1-23-3952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-3952 (23233050286) Kohtukoosseis Eesistuja koht

§ 423

-1, § 424 lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 187 lg 1, § 119 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov Süüdistatav Jan Suvorov Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 39505083717, XXX, XXX, emakeel – XXX, ei tööta ega õpi. Varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, viimati: 08.11.2017 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud.

Karistus on täidetud 22.04.

1. Tõkend – vahistamine alates 13.05.
2. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin (määratud korras) Kohtuistungite toimumise ajad 28.09.2023, 29.09.2023, 02.10.2023, 05.10.2023, 24.10.2023, 25.10.2023, 26.10.2023, 08.11.2023, 27.11.2023, 06.12.
3. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306, 309 lg-dest 2 ja 3, 310 lg-st 1, 311, 313, 314 ja 315, maakohus otsustas: 1 1-23-3952
4. Mõista Jan Suvorov

§ 121lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

2. Mõista Jan Suvorov

§ 119lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

3. Mõista Jan Suvorov õigeks 13.06.2021 kuriteoepisoodis süüdistuses

§ 423-1 järgi.

4. Tunnistada Jan Suvorov süüdi

§ 423

-1 järgi (24.04.2021 ja 02.01.2022 kuriteoepisoodid) ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 5. Tunnistada Jan Suvorov süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

6. Tunnistada Jan Suvorov süüdi

§ 187

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 7. Tunnistada Jan Suvorov süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 8.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Jan Suvorovile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks Jan Suvorovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 13.05.

2. Jan Suvorovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada jõustunud kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumisel.
3. Kannatanu A OÜ tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel Jan Suvorovilt välja kannatanu A OÜ (registrikood XXX) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 94 (üheksakümmend neli) eurot 82 senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX.
4. Kannatanu M OÜ tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel Jan Suvorovilt välja kannatanu M OÜ (registrikood XXX) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 807 (kaheksasada seitse) eurot 98 senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX.
5. Asitõendid: - plastpudel, mis asub PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 23ATH23019 alusel, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; - 13 tabletti, mis asuvad PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 23ATH23874 alusel, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.
6. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Jan Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1812,50 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 118,19 eurot, 2 1-23-3952 - määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtueelses menetluses makstud tasu 668,32 eurot, - määratud kaitsjale Irina Žurinale kohtueelses menetluses makstud tasu 361,92 eurot, - DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0122 teostamisega seotud kulud 399 eurot, - narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0137 teostamisega seotud kulud 84 eurot, - arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi nr 23E-AOX0064 teostamisega seotud kulud 95 eurot, - määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtumenetluses makstud tasu 2711,84 eurot, s.o menetluskulud kokku 6250,77 eurot.
7. Ülejäänud menetluskulud, s.o määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtueelses menetluses makstud tasu summas 500 eurot, määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtumenetluses makstud tasu summas 2500 eurot ning DNA-ekspertiisi nr 23EGE0338 tegemisega seotud kulud summas 798 eurot, jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.
8. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata, et Jan Suvorovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 6250,77 eurot ühe

§ 423-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Nimelt selles, et tema isikuna, kes juhib mootorsõidukeid juhtimisõiguseta süstemaatiliselt, mh olles selle eest karistatud 03.01.2020.a Ida prefektuuri otsuse nr 233020000036 alusel LS § 201 lg 1 järgi, samuti 17.06.2020.a Viru Maakohtu otsuse nr 4-20-2720 alusel LS § 201 lg 2 järgi, uuesti s.o süstemaatiliselt: 1) 24.04.2021.a kella 02.54 ajal juhtis Narvas V. Gerassimovi tn 4 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX; 2) 13.06.2021.a kella 15.15 ajal juhtis Narvas A. Puškini tn 19 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX; 3) 02.01.2022.a kella 11.37 ajal juhtis Narvas I. Grafovi tn 19 juures mootorsõidukit Saab 9-3 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Jan Suvorov rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega süüdistatakse Jan Suvorovit

§ 423

-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on pandud toime süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse Jan Suvorovit

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Nimelt selles, et tema juhtis 24.04.2021.a kella 02.54 ajal Narvas V. Gerassimovi tn 4 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 04.05.2021.a EKEI uuringuakti nr 641T tulemusele, oli Jan Suvorovi uurinis tuvastatud narkootiliste või psühhotroopsete aine (amfetamiin) sisaldus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1, lg 4 p 2 sätetele loetakse joobeseisundis olevaks isikuks. Seega süüdistatakse Jan Suvorovit

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Јаn Suvorovit

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Nimelt selles, et tema 24.03.2022.a kella 09.00 paiku XXX asuvas korteris, tahtlikult haaras tekkinud olmetüli käigus kahe käega kinni oma XXX A E mõlemast käest, seejärel parema käe randmest ja väänas seda, samuti tõukas kannatanut rinna piirkonnas. Sellise tegevusega põhjustas Јаn Suvorov kannatanule A E füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse – punetus ja hematoom parema käe randmel ning hematoomid ja kriimustused rinna piirkonnas. Seega süüdistatakse Јаn Suvorovit

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Samuti süüdistatakse Jan Suvorovit

§ 187lg 1 ja § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Nimelt selles, et tema täisealise isikuna, omandas kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult muu uimastava toimega retseptiravimit haloperidool (vähemalt 31 tableti) ning vähemalt 2 kapslit uimastava toimega (tekitab uimasust ja unisust) retseptiravimit LYRICA. Seejärel Jan Suvorov teadlikult ja tahtlikult andis kahel erineval päeval eelnimetatud ravimeid nooremale kui XXX A V viimase palvel ebaseadusliku ehk ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise 4 1-23-3952 eesmärgil. Erinevate retseptiravimite sellises koguses üleandmisega A V, tegi Jan Suvorov need ained talle kättesaadavaks ning seega tekitas võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi kohases koguses ebaseaduslikult tarbida. Seeläbi kallutas Jan Suvorov A V muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Ajavahemikus 17 - 23.01.2023.a telefonitsi vesteldes A V palus Jan Suvorovilt tuua A V kehva enesetunde ning unetuse vastu ravimeid, samuti mokatubakat. Jan Suvorov nõustus A V palvega ja tõi talle palutu, teades seejuures, et A V on XXX ning viibib erinevate sõltuvusprobleemidega ja sellest tulenevalt vaimse tervise probleemidega Torujõe noortekeskuses, kuhu erinevate uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete ja seal hulgas ravimite toimetamine on rangelt keelatud. Seejärel 23.01.2023.a kella 10.00 paiku A V üleandmise eesmärgil pani Jan Suvorov KohtlaJärve linnas aadressil XXX asuva Torujõe Noortekodu sissesõidu aia juures asuvate kivide taha peidikusse oranži värvi teibiga teibitud pakendi, milles oli vähemalt 31 tabletti haloperidooli, vähemalt 10 tableti kvetiapiini ning üks pakk mokatubakat (suitsuvaba tubakatoode). Samal päeval A V koos A D ja A E võtsid sellest peidikust Jan Suvorovi poolt peidetud pakendi koos eelnimetatud tablettide ja mokatubakaga ning ajavahemikul 23 – 25.01.

1. a A D ja A E tarvitasid kumbki 4 tableti haloperidooli ja 4 tableti kvetiapiini, A V tarvitas 10 tableti haloperidooli ja 1 tableti kvetiapiini, mille tagajärjel tekkis tütarlastel manustatud tablettide uimastava toime tõttu joobesarnane seisund, mis avaldus nende psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide häirumises, sh neil tekkis unisus, nägemishäired, liikumishäired ja lihasspasmid. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 23E-AOX0064 kohaselt kuulub haloperidool neuroleptikumide (antipsühhootikumide, skisofreeniaravimite) hulka, kuid ei kuulu sotsiaalministri 18.05.
2. a määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. Samuti ei sisalda haloperidool eelnimetatud sotsiaalministri määruse nimekirja kuuluvaid narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Haloperidool mõjutab kesknärvisüsteemi funktsioone ja reaktsioone, mistõttu saab väita, et tegemist on psühhotroopset toimet omava ravimi/ainega. Haloperidoolist tingitud psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide muutustest esineb unisus ja uimasus. Haloperidoolist tekkiva psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine kattub suures osas narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobega ning seetõttu saab väita, et haloperidool võib tekitada psühhotroopsest ainest põhjustatud joobelaadset seisundit. Haloperidooli üleandmisega tekitas Jan Suvorov ettevaatamatusest kannatanule A V raske tervisekahjustuse

§ 118lg 1 p 1 mõttes ehk kui sellega on põhjustatud oht elule.

Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile nr 23E-A0X0064 tekkis A V haloperidooli tarvitamise tagajärjel 25.01.2023. a eluohtlik seisund, nimelt generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega. Jan Suvorov teadis, et A V näol on tegemist sõltuvusprobleemidega isikuga, kellel on kalduvus tarbida erinevaid uimastavaid ja joovet tekitavaid aineid. Seetõttu pidi ta aru saama, et A V eelnimetatud tugevatoimeliste ravimite sellises koguses (vähemalt 31 tabletti haloperidooli ja vähemalt 10 tableti kvetiapiini) kättesaadavaks tegemisel võib kannatanul tekkida soov uimastava või joovet tekitava seisundi saavutamiseks tarvitada neid ravimeid enda soovi kohases koguses ehk tervisele ohutust kogusest rohkem. Kuna tablettide üleandmisel väljus edasine A V tegevus Jan Suvorovi kontrolli alt, siis pidi ta täiskasvanuna ning ravimite ohtlikkusest teadliku isikuna aru saama, et ettenähtust suuremas koguses neid ravimeid manustades võib A V tekkida raske tervisekahjustus või oht elule. Seejärel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui 11.02.2023.a Jan Suvorov andis üle täpselt tuvastamata asjaoludel, täpselt tuvastamata kohas Kohtla-Järve linnas aadressil XXX asuva Torujõe Noortekodus viibinud A V viimase palvel vähemalt 2 kapslit uimastava toimega (tekitab uimasust ja unisust) retseptiravimit LYRICA, mille toimeaine on Pregabalin. 11.02.2023.a A V koos A D ja A E tarvitasid Jan Suvorovi poolt toodud 2 kapslit ravimit LYRICA. 5 1-23-3952 LYRICA (mille toimeaine on Pregabalin) ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. Vastavalt pakendi infolehele pregabalini on seostatud pearingluse ja uimasusega (unisusega). Seega süüdistatakse Jan Suvorovit

§ 187

lg 1 ja § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamine muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele, millega tekitati raske tervisekahjustus (oht elule) ettevaatamatusest. Samuti süüdistatakse Јаn Suvorovit

§ 199lg 2 р 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Nimelt selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja olles selle eest varem kohtulikult karistatud 08.11.2017.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, uuesti, s.o süstemaatiliselt: 1) 25.02.2023.a kella 05.56 – 06.05 ajal tahtlikult tungis Tallinnas Varraku tn 16 asuvasse „Tondiraba kohvikusse“ ning võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil 2 tk iPad tahvelarvutit maksumusega 299,99 eurot/tk seega kokku summas 599,98 eurot ja sularaha summas 148,00 eurot, samuti sularaha saamise eesmärgil lõhkus kohvikus oleva kassaaparaati väärtusega 60,00 eurot, seejärel väljus eelnimetatud esemetega kohvikust. Sellega tekitas Jan Suvorov M OÜ-le varalist kahju kokku summas 807,98 eurot. 2) 26.03.2023.a kella 11.32 – 11.47 ajal kaupluse A1000Market (aadress A-A- Tiimanni 1C, Narva) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: kaks alkoholipudelit „Jägermeister“ 35% 1,75L maksumusega 35,99 eurot/tk, seega kokku summas 71,98 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas A OÜ-le varalist kahju summas 71,98 eurot. 3) 15.04.2023.a kella 16.38 – 16.42 ajal kaupluse A1000Market (aadress Viru tn 2, Sillamäe) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: ühe energiajoogi „Dynamit“ maksumusega 0,75 + pant 0,10 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas A OÜ-le varalist kahju summas 0,85 eurot. 4) 15.04.2023.a kella 17.05 – 17.06 ajal kaupluse A1000Market (aadress Viru tn 2, Sillamäe) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: alkoholipudeli „Jägermeister“ 35% 1L maksumusega 21,99 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas A OÜ-le varalist kahju summas 21,99 eurot. 5) 13.05.2023.a kella 18.40 – 18.50 ajal kaupluse „Maxima“ (aadress Mõisa tn 8, Narva) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: 5 pakki hambapastat „Paradontax" maksumusega 6,99 eurot/tk seega kokku summas 34,95 eurot ja kruvikeerajate otsikute ja pesade (58 tk) komplekti maksumusega 13,99 eurot, seega kokku summas 48,94 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Jan Suvorov peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ja varastatud asjad tagastati kauplusele. Seega süüdistatakse Jan Suvorovit

199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt. KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu Narva kohtumajale laekus 24.06.2023 Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listovi poolt Jan Suvorovi suhtes koostatud süüdistusakt üldmenetluses. Viru Maakohtu 30.06.2023 määrusega anti süüdistatav kohtu alla, korraldati eelistung ning jäeti süüdistatavale kohaldatud tõkend, vahistamine, muutmata. Viru Maakohtu 08.08.2023 määrusega määrati kriminaalasjas korraldav istung ning tehti kindlaks kohtuistungite toimumise päevad. Kriminaalasja arutati osaliselt kinnistel kohtuistungitel 28.09.2023, 29.09.2023, 02.10.2023, 05.10.2023, 24.10.2023, 25.10.2023, 26.10.2023, 08.11.2023, 6 1-23-3952 27.11.2023, 06.12.
2. 23.11.2023 esitas ringkonnaprokurör Sergei Listov kohtule muudetud süüdistuse kuriteoepisoodides

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning

§ 187lg 1 ja § 119 lg 1 järgi.

3. Kohtulike vaidluste käigus prokurör asus seisukohale, et uuritud tõendite kogum annab alust väita, et on tõendatud, et süüdistatav Jan Suvorov pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime. Jan Suvorovi puhul esineb üks karistust kergendav asjaolu kõikides episoodides, mida ta tunnistab – süü ülestunnistamisele ilmumine (

§ 57lg 1 p 3).

Prokurör palus Jan Suvorov

§ 121

lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 8, 9, § 424 lg 1, § 423-1, § 119 lg 1 ja § 187 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust,

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust,

§ 423

-1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust,

§ 119

lg 1 ja

§ 187

lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest

§ 63

lg 1 alusel 4 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust alates 13.05.2023.

Prokurör palus rahuldada kannatanute tsiviilhagid ning mõista süüdistatavalt välja. Lisaks palus prokurör välja mõista süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud. 4. Kaitsja on seisukohal, et Jan Suvorovi süüdistus

§ 121

lg 2 p 2, § 187 lg 1 järgi ei ole tuvastatud ega tõendatud ja nendes episoodides tuleb J. Suvorovit õigeks mõista. Kaitsja on seisukohal, et J. Suvorovile saab määrata karistuseks

§ 119

lg 1 järgi 3 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi 1 aasta vangistust,

§ 423

-1 järgi 3 kuud vangistust,

§ 424

lg 1 järgi 6 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõsta 2 aastat vangistust, millest 8 kuud kuulub kandmisele koheselt, ülejäänud karistuse osa ehk 1 aasta 4 kuud vangistust asendada

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses ning tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Kaitsja palub jätta pool menetluskuludest riigi kanda, arvestades J. Suvorovi varalist seisundit ning kahes episoodis süüdistuse õigeks mõistmist. Ülejäänud menetluskulude osa väljamaksmine ajatada süüdimõistetul üheks aastaks. 5. Süüdistatav J. Suvorov tunnistas oma süüd

§ 423-1, § 424 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 119 lg 1 järgi.

Ta ei tunnistanud oma süüd

§ 121lg 2 p 2 ja § 187 lg 1 järgi.

1. Kohtuistungil kuulati üle süüdistatava Jan Suvorovi, kannatanud A E, A V, kannatanu A OÜ seaduslik esindaja R L, kannatanu A. V seaduslik esindaja J K ning tunnistajad E T, A O, D K, V J, A D, V B, E K, O V, J O, V Ž, A E. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ja täiendavalt prokuröri poolt esitatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt leidis, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on osaliselt tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Jan Suvorovi süüdistus on täies mahus tõendamist leidnud § 424 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 187 lg 1 järgi ning osaliselt

§ 423-1 järgi.

Süüdistused

§ 121lg 2 p 2 ja § 119 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud.

Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus allpool vastavate süüdistuspunktide juures. 8. Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale, samuti annab kohus Jan Suvorovi tegevusele õigusliku hinnangu:

§ 424

lg 1 järgi (I),

§ 423

-1 järgi (II),

§ 121

lg 2 p 2 järgi (III),

§ 187

lg 1 ja § 119 lg 1 järgi (IV),

§ 199lg 2 p 8, 9 (V) järgi.

Seejärel mõistab kohus karistuse (VI) ja võtab seisukoha tõkendi osas (VII). Kohtuotsuse VIII alapunktis on leitavad kohtu seisukohad seoses 7 1-23-3952 tsiviilhagi rahuldamisega. Viimasena võtab kohus seisukoha asitõendite osas (IX) ja otsustab, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (X). FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK HINNANG I Süüdistus

§ 424lg 1 järgi 9.

Käesoleval juhul on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et süüdistatav Jan Suvorov juhtis 24.04.

