osaliselt on maakohus nende kulude suuruse põhjendatult hinnanguliselt määranud. Samuti on maakohus selgitanud (otsuse p 15.3), miks asjas esitatud tõendid tõendavad kulutuste tegemist riiete osas hagejale ja miks on eluliselt usutav sellises suuruses kulutuste tegemine. 9.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kui vanemate elustandard lapse spaaskäimist võimaldab, ei ole tegemist põhjendamatu kulu või luksusega. Kostja ei ole väitnud, et tema sissetulekud sellise teenuse pakkumist lapsele ei võimalda. 9.
  3. Iseenesest on õige kostja väide, et vitamiine saab osta ka sooduskampaaniate ajal. Siiski on hageja põhistanud keskmisest kallima hinnaklassiga toodete valimist põhjusel, et need sisaldavad võrrelduna odavamatega rohkem toimeaineid. Arvestades, et hageja näol on tegemist kasvueas aktiivselt spordiga tegeleva lapsega, ei pea ringkonnakohus kulutusi selles osas 27 euro ulatuses kuus põhjendamatuks. Kostja väited, et maakohus oleks pidanud kaaluma, kas kõik kuludokumendid kajastavad vaid hageja või ka tema ema kulutusi, on sedavõrd üldine, et seda ei ole võimalik hinnata. 9.
  4. Maakohus on leidnud õigesti, et hügieenitarvete kulu hageja kui 14–15-aastase tütarlapse puhul 35 eurot kuus on siinsel juhul põhjendatud. Osaliselt on maakohus lähtunud esitatud tõenditest ja osalt määranud kulu hinnanguliselt. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et sellises vanuses vajab noore inimese nahk nahaprobleemide ennetamiseks mitmeid hoolustooteid ja tekib ka vajadus dekoratiivkosmeetika järele. 9.
  5. Maakohus tuvastas, et hageja teleteenuste kulu on 21,99 eurot. Kostja väited, et teleteenuste pakkujaid on palju ja alati on võimalik suhelda erinevate pakkujatega ja võtta vastu soodsam pakkumine, on sedavõrd üldised, et nende põhjal pole võimalik maakohtu otsust muuta. 9.
  6. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et juunist kuni oktoobrini (k.a) hageja kulutusi sulgpallitrennile ei teinud, alates novembrist 2025 oli rühmatreeningute kulutuste suurus 48,50 eurot ja alates jaanuarist 2025 koos padelitreeningutega 123,50 eurot kuus. Hageja on möönnud, et ta ei ole veel padeli võistlustel ja laagris käinud, kuid selle harrastusega tegelejad tavatsevad käia nii turniiridel maksumusega 30–35 eurot turniiri kohta kui ka laagrites maksumusega 200 eurot. Puudub alus arvata, et hageja kogemusega sporditüdruk ei sooviks pallimängu liigi väljavahetamisel jätkata esimesel võimalusel turniiridel ja laagrites käimist. Padeli turniirid on kuni 15 eurot kallimad ja laagrid 82 eurot odavamad. Kostja ei ole selgitanud, millel põhinevad tema väited, et hageja ei jätkanud 2024 aasta suvekuudel sõpradega mänguväljakute rentimist ja nädalas 2 korda iseseisvalt oma lõbuks mängimist. Maakohus tuvastas, et ilma treeninguteta suvekuudel on hageja kulutused spordile vahemikus 80–120 eurot kuus. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et treeninglaagri kulu on ühekordne kulu, mida elatise hulka ei tuleks arvestada. Maakohus on õigesti liitnud kõik huvitegevuse komponendid ja jaganud need 12 kuuga. Ka treeninglaagrid kuuluvad selliste kulutuste hulka. Kuigi hageja kulud vähenesid septembrist kuni oktoobrini 2025 93+20=113 euro võrra (õppetasu sulgpallitreeningute eest ja võistluste kulu), suurenesid need alates novembrist kuni detsembrini 48,50 euro võrra ja alates jaanuarist 2025 48,50+75=123,50 võrra. Arvestades, et treeningud kestavad aastas 9 kuud, hagejal on plaan hakata osalema turniiridel ja laagrites, on igakuise 12
