Obsah (7)

§ 432§ 661§ 478§ 466§ 430§ 428§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi Viru Maakohus Nele Teelahk 2-24-18160 16. mai 2025, Jõhvi J.Y hagi P.M vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamisek

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-24-18160 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 6) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 2 7) Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 8)

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

9) Pooled kinnitavad, et peale käesolevas kompromissilepingus märgitu puuduvad pooltel üksteise vastu igasugused muud ühisvara puudutavad nõuded.

1. Kohus algatas
2. aprilli 2025 määrusega samas tsiviilasjas menetluse H.X (eestkostja) kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks (ühisvara jagamiseks ja kompromissi sõlmimiseks).
3. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marina Kelpman esitas
4. mail 2025 kohtule seisukoha, millega leidis, et kohtu nõusoleku andmine kokkulepitud tingimustel ühisvara jagamiseks ja menetluse kompromissiga lõpetamiseks on eestkostetava huvides. Tehingu tegemine ei kahjusta eestkostetava huve, sest korter jääb tema omandisse ning vara arvelt saab tulevikus vajadusel katta eestkostetava hooldekodu kulusid. Esindaja kuulas eestkostetava ära tema viibimiskohas. Esindaja veendus ärakuulamisel, et eestkostetava tervislik seisund ei ole eestkoste määramise ajast paremaks muutunud. Eestkostetav on täielikult desorienteeritud ajas, kohas ja olukorras. Eestkostetav teab oma nime, kuid enda muudes andmetes on desorienteeritud. Hooldekodu sotsiaaltöötaja ja hoolduspersonal kinnitasid, et eestkostetava tervislik seisund ei võimalda tal oma arvamust avaldada, ta vajab järelevalvet ja hooldust elukestvalt. Eestkostja selgitas esindajale, et on seni taganud eestkostetava vara korrashoiu ja korteri kulude tasumise ning teeb seda ka edaspidi.
5. Narva linn (Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti kaudu) leidis, et ei saa asuda seisukohale, et kompromiss oleks lubamatu. KOHTU SEISUKOHT Eestkostjale tehingu tegemiseks nõusoleku andmine
6. Kohus leiab, et eestkostjale tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel tehingu tegemiseks.
7. Hageja (eestkostetav) on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXX ) omanikuna. Eestkostetav omandas korteri
8. augustil 2003 (dtl 26). Eestkostetava ja kostja abielu sõlmiti
9. augustil
10. Seega omandati korter eestkostetava ja kostja ühisvarasse (perekonnaseaduse (PKS) § 25). Tsiviilasjas nr 2-22-11186 määrati H.X J.Y eestkostjaks kuni
11. novembrini
12. Eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja esitas eestkostetava nimel ühisvara jagamise hagi. Pooled jõudsid ühisvara jagamises kokkuleppele ning palusid kohtul kompromissi kinnitada.
13. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 187 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi. Seega vajab avaldaja taotletavate tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut. Kohtu nõusolek tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas tehing vastab eestkostetava huvidele. Nõusoleku andmisest keeldumine on põhjendatud olukorras, kui kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutamine ei ole eestkostetava huvides. Seetõttu 3 tuleb ka praeguses asjas hinnata, kas eestkostetava nimel ühisvara jagamine selliselt, et eestkostetav omandab selle enda ainuomandisse, on eestkostetava huvides. Kohus otsustab nõusoleku andmise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluse sätteid arvestades käesoleva hagi menetluse raames (vt ka RKTKm

1. november 2015, tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 25).
2. Kohus nõustub nii eestkostja kui eestkostetavale määratud esindaja seisukohaga, et eestkostetava ühisvara jagamine selliselt, et see jääb eestkostetava ainuomandisse, on eestkostetava huvides. Kohus on eestkostetava ära kuulanud tsiviilasjas nr 2-22-
3. Kuivõrd eestkostetava ja kostja abielu on lõppenud, siis on mõistlik jagada ka ühisvara. Korteriga kaasnevad igakuised kulud eestkostetavale. Samas on eestkostja ka seni korraldanud sama korteriomandiga seotud kulude kandmise ning kohtul puudub alus arvata, et ta ei teeks seda edaspidi. Samuti saab vajaduse tekkimisel ja kohtu nõusolekul eestkostetavale kuuluva korteri maha müüa eestkostetava kulude kandmiseks. Ühisvara jagamisega ei vähendata ega kahjustata eestkostetava vara. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus tsiviilasjas nr 2-22-11186 (PKS § 194). 11.

§ 478

lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

§ 466

lg 3 järgi kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kompromissi kinnitamine 12. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 13.

§ 430

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. 14. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

15. Kohus selgitas istungil pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 16. Pooled taotlesid määruskaebuse esitamise õiguse välistamist.

§ 661

lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega on tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Kuivõrd

§ 478

lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub eestkostjale tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest, siis ei saa kompromissi kinnitavas osas jõustuda määrus enne seda, kui jõustub eestkostjale selle sõlmimiseks nõusoleku andmine. Seetõttu jätab kohus hagimenetluste poolte taotluse määruskaebuse õiguse välistamiseks rahuldamata. 17. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud kompromissis. 18. Ühisvara jagamise osas on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool (s.o 210 eurot) ühisvara 4 jagamise nõude esitamisel tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida kelle ja millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse. 19. Kohus selgitab, et kompromissimääruse täitmiseks tuleb hagejal täitmiseks pöörduda kinnistamisavaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. (allkirjastatud digitaalselt) 5