1. a kella 02.54 ajal Narvas V. Gerassimovi tn 4 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX. Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Jan Suvorovile esitatud süüdistus tõendatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistaja ütluste ja tema enda ütlustega.
2. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jan Suvorov oma süüd mootorsõiduki juhtimises narkojoobes (KoTo II kd, lk 28-90). Tema ütluste kohaselt tarvitas ta umber 12 tundi enne rooli minekut amfetamiini. Jan Suvorovi süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele veel tunnistaja E T ütlused (KoTo I kd, lk 79-81 pö), mille kohaselt töötab ta PPA Ida prefektuuris patrullpolitseinikuna. 24.04.2021 oli ta tööl. Kell 02.55 nägi ta mootorsõidukit Audi A4, reg. märgiga XXX, mis liikus Narva linnas Kreenholmi-Gerassimovi tänavate ristmiku suunas ning mille roolis oli Jan Suvorov. Tunnistaja otsustas peatada sõidukit, kuna teadis sellest, et J. Suvorovil puudub juhtimisõigus. Politseiauto roolis oli tunnistaja paarimees V J. Ta andis peatamismärguande. Audi kohe keeras Gerassimovi tn. 4 hoovidesse. Politseiauto sõitis sellele sõidukile järgi. Audi jäi seisma, juht jooksis välja. Politseiauto peatus Audi tagant ja politseinikud jooksid juhi järgi. Mõni hetke pärast Jan Suvorov peatus. Kui politseitöötajad pidasid Jan Suvorovit kinni, tal esinesid narkojoobele viitavad tunnused. Suhtlemise käigus tunnistas Jan Suvorov ise, et tarvitas amfetamiini 23.04.
3. Politseitöötajad kontrollisid Jan Suvorovi juhtimisõiguse olemasolu, seda ei olnud ja isik seda ka tunnistas. Pärast kinnipidamist oli Jan Suvorov toimetatud Narva politseijaoskonda, oli tehtud narkotest. Narkotest näitas amfetamiini. Pärast seda J. Suvorovit toimetati haiglasse ekspertiisi tegemiseks. Jan Suvorovi suhtes teostati turvakontroll, mille käigus avastati tal narkootilisi aineid.
4. Seda, et J. Suvorov oli süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas narkojoobes, tõendab 24.04.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (KoTo, tõendite köide I, tl 114-116). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 24.04.2021 kell 03.00-03.10 Vahtra 3, Narva linnas kontrolliti Jan Suvorov indikaatorvahendiga Drug Control DOA Urine Cup Secure (kehtivusaeg kuni 2022 augustini). Indikaatorvahendi näit oli positiivne. J. Suvorovi uriinis tuvastati AMP – amfetamiini ja MDA- metüleendioksiamfetamini sisaldumist. Tulemus – prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Samuti kirjeldatakse protokollis J. Suvorovi joobeseisundile viitavaid tunnuseid – silma pupillid on suured, reaktsioonikiirus on häiritud, kõne on segane, koordinatsioon on kerge häirega. Tema käitumine on rahutu, ärritunud. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 16 kohaselt teostati Jan Suvorovi läbivaatus 24.04.2021 kell 04.40 (KoTo, tõendite köide I, tl 117). Hinnangu alusel ei täida isik kand-varvas kõndi sirgjoonel. Lisaks punktis 15 on märgitud, et isiku ütluste kohaselt tarvitas ta 23.04.2021 amfetamiini. Süüdistatava J. Suvorovi narkojoobe seisundit tõendab samuti EKEI uuringuakt nr 641T (KoTo, tõendite köide I, tl 118-119), mille kohaselt oli J. Suvorovi uriinis amfetamiin. Uuringuaktile on lisatud hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Hinnangu alusel esineb uuritaval Jan Suvorovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove.
5. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega oli Jan Suvorov kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 8 1-23-3952 alates 24.04.2021 kell 02.55 kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isik on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (KoTo, tõendite köide I, tl 121-123).
6. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et 24.04.2021 kella 02.54 paiku juhtis süüdistatav Jan Suvorov mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX Narva linnas, V. Gerassimovi tn 4 juures. Tõendatud on seegi, et Jan Suvorov juhtis mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Sellega rikkus Jan Suvorov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega realiseeris Jan Suvorov

§ 424lg 1 objektiivse koosseisu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

1. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Jan Suvorov tarvitas teadlikult narkootilist ainet ja juhtis ka teadlikult mootorsõidukit. J. Suvorovi ütluste kohaselt tarvitas ta amfetamiini 23.04.
2. Tarvitades narkootilist ainet ja pidades silmas temal esinevaid narkojoobe tunnuseid, pidi Jan Suvorov vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et 24.04.2021 kella 02.54 paiku on ta mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Seega on Jan Suvorovi tegu kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

II Süüdistus

§ 423

-1 järgi 15.

§ 423

-1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Jan Suvorovile süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada tema poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus.

1. Käesoleval juhul heidetakse J. Suvorovile ette kolme sõiduki juhtimise episoodi. Kohtu hinnangul on kahes episoodis, so 24.04.2021 ja 02.01.22 usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Jan Suvorov juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. 13.06.2021 episoodi puhul asus aga kohus seisukohale, et ei ole lubatud toenditega kinnitatud, et J. Suvorov nimetatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit Audi A4 Avant. Selles kuriteoepisoodis kuulub Jan Suvorov õigeks mõistmisele alljärgneval põhjusel. 13.06.2021 episood
2. Jan Suvorovit süüdistatakse selles, et ta juhtis 13.06.2021 kella 15.15 ajal A. Puškini tn. maja 19 juures Narva linnas mootorsõidukit Audi A4 Avant, reg.märgiga XXX, juhtimisõiguseta. 9 1-23-3952 Kuigi J. Suvorov tunnistas üldmenetluse istungi lõpuks oma süüd selle kuriteoepisoodi toimepanemises täies mahus, ütluste andmisel ta selgitas, et ei mäleta seda juhtumit. Kohtuistungil väitis ta, et ta ei ole seal olnud. Ta tunnistas oma süüd selleks, et ei piinaks tema isa, et teda kohtusse ei kutsuks (KoTo II kd, lk 28-90).
3. Prokuratuuri hinnangul on J. Suvorovi süüdistus selles episoodis tõendatud otsusega väärteoasjas nr 233021002198, väärteoprotokolliga nr AB1477873 ja A E ütlustega. Väärteoprotokollist (KoTo, tõendite köide II, tl 118-122) nähtub, et 14.06.2021 koostas PPA Ida prefektuuri patrullpolitseinik A. T väärteoprotokolli AB1477873 A E suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt andis A E 13.06.2021 kella 15.15 paiku aadressil Puškini tn. 19 maja juures mootorsõiduki Audi A4 Avant, reg-märgiga XXX, juhtimise üle isikule Jan Suvorovile, kellel puudub vastava (B) kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. A. E oli rikkumisega nõus. Väärteoprotokolli kohaselt A. E olid seletatud tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le 19, mida kinnitas A. E oma allkirjaga.
4. PPA Ida prefektuuri 12.07.2021 otsusega väärteoasjas nr 233021002198 oli A E karistatud liiklusseaduse § 202 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses ehk summas 280 eurot. Väärteootsusest (KoTo, tõendite köide II, tl 115-117) nähtub, et A E on karistatud selle eest, et mootorsõiduki omanikuna andis ta juhtimise üle Jan Suvorovile, kellel puudub vastava (B) kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus märgib eelnimetatud väärteoprotokolli ja väärteootsuse osas, et kohus nimetatud dokumentidest ei loe lubatavaks tõendiks asjaolu, et A E mootorsõiduki omanikuna andis juhtimise üle isikule Jan Suvorovile, vaid loeb tõendi lubatavaks osas, mis puudutab asjaolu, et A E suhtes koostati väärteoprotokolli ja teda karistati väärteoasjas otsusega Liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi. Riigikohus varasemas praktikas rõhutanud, et teises asjas tehtud kohtuotsus saab olla tõend vaid piiratud ulatuses ega saa tõendada selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude esinemist või puudumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a määrus nr 1-17-4924/15, p 39;
7. detsembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-96-11, p 7.2). Kohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka väärteomenetluses tehtud otsuse puhul. Seega ei tõenda väärteoprotokoll ja otsus väärteoasjas A E poolt toime pandud faktilisi asjaolusid ega ka asjaolu, et tema omanikuna andis juhtimise üle Jan Suvorovile.
9. Seonduvalt A E väärteomenetluses antud ütlustega märgib kohus, et A E menetlusaluse isikuna antud ütlused (KoTo, tõendite köide II, tl 123-126) võttis kohus prokuröri taotlusel tõendina vastu KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel, kuna A E ei olnud võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu. Perearst N S vastusest prokuröri päringule nähtub, et A E 2002 läbipõetud ajuinsuldi tõttu sai töövõimetuks. 2013, 2015 ja 07.01.2022 olid A. E äge südame infarktid (MI). Pärast vaskulaarhaigusi ja nende tüsistusi täheldatakse olulist kognitiivset defitsiiti ja afaasiat, kontakt patsiendiga on keeruline, kuna ta ei mõista alati küsimust ega ei saa sellele õigesti vastata (KoTo, tõendite köide II, tl 129-130).
10. Kohus märgib, et süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil. See tähendab seda, et nimetatud tõendid on lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kohus leiab, et A E ütlused, milliseid ta andis menetlusaluse isikuna väärteoasjas nr 233021002198 on käesolevas kriminaalasjas lubamatu tõend ning tuleb tõendikogumist välja jätta. Menetlusaluse isiku A E ülekuulamise protokollist nähtub, et A E ülekuulamisel ei ole talle tutvustatud tema õigusi ja kohustusi eakohasel viisil, sh võimalust keelduda lähedast süüstavate ütluste andmisest ja kohustust rääkida tõtt. KrMS § 71 lg 1 p 1 kohaselt on süüdistatava ülenejal sugulasel õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest. Kuna tunnistaja A. E on süüdistatava isa ehk üleneja sugulane, oli tal õigus keelduda ütluste andmisest oma poja vastu. Sellest õigusest tunnistajat enne tema ülekuulamist ilmselgelt ei teavitatud ja tal ei olnud seetõttu võimalik ka ütluste 10 1-23-3952 andmisest loobuda.
11. Kohus on seisukohal, et ütlus, mis on saadud kohtumenetluses nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda ütluste andmisest KrMS § 71–73 alusel), ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik. Tunnistaja A E ei ilmunud kohtuistungile raske haigestumise tõttu, mida kinnitab perearst N S. Seega on olnud alused tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel. Kuid A E ei ole kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulatud, seega temale ei selgitatud tunnistaja õigusi ja kohustusi ning teda pole nõuetekohaselt hoiatatud ütluste andmisest keeldumise eest KrMS § 71 – 73 järgi. Olukorras, kus kohtulikul arutamisel ei ole tunnistajat üle kuulatud, ei olnud kohtulikul arutamisel võimalik kirjeldatud rikkumisi kõrvaldada. Rikkumise kõrvaldamise võimatus viib omakorda tõendi lubamatuks tunnistamiseni.
12. Muud tõendid, mis kinnitaks, et J. Suvorov 13.06.
13. juhtis Narvas A. Puškini tn 19 juures mootorsõidukit Audi A4 puuduvad, mistõttu väärteomenetluses kogutud tõendite lubamatuks tunnistamine tingib möödapääsmatult süüdistatava õigeksmõistmise talle 13.06.2021 etteheidetavates tegudes. 24.04.2021 episood
14. Käesoleval juhul on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et Jan Suvorov juhtis 24.04.2021 kella 02.54 ajal Gerassimovi tn. 4 maja juures Narva linnas mootorsõidukit Audi A4 Avant, reg.märgiga XXX. Samuti puudub vaidlus selles, et J. Suvorovil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus.
15. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jan Suvorov oma süüd 24.04.2021 mootorsõiduki juhtimises ilma juhiloata ning selgitas, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud. Ta tegi riiklikku eksamit õiguse saamiseks autokoolis, kuid ei jõudnud kätte saada, kuna pidi ootama kuni karistused liiklusrikkumiste eest kustuvad (KoTo II kd, lk 28-90).
16. Tunnistaja E T ütlustega (KoTo I kd, lk 79-81 pö) on tõendatud, et Jan Suvorov juhtis 24.04.2021 kella 02.54 ajal Gerassimovi tn. 4 maja juures Narva linnas mootorsõidukit Audi A4 Avant. Tunnistaja E T ütlustega on kooskõlas ka 24.04.2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati J. Suvorov 24.04.2021 kell 02.55 mootorsõiduki Audi A4 reg.märgiga XXX juhtimiselt põhjustel, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning on alust arvata, et isik on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid (KoTo, tõendite köide I, tl 121-123). J. Suvorovil juhtimisõiguse puudumine on tõendatud ka 24.08.2021 transpordiameti ja rahvaregistri õiendiga, mille kohaselt J. Suvorov ei oma kehtivat juhtimisõigust (KoTo, tõendite köide I, tl 124). 24.08.2021 Transpordiameti andmete kohaselt kuulub mootorsõiduk Audi A4 Avant, reg-märgiga XXX, A E. Jan Suvorovil puudub kehtiv juhtimisõigus.
17. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et 24.04.2021 kella 02.54 paiku juhtis süüdistatav Jan Suvorov mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX Narva linnas, V. Gerassimovi tn 4 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta. 02.01.2022 episood
18. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Jan Suvorov juhtis 02.01.2022 kella 11.37 ajal Narva linnas, Grafovi tn. 19 juures mootorsõidukit Saab 9-3, reg-märgiga XXX. Vaidlus puudub 11 1-23-3952 ka selles, et J. Suvorovil puudus juhtimisõigus.
19. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jan Suvorov oma süüd 02.01.2022 mootorsõiduki juhtimises ilma juhiloata ning selgitas, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud (KoTo II kd, lk 28-90). 08.03.2022 Transpordiameti andmete kohaselt kuulub mootorsõiduk Saab 9-3, regmärgiga XXX, A E. Jan Suvorovil puudub kehtiv juhtimisõigus (KoTo, tõendite köide I, tl 125).
20. Tunnistaja patrullpolitseiniku V J ütlustest (KoTo I kd, lk 103-104 pö) nähtub, et tööülesandeid täites on ta Jan Suvoroviga kokku puutunud kaks korda. J. Suvorov juhtis mootorsõidukit omamata vastava mootorsõiduki juhtimisõigust
21. aastal ning 02.01.
22. Esimesel korral märkas tunnistaja Suvorovi mootorsõidukit Kalda tänaval. Tunnistaja andis temale peatamismärguannet siniste-punaste vilkuritega. Suvorov eiras seda, hakkas intensiivselt kiirendama ja sõitis Gerassimovi tänava suunas ja keeras hoovi, väljus autost ja pani jooksu. Tunnistaja patrullpaariline E T hakkas temale järgi jooksma ja T sai Suvorovi kätte. Narva politseijaoskonnas oli indikaatorvahendi näit J. Suvorovil positiivne, indikaatorvahend reageeris amfetamiinile. Teisel korral 02.01.2022 kell 11.37 peatas tunnistaja Grafovi 19 maja juures mootorsõidukit Saab 9-3, reg.märgiga XXX, mille roolis oli Jan Suvorov. Tunnistaja tegi päringu infosüsteemist auto kohta ning veendus, et isikul jätkuvalt puudub vastav kategooria juhtimisõigus.
23. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt on tuvastatud isikuks osutus Jan Suvorov (KoTo, tõendite köide I, tl 126). 02.01.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati Jan Suvorov sõiduki Saab 9-3, reg.märgiga XXX, juhtimiselt alates 02.01.2022 kell 11.37 kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (KoTo, tõendite köide I, tl 128). Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt on mootorsõiduk Saab 9-3, reg.märgiga XXX, mis asus Narva linnas, Grafovi tn. 19, teisaldatud hoiukohta aadressil A. Tiimanni tn. 39, Narva (KoTo, tõendite köide I, tl 127).
24. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et 02.01.2022 kella 11.37 paiku juhtis süüdistatav Jan Suvorov mootorsõidukit Saab 9-3, registreerimismärgiga XXX Narva linnas, Grafovi tn. 19 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta. 33.

