KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-3551 Tsiviilasi A Ki hagi O Ki vastu elatise nõud

§ 101lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse suuruse muutumisele.

1. Alates kohtuotsuse jõustumisest kohustada O Ki tasuma punktis 3 nimetatud elatis jooksva kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks A Ki arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatisraha“.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning kostja vastuväited
3. A K (hageja) esitas 04.03.2024 (täiendatud 18.07.2024) Harju Maakohtule hagi O Ki (kostja) vastu seadusjärgses miinimummääras elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt pidas kostja hagejat ülal kuni
4. aasta koroonapandeemiani, mil ta kaotas töö ja püsiva sissetuleku. Praegu on kostja ülalpeetav xxx ega osale hageja elus.
5. Kohus kuulas pooled ära 31.03.2025 toimunud istungil, kus kostja märkis, et ei ole suuteline enam hagejale elatist tasuma. Kostja töövõime on piiratud ning kogu tema pension läheb hooldekodule. Kinnisvara kostjal ei ole. Kostjal ei ole lähedasi, kes suudaksid tema asemel ülalpidamiskohustust täita. Hageja seaduslik esindaja K K tõi välja, et vahepeal panustas kostja hageja ülalpidamisse 40 euroga kuus. Hageja seaduslik esindaja nõustus, et kostja töövõimetus on ilmselt täielik, kuna lisaks xxx on kostja xxx. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning menetluses kogutud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub otsust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 6, mille kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
7. Perekonnaseaduse (

) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama oma vanematelt.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja alaealine laps. Kostja hageja kasvatamises ega tema ülalpidamises ei osale. 5.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

5.1.

§ 101

järgse elatise arvutamise aluseks võetakse baassumma (200 eurot), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeks muutusega (

§ 101lg 3).

Indekseeritud baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis arvutatakse iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Hagi esitamise ajal oli indekseeritud baassumma 249,78 eurot ning kolm protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot. Perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning kolm protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot. Alates 01.04.2025 on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ning kolm protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot1. 5.2.

§ 101

lg 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse 1 https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on igal lapsel kuni 19-aastaseks saamiseni õigus lapsetoetusele, mis vastavalt § 17 lg-le 3 on esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et lapsetoetus laekub tema arvele (dtl 2). Seega tuleb

§ 101elatise summast arvata maha ühe vanema osa ehk pool lapsetoetuse suurusest.

5.3.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hageja elus ei osale. Samuti ei ole hageja ja kostja vahel kindlaks määratud suhtluskorda, mida elatise suuruse vähendamisel arvesse tuleks võtta. Seega

§ 101lg 6 käesoleval juhul ei kohaldu.

5.4. Käesoleval juhul ei kohaldu ka

§ 101

lg 7, mille kohaselt tuleks elatise summat vähendada 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 5.5. Eelnevat arvesse võttes on hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2024

§ 101

alusel arvutatud elatise suurus 260,33 eurot, perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 elatise suurus 287,72 eurot ning alates 01.04.2025 kuni järgmise indekseerimiseni elatise suurus 301,74 eurot. 6.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 näeb ette, et kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ning üksnes mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuvaks põhjuseks peetakse muuhulgas vanema töövõimetust. 6.

1. Kostja on menetluses toonud välja, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda. Töötukassa on 05.11.2024 otsusega määranud kostjale puuduva töövõime (dtl 41). Esimest korda määrati kostjale puuduv töövõime 20.09.2019 (dtl 45). Töötukassa 05.11.2024 otsusest nähtuvalt on kostjal raske tegutsemispiirang liikumisel, mõõdukas tegutsemispiirang käelisel tegevusel, teadvusel püsimises ja enesehoolduses ning kerge tegutsemispiirang õppimises ja tegevuste sooritamisel. xxx tõttu on kostjal raskendatud lühikeste vahemaade läbimine, treppidest liikumine, kehaasendi säilitamine ja muutmine ning käe nõrkuse ja liikuvuse piiratuse tõttu raskendatud käte peenmotoorika, käte sirutamine ja asjade liigutamine. Samuti on kostjal raskendatud enda pesemine ja riietamine. Piirangute ulatuse tõttu ei ole kostja töövõime töötukassa hinnangul tõenäoliselt muutuv (dtl 41-42). 6.
2. Töövõimetoetuse seaduse § 14 lg 3 kohaselt avaldab töötukassa töövõimetoetuse kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel. Töötukassa kodulehel avaldatud andmetel on alates 01.04.2025 töövõimetoetuse suurus puuduva töövõime korral keskmiselt 652,20 eurot kuus
3. xxx kohatasu omaosalus on nende kodulehe andmetel 630 eurot kuus 3, kuid xxx kuuluva xxx hooldekodu juhatuse liikme xxx kinnitusel on omaosalustasu tõusnud praeguseks 800 euroni kuus. Kinnistusraamatu andmetel kostjale kinnisvara ei kuulu. Äriregistri andmetel ei ole kostja nimele registreeritud äriühinguid. Liiklusregistri andmetel kuulub kostjale sõiduauto xxx, millele on seatud viis keelumärget (dtl 46). 6.
4. xxx sotsiaaltöö talituse juhataja xxx kinnitas 21.04.2025 telefoni teel, et ka xxx andmetel ei ole kostjal muid vahendeid peale sotsiaaltoetuste, millest ülalpidamiskohustust täita. xxx 2 3 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimetoetus/toovoimetoetuse-suurus https://www.aarand.ee/pruuna-mois selgitas, et xxx linna praktika üldhooldekoduteenuse toetuse määramisel võtab arvesse teenuse saaja ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. See tähendab, et hooldekoduteenuse saaja toetust suurendatakse, kui kohus on alaealisele lapsele teenuse saajalt elatise välja mõistnud ning teenuse saaja enda varalise seis ülalpidamist anda ei võimalda.
5. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuigi kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist

§ 101

alusel arvutatud ulatuses enda toimetulekut kahjustamata üksnes talle makstavate sotsiaaltoetuste arvelt, arvestab kohus eelnevalt viidatud xxx linna praktikat sotsiaaltoetuste maksmisel, mis võimaldab kostjal tasuda hagejale

§ 101arvutatud ulatuses elatist.

Kuna sotsiaaltoetusi ülalpidamiskulude kandmiseks ei maksa xxx linn tagantjärele, mõistab kohus elatise välja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni väljamõistetavat elatist kostja enda majandusliku seisundi tõttu tasuda ei suudaks, mistõttu vähendab kohus selles osas elatise suuruse

§ 102

lg 1 alusel nullini ehk jätab hageja nõude elatise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni rahuldamata. Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb kostjal tasuda hagejale elatist summas 301,74 eurot, mis koosneb indekseeritud baassummast (282,31 eurot), millele on liidetud kolm protsenti riigi keskmisest brutokuupalgast (59,43 eurot) ning millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest vastavalt PHS § 17 lg-le 3 (40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), vastavalt baassumma indekseerimisele ja brutokuupalga muutumisele

§ 101lg-te 3 ja 4 järgi.

8. Vastavalt hageja taotlusele kohustab kohus tasuma kostjal elatis hageja hagiavalduses märgitud kontole. Kuna elatis tasutakse vastavalt

§ 100

lg-le 4 iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjal tasuda elatis alates otsuse jõustumisest iga kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik