← Eesti

3-25-1425/2

Obsah (4)§ 4§ 121§ 44§ 104

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-1425 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2024 koo

§ 4

lg 1 ja § 121 lg 1 p 1) ning kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

3. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Kaebaja on taotlenud trahvisumma ja mittevaralise kahju hüvitamist. Väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). Taotluse kahju hüvitamiseks esitab isik väärteomenetluses 1

(2)kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ning väärteoasja kohtumenetluse kestel maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega on kaebajale tekkinud kahju hüvitamise küsimuse lahendamine kohtuvälise menetleja ja seejärel maakohtu pädevuses. Kuna vabandamine on RVastS § 11 kohaselt tagajärgede kõrvaldamine kahju hüvitamise asemel, siis saab ka vabandamist käsitleda osana süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisest, mida hinnatakse mh kahju suuruse hindamisel. 4. Kaebaja taotleb ka vastustaja ametniku karistamist.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebusega ei saa kohtusse pöörduda üksnes teise isiku kahjustamiseks, s.o talle kohustuste või keeldude loomiseks, kui see ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ametniku karistamine ei loo kaebajale ühtegi õigust ega muud hüve. Kaebajal puudub seega ametniku karistamiseks kaebeõigus ja nõue tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

5. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

Väärteomenetluses tehtud otsust saab ennekõike vaidlustada maakohtus. Sama on selgitatud kaebajale ka kiirmenetluse otsuses (dtl 5). Väärteomenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamine on ka esmane õiguskaitsevahend selleks, et isik ei peaks trahvi tasuma. Kohtuasja nr 4-25-249 materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohus jättis 24.01.2025 kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning kaebaja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 263024003333 läbi vaatamata. Määruses selgitati kaebajale ka edasikaebamise korda. Kaebaja sai määruse kätte 03.02.2025, kuid ei esitanud sellele seadusega sätestatud korras edasikaebust. Seega võivad olla kaebaja võimalused väärteotrahvi vaidlustamiseks ammendunud. Asjaolu, et kaebaja ei ole kasutanud õiges menetluses asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, ei loo halduskohtule pädevust sama vaidluse lahendamiseks halduskohtumenetluses. 6. Kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebajal puudub ilmselgelt õiguskaitsevajadus ametniku karistamise osas, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 7. Kohus tagastab määruse jõustumisel

§ 104lg lg 5 p 1 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.