§-s 423-1 sätestatud koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad selles nimetatud sõidukite süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega

§ 24

lg 1 tähenduses, mis

§ 423

-1 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid

§-s 423-1 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (vt RKKKm 3-1-1-75-15, p 8). Eelnevast järeldub, et

§ 423

-1 järgi süüditunnistamisel tuleb tuvastada vähemalt kolm sõiduki juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt, mis kõik peavad vastama süüteokoosseisule (LS § 201 või

§ 423

-1), olema õigusvastased ja toimepandud süüliselt (

§ 2lg 2) (RKKK 3-1-1-8215 p 13, 14).

1. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleval juhul on kohtu hinnangul kokkuvõttes tõendamist leidnud kaks juhtumit (24.04.2021 ja 02.01.2022), mil Jan Suvorov juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Tõendatud on seegi, et J. Suvorov juhtis juhtimisõiguseta mootorsõidukit ajal, 12 1-23-3952 mil tal olid kehtivad karistused LS § 201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi. PPA Ida prefektuuri 03.01.2020 otsusega tunnistati Jan Suvorov süüdi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 680 eurot (KoTo, tõendite köide I, tl 129-131). Otsuse kohaselt juhtis J. Suvorov mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust 03.01.
2. Nimetatud otsus jõustus 21.01.
3. Rahatrahv on tasumata (vt karistusregistri väljatrükk KoTo, tõendite köide I, tl 135-136). Viru Maakohtu 17.06.2020 otsusega nr 4-20-2720 on Jan Suvorov tunnistatud süüdi 15.06.2020 liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda karistati arestiga 3 päeva (KoTo, tõendite köide I, tl 132-134). Otsuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit juhtimisõiguseta 15.06.
4. Viru Maakohtu 17.06.2020 otsus jõustus 17.06.
5. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Seega seisuga 24.04.2021 oli J. Suvorovil kaks kehtivat karistust LS § 201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi ning süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta objektiivne koosseis on seega täidetud. Seisuga 02.01.2022 oli J. Suvorovil üks kehtiv karistus LS § 201 lg 1 ning koostoimes 24.04.2021 episoodiga on samuti

§ 423-1 objektiivne koosseis täidetud.

Rikkumiste selline hulk (03.01.2020, 15.06.2020, 24.04.2021 ja 02.01.2022) viitab menetletava teo süstemaatilisusele. Seejuures pole kohus tuvastanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, mis vähemalgi määral saaks J. Suvorovi käitumist 24.04.2021 ja 02.01.2022 mootorsõiduki juhtimisel õigustada. Tema ütluste kohaselt juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud. Seega täitis Jan Suvorov enda tegevusega süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta objektiivse koosseisu. 35. Subjektiivsete tunnustuse poolest eeldab

§ 423-1 koosseis tahtlust.

Kohus leiab, et Jan Suvorov on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J. Suvorov on ise oma ütlustes kinnitanud, et oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning ta sai aru, et sõidukit juhtida ta ei tohi. J. Suvorov on korduvalt ( 03.01.2020 ja 17.06.2020) karistatud sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuid vaatamata sellele otsustas ta uuesti mootorsõidukit 24.04.2021 ja 02.01.2022 juhtida. Seega oli tema tegevus tahtlik ning süüdistatava tegevusega on täidetud

423-1 subjektiivne süüteokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi 36.

Prokurör esitas kohtuistungil muudetud süüdistuse, mille kohaselt heidetakse Јаn Suvorovile ette kolme vägivallategu. Süüdistuse kohaselt Јаn Suvorov 24.03.2022.a kella 09.00 paiku XXX asuvas korteris 1) haaras tekkinud olmetüli käigus kahe käega kinni oma XXX A E mõlemast käest, 2) seejärel parema käe randmest ja väänas seda, samuti 3) tõukas kannatanut rinna piirkonnas. Sellise tegevusega põhjustas Јаn Suvorov kannatanule A E füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse – punetus ja hematoom parema käe randmel ning hematoomid ja kriimustused rinna piirkonnas.