(14)maksumuse suuruseks ((9×123,50)+200+30):12=134,15 eurot. Siinjuures ei arvesta ringkonnakohus suviste padeliväljaku üürimise kuludega, mis eelduslikult varasema praktika kohaselt samuti tekivad. Kuna kulutused huvitegevusele suurenevad, tasakaalustab see paari kuu (september kuni oktoober 2024) puudunud trennitasude ja november kuni detsember väiksemas ulatuses trennitasude) maksumuse. Seetõttu maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole.
  1. Asjas ei ole võimalik arvestada kostja kulutustega hageja
  2. aastal peetud sünnipäevapeo pidamiseks 400 euro ulatuses. Tegemist on kuludega, mida hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on kandnud isa olukorras, kus ema ei ole nõustunud selliste kulude kandmisega. Puudub vanematevaheline kokkuleppe nende kulude elatisest mahaarvestamiseks.
  3. Maakohus ei arvestanud põhjendatult kostja ostetud bussipiletiga maksumusega 6,55 eurot (dtl 150, 151), rongipiletiga maksumusega 7,06 eurot (dtl 153). Elatise vahetuks andmiseks transpordikulutuste osas ei saa pidada lapsele enda juurde sõitmiseks bussi- ja rongipileti tasumist. Kulutusi, mida lahusolev vanem on teinud lapsega koosolemiseks, ei saa arvestada elatise hulka.
  4. Maakohus leidis põhjendatult, et tehnikavahendite kulu ühes kuus on põhjendatud 19,72 euro ulatuses. Kostja kulutus telefoni ostmiseks on tehtud peale maakohtu otsuse tegemist, kui kohus oli mõistnud kostjalt välja elatise hageja kasuks, mis hõlmas ka sidevahenditele tehtud kulutusi. Kostjal tulnuks kooskõlastada telefoni ostmine hageja seadusliku esindajaga ja viimase nõusolekul saanuks kulutuse elatisest maha arvestada. Olukorras, kus mõlemad vanemad on väidetavalt teinud vastavaid kulutusi peale kohtuotsuse tegemist, ei ole kostja tehtud kulutuste mahaarvamine elatisest põhjendatud.
  5. Kostja väide, et hageja elustandard on maakohtu otsusest lähtuvalt oluliselt tõusnud ja ei ole tingitud vaid elukalliduse tõusust, on sedavõrd üldine, et seda ei ole võimalik hinnata.
  6. Maakohus ei arvestanud põhjendatult asjaoluga, et hageja viibib keskmiselt 7 ööpäeva kuus kostja juures, sest kostja ei ole seda maakohtus väitnud ega tõendanud. Hageja ei võta neid väiteid omaks. Kostja juures viibimist nimetatud ulatuses ei tõenda kostja maakohtus esitatud bussi- ja rongipiletid, sest need kajastavad vaid üksikjuhtumeid. Tegemist on uue asjaoluga, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (

§ 652lg 4).

  1. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja loobus oma vastuväitest, et ta ei ole võimeline lapsele nõutavas ulatuses elatist maksma. 06.09.2024 kohtuistungi protokollist (dtl 297-298, ajamärge 00:03:08) nähtub, et kohus küsis kostjalt, kas ta tugineb jätkuvalt sellele, et tal ei ole varaliselt võimalik maksta nõutud ulatuses elatist ja kostja vastab (samas, ajamärge 00:03:31): „Ei. Me ei ole seda ka niimoodi väitnud. Kostja üritas näidata, et tal on ka suures mahus kohustusi.“ Selle peale kordab kohus küsimust (samas, ajamärge 00:03:43) ja kostja vastab: „Ei tugine. Kostjal on töökoht olemas ja ta suudab ennast üleval pidada, aga kostja positsioon on jätkuvalt, et hagi on ülepaisutatud.“
  2. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ja kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et 13

(14)kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid

§ 164lg-s 3 sätestatud asjaolud.

18.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.