) § 53 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. KAEBAJA SEISUKOHT
PS § 16 ei ole piiramatu põhiõigus ega välista endalt elu võtmist. Eestis on enesetapp lubatud, mistõttu ei tohi kedagi karistada selle eest, kui inimene jääb enesetappu sooritades ellu. Kaebajal on õigus mitte elada. Ta soovib võtta endalt elu. See otsus on tema enda valik. Vabasurm ei seostu vägivalla ega tahtevastasusega ja austab isiku tahtevabadust ning inimväärikust. Puudub õigusselgus, kas kinnipeetav on kohustatud kandma vangistuse lõpuni või võib ta enne selle lõppu endalt elu võtta. Lisaks on kaebajal küsimus, kas PS § 16 keelab iseenda surmale 5-25-5 kaasaaitamise ning annab õiguse seaduse kohaselt isikut selle eest karistada. Kaebaja taotleb, et kolleegium arvestaks asja lahendamisel Tallinna Halduskohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu asjas nr x-xx-xxxx tehtud määrustega, millega ei võetud menetlusse tema kaebust kohustada Tallinna Vanglat võimaldama talle eutanaasiat. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab isik pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole tingimusel, et tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on individuaalkaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (alates RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati RKPJKm 14.04.2025, 5-25-2/2, punkt 8). 6.
lõike 3 kohaselt korraldab tervishoiuteenuse osutamist kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule Tervisekassa.
lõige 4 sätestab, et vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks. 7. Kaebusest ei nähtu, et Tervisekassal oleks praegusel juhul
Seega ei ole kolleegiumile teadaolevalt vaidlustatud sätet kaebaja suhtes kohaldatud. Kaebaja on vanglas vabasurma võimaldamise küsimuses haldusasjas nr x-xx-xxxx kohtu poole juba pöördunud, kuid kohtud tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Riigikohus ei võtnud selles asjas määruskaebust menetlusse. See, et menetlusosaline kohtumenetluse lõpptulemusega ei nõustu, ei anna talle alust pöörduda veel kord Riigikohtu poole. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium XX-i kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.