1. Kohtu hinnangul on tõenditega kinnitust leidnud järgmine osa süüdistuses kirjeldatust: Јаn Suvorov 24.03.
2. a kella 09.00 paiku XXX asuvas korteris, tahtlikult haaras tekkinud olmetüli käigus kahe käega kinni oma XXX A E mõlemast käest. Sellise tegevusega põhjustas Јаn Suvorov kannatanule A E füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse – punetus ja hematoom parema käe 13 1-23-3952 randmel. Nimetatud süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud nii süüdistatava Јаn Suvorovi enda ütluste (KoTo II kd, lk 28-90), kannatanu A E (KoTo I kd, lk 75 pö-79) ja tunnistaja J O ütluste (KoTo I kd, lk 185-187 pö) kui ka 24.03.2022 isiku läbivaatuse protokolliga (KoTo, tõendite köide I, tl 1-4).
3. Kannatanu A E istungil antud ütluste kohaselt on ta Jan Suvoroviga lahutatud eelmise aasta

§ 121objektiivse koosseisu sellega, et haaras kahe käega kinni A E mõlemast käest.

Süüdistataval oli kannatanuga füüsiline konflikt ja kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui Jan Suvorov haaras kahe käega kinni tema mõlemast käest. Samuti põhjustas Jan Suvorov oma sellise tegevusega A E tervisekahjustuse, s.o punetus ja hematoom parema käe randmel. Kohtu hinnangul, arvestades kannatanu ja süüdistatava ütlusi, on põhjendatud asuda seisukohale, et kehalise väärkohtlemise toimepanemise ajal olid A E ja Jan Suvorov lähisuhtes. Kohus leiab, et Jan Suvorov pani toime kuriteo

§ 121

lg 2 p 2 järgi vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Jan Suvorov haarates kahe käega kinni A E mõlemast käest pidi möönma, et põhjustab ta talle tervisekahjustuse või valu. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. 46. Käesolevas kuriteoepisoodis kujunes põhiküsimuseks see, kas Jan Suvorovi tegevus toimus teostades hädakaitset ja kui sellele küsimusele on jaatav vastus, siis kas tema tegevus jäi hädakaitse piiridesse ning kas on olemas seega tema tegevuse õigusvastasust välistav asjaolu. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Jan Suvorov tegutses hädakaitses.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. 47. Hädakaitse üheks eelduseks on

§ 28

lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis 15 1-23-3952 vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas ka selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule. Seega selleks, et tuvastada, kas Jan Suvorov viibis 24.03.

1. a kella 09.00 paiku hädakaitseseisundis, tuleb tuvastada temavastase ründe esinemine ning see, kas see rünne oli õigusvastane.
2. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 24.03.
3. a kella 09.00 paiku XXX asuvas korteris konflikti algatajaks oli kannatanu A E, kes käitus ebakorrektselt Jan Suvorovi suhtes. Kannatanu hakkas J. Suvorovit sõimama ja kodust välja ajama. Samuti A. E lõi Jan Suvorovile tooliga vastu selga, sest J. Suvorov kavatses koos pojaga ära minna. Löögi hetkel poeg oli Jan Suvorovi süles. Seega on vaadeldava konfliktolukorra tekkel ja kujunemisel oli kaalukas roll kannatanul A. E. Kohtu hinnangul nii tooliga löömine kui ka sellele järgnenud sündmused vannitoas on aset leidnud ühe jätkuva konflikti käigus.
4. Jan Suvorovi ütluste kohaselt pani A. E vannitoas poja istuma pesumasina peale, üritas Jan Suvorovit vannist välja ajada ja kavatses teda rusikaga näkku lüüa. Kuigi asjaoludes kuidas kannatanu süüdistatavat ründas (kas ta tõukas vannitoast välja või püüdis teda lüüa) lähevad kannatanu ja süüdistatava ütlused lahku, kuid ei ole kohtu hinnangul välistatud, et vanniruumist välja tõukamisel võiks süüdistatav arvata, et kannatanu kavatseb teda lüüa. Märkida tuleb veel sedagi, et isegi kui jaatada, et kannatanu huvi oli süüdistatavat vannitoast välja tõugata ning temal puudus soov süüdistatava õigushüve edasi kahjustada, tuleb arvestada, et ex ante objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi ei olnud kuidagi kannatanu käitumisest võimalik üheselt aru saada, et kannatanu ei kahjusta edasi süüdistatava õigushüve. Sellist teadmist süüdistataval end kaitstes ilmselgelt olla ei saanud. Kannatanu oli süüdistatavat juba tooliga löönud ning nüüd tahtis rusikatega lüüa. Süüdistataval oli sellise kannatanu käitumise põhjal tõsiselt võetav põhjus karta ründe jätkumist.
5. Jan Suvorovi ütluste kohaselt haaras ta elukaaslase kätest kinni hetkel, kui viimane justkui tuli talle rusikatega kallale ja tahtis lüüa. J. Suvorov üritas kannatanut peatada, lõpetada tema hüsteerika ja löömise süüdistatava suhtes. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis seaks kahtluse alla süüdistatava ütlused ründe iseloomu ja selle intensiivsuse kohta. Kohtuliku arutamise käigus ei seatud süüdistatava ütlusi, selle kohta, et kannatanu on tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud (lõi tooliga vastu selga) ja vannitoa juures üritas teda lüüa, kahtluse alla. Kohus ei nõustu prokuröriga ja leiab, et ei ole põhjust kahelda süüdistatava J. Suvorovi ütluste õigsuses põhjusel, et ta ristküsitlusel esmalt ütles, et ta haaras elukaaslase kätest kinni hetkel, kui viimane justkui tuli talle rusikatega kallale. Seda seetõttu, et prokuröri täpsustavale küsimusele, kas kannatanu ikka lõi, vastas süüdistatav, et ei mäleta, pärast lisas, et vist ei löönud, aga tahtis lüüa. Kohus leiab, et sisulist vastuolu süüdistatava ristküsitlusel antud ütlustes selle asjaolu osas ei jäänud. 26.10.2022 kriminaalasja eraldamise määrus (KoTo, tõendite köide I, tl 5) ja 22.11.2022 kriminaalasja lõpetamise määrus (KoTo, tõendite köide II, lk 157158) kinnitavad, et menetlus A. E kahtlustuses

§ 121lg 2 p 2 järgi (24.03.2022 J.

Suvorovi kehaline väärkohtlemine) on lõpetatud, kuna A. E süü ei ole suur ja puudub avalik huvi. Hädakaitseseisundi hindamisel kohus arvestab ka seda, et J. Suvorov ei ole vägivaldne inimene, mida kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused - varem ei olnud nende vahel füüsilist, olid ainult sõnalised konfliktid. Samuti ei olnud J. Suvorov varem karistatud vägivalla kuriteo toimepanemise eest. Ka ainuüksi fakt, et süüdistatav läks vannituppa, kus oli kannatanu koos lapsega ei tähenda, et J. Suvorov soovis ise konflikti jätkata ja kannatut rünnata. J. Suvorovi ja A. E ütlustest nähtub, et J. Suvorov pole rünnanud sel momendil kannatanut. Seejuures väärib märkimist ja puudub vaidlus selles, et just J. Suvorov helistas kannatanu emale, et too rahustaks kannatanut. Kohus leiab, et kannatanu A. E ülalkirjeldatud käitumist (üritas Jan Suvorovit 16 1-23-3952 vannist välja ajada ja kavatses teda rusikaga näkku lüüa) oli J. Suvorovil alus pidada tema vastu suunatud vahetuks ründeks. A. E taoline käitumine oli ka õigusvastane. Seega sattus J. Suvorov hädakaitseseisundisse ning tal tekkis õigus hädakaitsetegevuseks. 51. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb seega edasiselt kontrollida kas kaitsetegevus vastas

§ 28nõuetele.

Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Seejuures peab kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras ning lähtuma sellest oma tegevuses.

1. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine kannatanu valu ja tervisekahjustuste tekitamisel oli kantud kaitsetahtest ning süüdistatava kaitsetegevus oli nõuetekohane ega ületanud hädakaitse piire. J. Suvorovi ütluste kohaselt tema haaras A. E kätest kinni ja hoidis teda kinni vaid mõned sekundit. J. Suvorovi sõnul tegi ta seda mitte valu tekitamise eesmärgil vaid selleks, et lõpetada kannatanu hüsteerika ja löömise süüdistatava suhtes. Kohus leiab, et arvestades olukorda, milles J. Suvorov A. E rünnaku hetkel oli, siis mõlemast käest kinni haaramine oli kahtlemata sobiv vahend kannatanu ründe lõpetamiseks ega anna alust rääkida ka hädakaitsepiiride ületamisest.
2. Eeltoodud analüüsi tulemusel leiab kohus, et 24.03.
3. a kella 09.00 paiku tegutses Jan Suvorov hädakaitses

§ 28

lg 1 alusel ega ületanud hädakaitse piire, s.o tema käitumises esineb õigusvastusust välistav asjaolu. Seega mõistab kohus Jan Suvorovi õigeks A E kehalises väärkohtlemises

§ 121lg 2 p 2 järgi.

IV Süüdistus

§ 187lg 1 ja § 119 lg 1 järgi 54.

Prokurör esitas kohtuistungil muudetud süüdistuse, mille kohaselt: Jan Suvorovit süüdistatakse selles, et tema täisealise isikuna, kallutas nooremat kui kaheksateist aastast A V muu uimastava toimega ainete (haloperidooli, Lyrica) ebaseaduslikule tarvitamisele. Samuti süüdistatakse Jan Suvorovit selles, et haloperidooli üleandmisega tekitas ta ettevaatamatusest kannatanule A V raske tervisekahjustuse

§ 118lg 1 p 1 mõttes ehk kui sellega on põhjustatud oht elule.

Kuigi süüdistuse teokirjeldus sisaldab ka ravimi kvetiapiini üleandmise ja tarvitamisega seotud asjaolusid, on süüdistuse sisust üheselt arusaadav, et käesolevas asjas on Jan Suvorovile esitatud süüdistus üksnes ravimite haloperidooli ja Lyrica tarvitamisele kallutamises ja haloperidooli üleandmisega ettevaatamatusest kannatanule A V raske tervisekahjustuse tekitamises. 55. Kohus leidis, et süüdistatav Jan Suvorovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

§ 187lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

Nimelt leidis kinnitust Jan Suvorovi süüdistus selles osas, et tema kallutas A V uimastava toimega aine haloperidooli ebaseaduslikule tarvitamisele. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada, et

§ 187

objektiivsed tunnused seisnevad alaealise kallutamises muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Kuna tegemist on kärbitud koosseisuga, siis on kallutamine lõpule viidud sõltumata sellest, kas teisel tekkis soov uimastavaid aineid tarvitada ja kas ta reaalselt neid tarvitas. Karistusõiguslikult ei oma seega tähtsust süüdistuses märgitud asjaolud, et A V, A D ja A E tarvitasid haloperidooli ja neil tekkis uimastava toime tõttu joobesarnane seisund. Kohus lahendab Jan Suvorovile esitatud süüdistust A V uimastava toimega ainete (haloperidooli, Lyrica) ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamises ja käsitleb muid asjaolusid üksnes määral, mil see on asja lahendamiseks vajalik.

1. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Jan Suvorov andis A V vähemalt 31 tabletti haloperidooli. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et Jan Suvorov tõi ravimeid A V palvel. 17 1-23-3952 Vaidlust ei ole ka selles, et Jan Suvorov teadis, et A V on XXX. Nimetatud asjaolud kinnitavad kannatanu ja süüdistatava ütlused, mida neis faktides kinnitavad peaaegu kõik tõendid – tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid.
2. Kannatanu A.V (KoTo I kd, lk 120-129, 132 pö-136 pö) andis põhjalikul ristküsitlusel kohtuistungil järgmiseid ütlusi. Tema tunneb Jan Suvorovit rohkem kui kaks aastat. A. V läks Kohtla-Järve rehabilitatsioonikeskusesse (Torujõe Noortekodu) talvel
3. Seal oli ta umbes kaks kuud. A.V oli rehabilitatsioonikeskuses koos A D ja A E. A.V kinnitas, et tal on olnud sõltuvusi nikotiinist, samuti tarvitas ta alkoholi kolm aastat umbes kord kuus ja tarvitas narkootikume - kokaiini, amfetamiini, rattad extazy. Rehabilitatsioonikeskuses ei tohtinud tarvitada midagi keelatud ja sellest keskusest ei tohtinud ka ilma loata välja minna. Talle ei olnud välja kirjutatud ravim haloperidool.
4. Kuriteo kohta A. V selgitas, et Kohtla-Järve noortekodus viibimise ajal ütles Jan Suvorovile, et tal on unetus ja ärevus. A.V sõnul pole Jan Suvorov andnud talle mingeid soovitusi, kuidas seda probleemi lahendada. Ta ei ole pakkunud talle mingeid aineid selle unetuse ja depressiivse häire probleemi lahendamiseks. A.V palus ise Jan Suvorovil tuua talle tablette, sest tunneb ennast kehvasti. A.V ütles J. Suvorovile, mis ravimitega tegemist on ja nende tablettide nimetust. Jan Suvorov sai temast aru ja nõustus. Jan Suvorov pidi neid tablette tooma A.V kodust. A.V pani neid ise koju (välisukse juures oleva elektri arvesti (mõõtur) kappi) enne seda, kui läks rehabilitatsioonikeskusesse. Neid sai A.V tuttavate kaudu, kes teadsid, et tema tarvitab narkootikume. Tabletid olid valged ja roosad hõbedases blisterpakendis. Jan Suvorov pani kilepakendi tablettidega kivi alla Torujõe keskuse juures. Seejärel telefonitsi ütles, kus ta tablette jättis ja A.V koos A. D võtsid neid välja. Kivi all nägi A. V kilepakendi, mis oli teibiga kokku mähitud. Seal olid valged ja roosad tabletid, täpselt samad, millised A.V jättis oma korteri arvestis. A. V pole mäletanud mitu tabletti seal pakendis oli kokku. A. V ei osanud kohtuistungil täpselt öelda, mitu tabletti tema tarvitas. Tema sõnul tarvitas ta algul vist kolm või kahte (kaks roosat ja valgeid ühte või kahte) ja järgmisel päeval hommikul veel kaheksa, kokku ligikaudu 10 tabletti haloperidooli. Valgeid kindlalt ajavahemikuga ilmselt päev ja punaseid koos valgetega korraga. Tablette tarvitas A.V selleks, et nad rahustaksid teda. A.V on oma tervise probleemidest, s.o unetusest ja depressiivsest häirest rääkinud Kohtla-Järve rehabilitatsioonikeskuses ka A D ja A E. A. V tunnistas, et andis need tabletid tarvitamiseks A ja A. Valged tabletid on veel A.V rinnahoidjas haiglas leitud.
5. Hinnates A. V ütluste usaldusväärsust peatub kohus asjaolul, et A.V ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. A. andis kohtus ütluseid selle kohta, et Jan Suvorov ei ole talle pakkunud mingeid aineid unetuse ja depressiivse häire probleemi lahendamiseks. Avaldatud ütluste kohaselt on A. V kohtueelsel uurimisel andnud järgmiseid ütlusi: "Jan ütles, et ta võib mulle tuua rahustavaid tablette, tema nimetas nende tablettide nimetust, aga mina neid ei mäleta". Seega on kannatanu kohtueelses menetluses andnud ütluseid, et Jan Suvorov pakkus talle tuua rahustavaid tablette, kuid kohtuistungil väitis vastupidist. Kohtuistungil selgitas A. V vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et ta oli peale üledoosi saamist ja nii ta menetlejale ütles mõtlemata halbadele tagajärgedele, neil oli sel ajal Jan Suvoroviga halb läbisaamine. A. V jäi kohtuistungil ütluste juurde, et Jan Suvorov ei ole talle midagi pakkunud. Kohus leiab, et nimetatud ebakõla kannatanu ütlustes ei kahjusta tema ütluste kvaliteeti oluliselt, A. V ütlustes ei esine vastuolusid, mis oleksid käsitletavad selliste oluliste vastuoludena, mis tingiksid A. V ütluste ebausaldusväärseks lugemise. Kohtu hinnangul tuleb A. V ütluste puhul tajumise üksikasjades arvestada, et kannatanu on alaealine ja tema sõnul oli ta menetlejale ütluste andmisel peale üledoosi saamist. Oluline on see, et kohtuistungil kinnitasid nii kannatanu kui ka süüdistatav ühtviisi – Jan Suvorov andis haloperidooli A V, kes ise palus Jan Suvorovilt ravimeid tuua. Jan 18 1-23-3952 Suvorov nõustus A V palvega ja tõi talle palutu. Kohtu hinnangul kannatanu ja süüdistatava ütlused langevad olulises osas kokku ja märkimisväärseid vastuolusid ei esine.
6. Asjaolu, et Jan Suvorov tõepoolest andis haloperidooli ravimeid nooremale kui kaheksateistaastasele A V ja 23.01.
7. a kella 10.00 paiku pani kannatanu palvel Torujõe Noortekodu sissesõidu aia juures asuvate kivide taha peidikusse oranži värvi teibiga teibitud pakendi, milles oli muuhulgas vähemalt 31 tabletti haloperidooli, kinnitavad ka kohtuistungil üle kuulatud süüdistatava ütlused (KoTo II kd, lk 28-90).
8. Jan Suvorovi ütluste kohaselt andis tema ühe korra üle A. V, kui ta viibis Torujõe Noortekoduses haloperidooli ja kvetiapiini tabletid ning mokatubakas. A. V palus ise ravimeid temale üle anda, sest ta unustas tabletid koju. Jan Suvorov võttis tabletid A kodust ja jättis Torujõe Noortekodu aia kõrval oleva kivi alla. A. V ütles, et need on tema tabletid, ta joob neid pidevalt ja ta teab kuidas neid tarvitada. Jan Suvorov jooksis A korterisse kiiresi sisse, ajas J K juttu, võttis tabletid koridoris asuvast mõõturist ja jooksis ära. Ühed tabletid olid originaalpakendis ja teised olid blisterpakendis. Jan Suvorov ei mäletanud kohtuistungil, milline ravim oli originaalpakendis, milline ravim oli aga blistris. Kui ta leidis neid A. V kodus elektrimõõturi kapist, sel hetkel ta nägi nende ravimite nimetusi - haloperidool ja kvetiapiin. Jan Suvorov ei lugenud kokku ega saa öelda, kui palju tablette oli kokku. Ta pakendas haoloperidooli, kvetiapiini ja mokatubaka - pani kilekotti ja teibis. Jan Suvorov selgitas, et tema pole nendest tablettidest teadnud, ta soovitas A. V iga päev mitte rohkem kui ühe tableti võtta, kuna üldiselt rahustava toimega tabletid võivad olla ohtlikud. Jan Suvorovi sõnul ei teadnud ta kuidas need tabletid mõjutavad isiku tervist. Telefonikõnes A. V ütles, et tegemist on rahustiga. Jan Suvorov selgitas, et pole teadnud A. V sõltuvustest. Jan Suvorov arvas, et A. V läks Noortekodusse õppimiseks ega teadnud, et A läks sinna sõltuvuste pärast. Kui A. V oli noortekodus, siis suhtles Jan Suvorov temaga igapäevaselt telefoni teel, ka videoühenduse Viber kaudu. A. V on kurtnud enne tablettide üle andmist talle probleemidest seoses unega. Jaanuari lõpus sai Jan Suvorov teada, et A. V sattus haiglasse. Talle helistas A. V ja hakkas midagi rääkima, kuid temalt võeti telefon ära. Naisterahvas tundis huvi ja uuris Jan Suvorovi käest milliseid tablette A. V tarvitas. Jan Suvorovile öeldi, et A. V sõi ennast täis tablettidega. Jan Suvorov nimetas kohe tablettide nimetused - haloperidool ja kvetiapiin.
9. Hinnates Jan Suvorovi ütluste usaldusväärsust peatub kohus asjaolul, et Jan Suvorovi ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Jan Suvorov andis kohtus ütluseid selle kohta, et ta ei teadnud, et A.V läks Kohtla-Järve Noortekeskusesse sõltuvuse pärast. Avaldatud ütluste kohaselt on Jan Suvorov kohtueelsel uurimisel andnud järgmiseid ütlusi: "2023.a talvel saadeti A. V Kohtla-Järve Noortekeskusesse, et kahjulikest sõltuvustest vabaneda". Seega on süüdistatav kohtueelses menetluses teadis, et saadeti A. V Kohtla-Järve Noortekeskusesse, et kahjulikest sõltuvustest vabaneda. Kohtuistungil selgitas Jan Suvorov vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et ta sai teada alles pärast juhtunut, et A. V läks Kohtla-Järve Noortekeskusesse sõltuvuste pärast ja nii ta menetlejale ütles, kuid tol ajal ta ei teadnud miks ta Noortekeskusesse läks. Kohus möönab, et Jan Suvorovi „teadmine“, et A. V läks Kohtla-Järve Noortekeskusesse, et kahjulikest sõltuvustest vabaneda, põhines A. V emalt hiljem saadud infol, mida tema seisuga 23.01.2023 pole teadnud ning seda on Jan Suvorov oma kohtuistungil antud ütlustes ka selgitanud. Kohus leiab seetõttu, et Jan Suvorovi ütlustes ei esine vastuolusid, mis oleksid käsitletavad oluliste ja diametraalsete vastuoludena, mis tingiksid Jan Suvorovi ütluste ebausaldusväärseks lugemise.
10. Samuti kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel J. Suvorovi eeluurimisel antud ütlused osas, mis puudutasid tablettide asukohta A. V korteris. Süüdistatav andis kohtus ütluseid selle kohta, et ta võttis neid elektrimõõturi kapist. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav ütluseid: „… 19 1-23-3952 lahkudes, kui läksin läbi toa, kus A elas, võtsin peeglikapist ühe valget värvi avamata karbi tablettidega“. Seega on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütluseid, et tema võttis tabletid A. V toas olevast peeglikapist, kuid kohtuistungil väitis, et ta võttis neid koridoris elektrimõõturi kapist. Kohtuistungil selgitas süüdistatav vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et tegemist on kahe erineva juhtumiga. A. V palus tuua peeglikapist tabletid ajal, kui ta ei ole veel Kohtla-Järve Noortekeskuses olnud. See oli detsembris-novembris
11. Need on tavapärased tabletid Paratsetamool vanaema jaoks. Kui aga A. V oli juba Noortekodus, siis võttis J. Suvorov tablette koridori mõõturist. Kui J. Suvorov andis ütlusi, siis ei suutnud ta kohe kiiresti meenutada täpset asukohta, kust võttis ta tablette tol korral. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda süüdistatava ütluste õigsuses põhjusel, et ta andis erinevad ütlused tablettide asukoha kohta. Seda seetõttu, et pärast ütluste usaldusväärsuse kontrolli süüdistatav hiljem selgitas, et ta kaks korda võttis tablette A. V kodust. Ühel korral peeglikapist ja teisel korral mõõturikapist. Seega sisulist vastuolu süüdistatava menetluse erinevates staadiumites antud ütlustes selle asjaolu osas ei jäänud. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused sündmuste käigu kirjeldamisel on üldiselt usaldusväärsed ja põhidetailides haakuvad kannatanu ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti on J. Suvorov veenvalt ja arusaadavalt selgitanud erinevates menetlusstaadiumides ütlustes esinenud vastuolusid.
12. Eelnevad asjaolud (J. Suvorov andis vähemalt 31 tabletti haloperidooli A V viimase palvel) haakuvad ka tunnistajate A. D (KoTo I kd, lk 149 pö-160 pö) ja A Eihe ütlustega (KoTo II kd, lk 3 pö-17).
13. A. D ütluste kohaselt Jan Suvorov on A V tuttav. Kui A. D viibis koos A. V ja A E Torujõe Noortekodus, siis Jan Suvorov on toonud haloperidooli ja kvetiapiini tablette. See oli jaanuaris vist 23-l. A. D sõnul ei tea ta kust Jan Suvorov neid sai ja kellele need tabletid kuuluvad. Ta kuulis, et A. V on kodus tabletid, et kodus vist kellelegi välja kirjutatud. A. D teadis, et kvetiapiin on nagu unerohi, temale kirjutas alates veebruarist kvetiapiini noortekodus välja psühhiaater. A. D ei teadnud, mis ravim on haloperidool. Ta pole kunagi tarvitanud neid ravimeid enne seda, kui Jan Suvorov tõi neid. A. D, A E ja A. V soovisid midagi, et uinuda. A. V palus J. Suvorovilt tuua tabletid. Jan Suvorov tuli kohale, pani põõsastesse või kännu sisse ja nad võtsid neid välja. Tabletid olid valged ja punased, seal olid erinevad tablettide blisterid. Infolehed puudusid. A. D selgitas, et tema tarvitas viis punast ja viis valget korraga, et kiiremini saabuks lõdvestushoog. A E ka võttis 10 tablette, A. V vist 12 tablette. See oli
14. jaanuaril. A. D ei teadnud, mida ta tarvitas. A. V oli punaste ja valgete tablettide kohta öelnud, et ta oli neid tablette varem tarvitanud, et tabletid on jama ning ta oli neid prügikasti ära visanud.
15. Ka tunnistaja A E ütlused tõendavad, et J. Suvorov andis vähemalt 31 tabletti haloperidooli A V. Tunnistaja A E selgitas oma ütlustes, et jaanuaris sai ta tuttavaks A V ja A D rehabilitatsioonikeskuses Torujõe noortekodus Kohtla-Järvel. Ise ta viibis Torujõe noortekodus narkootikumide pärast, so amfetamiinist sõltuvuse pärast. Ta on tarvitanud ka muid narkootilisi või psühhotroopseid aineid MDMA, kanepit, tablette xanax ilma arsti ettekirjutuseta. A E ütluste kohaselt tarvitas ta noortekodus ravimeid Lyrica, kvetiapiin ja haloperidool. A V sõber Jan Suvorov tõi ja A jagas. A V on tunnistajale rääkinud, et Jan Suvorov võib tablette tema kodunt võtta. Kust A. V aga neid sai A E ei mäleta. A E tarvitas 10 tablette - ühed olid valged (haloperidool), teised punased (kvetiapiin). Mitu punast ja mitu valget tabletti A E võttis pole tema mäletanud, mäletas vaid, et kokku oli neid 10 tükki ja tarvitas nii punaseid kui ka valgeid. A. V varem tarvitas haloperidooli ja kvetiapiini, ta ütles, et viskas neid tablette lihtsalt prügiämbrisse minema, et need on lihtsalt jama. Kui neid tablette A E tarvitas, siis ta pole teadnud, mis ravimid need on. 20 1-23-3952
16. Kannatanu A. V XXX J K (KoTo I kd, lk 138-143 pö) ütlused kinnitavad seda, et Jan Suvorov on käinud üks kord tema korteris ajal, kui A V viibis Kohtla-Järve noortekodus. Mis päeval Jan Suvorov käis ei osanud tunnistaja nimetada, kuid see oli enne A haiglasse sattumist. Jan Suvorov viibis korteris umbes 7-10 minutit. Ta oli kiirustamas kuskile Kreenholmisse ja astus läbi küsimaks kuidas A läheb. J K sõnul nad ajasid koridoris Jan Suvoroviga juttu, siis tema lahkus kööki 2-3 minutiks, J. Suvorov jäi aga koridori ega olnud kogu aeg J K vaateväljas. Esikus on otse välisukse juures elektriarvesti, mis ei ole lukustatav. J K ütluste kohaselt hiljem tunnistas A, et J. Suvorov tõi talle tablette. Seltskonnas anti talle tabletid ja ta peitis neid kodus koridoris. A. V veel emale ütles, et ta tundis ennast halvasti ja ta palus Jan Suvorovil, et too astuks nende kodunt läbi ja võtaks need tabletid. J K selgitas, et tema tütar A. V oli Kohtla-Järve noortekodus jaanuarist kuni veebruari lõpuni või märtsi alguseni
17. A.V sattus Kohtla-Järve noortekodusse, sest ta ei õppinud ja tarvitas alkoholi. Noortekodusse tema läks vabatahtlikult, et sõltuvusest lahti saada. Tütar rääkis telefonitsi, et tal on raske, et ta tahab koju, kuid ta üritab oma seisundist üle saada ja sinna jääda. Kuna A. V põgenes Kohtla-Järve keskusest, siis lõpetati temaga lepingu. A. V viibib praegu kinnises asutuses Maarjamaa Hariduskolleegiumis, sest ta ei käinud koolis, suitsetas, tarvitas alkoholi ja tablette.
18. Hinnates kannatanu esindaja J K ütluste usaldusväärsust peatub kohus asjaolul, et J K ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. J K andis kohtus ütluseid selle kohta, et Jan Suvorov on käinud tema kodus ajal, kui tema tütar oli noortekodus. Avaldatud ütluste kohaselt on J K kohtueelsel uurimisel andnud järgmiseid ütlusi: „Pärast seda, kui ma viisin A V jaanuaris 2023 noortekodusse, ei ole Jan Suvorov minu kodus käinud". Seega on kannatanu esindaja kohtueelses menetluses andnud ütluseid, et Jan Suvorov ei ole nende kodus käinud, kuid kohtuistungil väitis vastupidist. Kohtuistungil selgitas J K vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et ülekuulamise päeval oli nii tema kui tema laps haiged. Laps jäi üksi koju, teda aga viidi ülekuulamisele. J K selgitas, et sellises olukorras ja seisundis ei suutnud ta ülekuulamisel meenutada, et Jan Suvorov käis tema juures. Kohtuistungil jäi J K ütluste juurde, et kui A oli noortekodus, siis Jan Suvorov ikkagi käis tema kodus. Kohus leiab, et nimetatud ebakõla kannatanu esindaja ütlustes ei kahjusta tema ütluste kvaliteeti oluliselt. Siinjuures märgib kohus, et asjaoludest mittemäletamine ei tähenda, et isiku ütlused on vastuolus ja ei ole aluseks lugeda J K ütlused ebausaldusväärseks. Oluline on see, et fakti, et A V noortekodus viibimise ajal käis Jan Suvorov J K kodus mäletasid kohtuistungil nii kannatanu, kannatanu esindaja kui ka süüdistatav ühtviisi.
19. Analüüsides eelnevalt käsitletud tõendeid (eelkõige J. Suvorovi, A. V ja J. K ütlusi) nende kogumis, asub kohus seisukohale, et nimetatud tõendid tõendavad, et J. Suvorov võttis retseptiravimit haloperidooli A. V kodust ja kannatanu palvel. Seega pole kohtus uuritud tõenditega kooskõlas süüdistuses märgitu, mille kohaselt Jan Suvorov omandas retseptiravimit haloperidooli kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult. Puuduvad igasugused tõendid, millest saaks järeldada, et tegemist oleks olnud kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult saadud ravimiga.
20. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused kattuvad ja vaidlust ei ole faktilistes asjaoludes, et Jan Suvorov 23.01.
21. a kella 10.00 paiku A V üleandmise eesmärgil pani Torujõe Noortekodu sissesõidu aia juures asuvate kivide taha peidikusse oranži värvi teibiga teibitud pakendi, milles oli vähemalt 31 tabletti haloperidooli, vähemalt 10 tabletti kvetiapiini ning üks pakk mokatubakat. Ebaselgused esinevad kohtu hinnangul vaid seoses tablettide kogusega. Nimelt süüdistuses on leitud, et J. Suvorov andis A V vähemalt 31 tabletti haloperidooli. Haloperidooli kogusega seoses on Jan Suvorov andnud ütlusi, et tema pole lugenud kokku ega saa öelda, kui palju oli kokku tablette. Ka A.V pole kohtuistungil mäletanud mitu tabletti oli kokku seal pakendis. A.V ei osanud kohtuistungil täpselt öelda, mitu tabletti tema tarvitas. Tema ütlustest selgub, et tarvitas ta algul arvatavasti kahte ja järgmisel päeval 21 1-23-3952 hommikul veel kaheksa, kokku ligikaudu 10 tabletti haloperidooli. A D ja A E ütlustest tuleneb, et nemad tarvitasid kumbki 5 tabletti haloperidooli, A V tarvitas aga 10 tabletti haloperidooli. A V ja E K ütlustest selgub, et valged tabletid (haloperidool) olid veel haiglas A. V rinnahoidjast leitud. Narkootilise aine ekspertiisi ekspertiisiaktiga nr 23E-AN0137 (KoTo, tõendite köide II, tl 14-17) on tõendatud see, et Egle Küttise poolt üle antud aine, so 13 valget ümmargust tabletti massiga 3,25 g, sisaldavad haloperidooli. Selliselt saab kokku arvutades kokku kogusena mitte enam kui 33 tabletti haloperidooli (10 tk (A.V) + 10 tk (A D ja A E) + 13 tk (haiglas leitud)). Samas nähtub A. V patsiendikaardist (KoTo, tõendite köide II, tl 30-31), et tema sõnul võttis ta 23.01 8 tbl haloperidooli ja 2 tbl Quetiapin. A E patsiendikaardist (KoTo, tõendite köide II, tl 3233) nähtub, et 23.01 tema võttis 4 tbl haloperidooli ja 4 tbl Quetiapin. A D patsiendikaardist (KoTo, tõendite köide II, tl 34-35) nähtub, et 23.01 võttis tema tabletid, triaažis medikamentoosne mürgistus (4 tbl haloperidool ja 4 tbl Quetiapin). Märgitu erineb sellest, mida A. V, A. D, A E avaldasid kohtuistungil ütlusi andes. Kohtu arvates võivad olla erinevused haloperidooli koguse kohta tingitud tütarlaste seisundist sündmuse ajal ja õigustab nende poolt hilisemat ütluste muutmist. Kokkuvõttes leiab kohus, et arvestades kõiki eelnevaid ebaselgusi ja asjaolusid, saab võtta Jan Suvorovi üleantud haloperidooli koguse suurusena arvesse vähemalt 31 tabletti. See vastab süüdistuses märgitud haloperidooli kogusele ja isegi kui uuritud tõendid kinnitavad 33 tabletti üleandmist tuleb siin juhinduda KrMS § 7 lg 3 põhimõttest ja tõlgendada kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks.
22. Asjaolu, et 23.01.2023 hommikul käis Jan Suvorov tablettide üleandmise eesmärgil KohtlaJärve Torujõe noortekodu juures on samuti tõendatud järgmiste tõenditega. 26.01.2023 sündmuskoha XXX Kohtla-Järve asuva Torujõe Noortekeskuse territooriumi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide II, tl 1-2) tõendab territooriumil asuvast prügikastist tühja 0,5l plastpudeli ära võtmist. DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0122 lisadega (KoTo, tõendite köide II, tl 4-11) tõendab, et Torujõe Noortekeskuse territooriumilt ära võetud 0,5l plastpudelilt saadud DNA-täisprofiil on kokkulangev Jan Suvorovi DNA-profiiliga. Torujõe noortekodu noorsootöötaja tunnistaja V. B ütluste (KoTo I kd, tl 175-177 pö) kohaselt nägi ta paar korda noortekodu territooriumil Jan Suvorovit.
23. jaanuar umbes kella 10.00-11.00 ajal toimus rühmatöö ja tunnistaja tähelepanu juhtis sotsiaaltöötaja, et territooriumil viibib võõras isik. Õppeklassis viibisid A V, A D ja A E. V. B läks välja, astus noormehe juurde ja küsis mis ta teeb siin. Mille peale Jan Suvorov vastas ebamääraselt, et ta vaatab, mis maja ja mis aadress see on. Tunnistaja palus, et Jan Suvorov lahkuks territooriumilt ja Jan Suvorov tahtmatult läks territooriumilt ära. Samal päeval õhtul kella 8-9 paiku märkis tunnistaja, et A. V ja A. D otsisid midagi aia juures. V. B tundis J. Suvorovi ära, see oli seesama meesterahvas, kellega ta suhtles õues
24. jaanuaril noortekodu territooriumil.
25. jaanuaril sai aga tunnistaja teada, et A. V viibib haiglas ja A. D ja A E viibivad oma tubades arsti jälgimise all, seoses sellega, et nad sõid mingeid tablette. Tunnistaja nägi viimati A V
26. jaanuaril õhtul umbes kell 22.
27. Tema terviseseisund oli
28. jaanuaril adekvaatne.
29. Torujõe noortekodu vaimse tervise õe E K (KoTo I kd, tl 166 pö-168 pö), meditsiiniõe O V (KoTo I kd, tl 169-174 pö) ja noortekodu projektide koordinaatori V Ž (KoTo I kd, tl 188-197) ütlustega on tõendatud see, et A V, A D ja A E olid Torujõe noortekodu kliendid ja viibisid seal erinevate sõltuvusprobleemidega. 25 jaanuaril 2023 oli tüdrukutel ravimite üledoos ja ravimeid tõi A V Jan Suvorov. Tunnistajad kinnitavad ka AV enesetunne ja terviseseisund pärast ravimite tarvitamist.
30. Tunnistaja E K kohtus antud ütlustest nähtub, et jaanuaris saabus kabineti uksele A V, tal oli kaelajäikus, tema pea nö puhkas paremal õlal. A selgitas, et ta võttis mingeid tablette, aga ta ei tea nimetust, et seda teab A E. A E aga ei mäletanud tablettide nimetust. A. V terviseseisund oli kriitiline - esines keha spastilisus ehk keha jäikus, tal oli hingamine raskendatud, tal oli raske 22 1-23-3952 rääkida. Tunnistaja selgitas, et A V ütles talle, et rinnahoidjas tal on veel tablette. E K ise võttis tabletid rinnahoidjast välja. Need olid valged ümmargused lahtised tabletid, kokku 13 tükki. Kas tunnistaja ise või keegi kolleegidest pakendas neid minigripp kilekotti ja andis üle politseile. E Küttis selgitas kohtule, et haloperidool on neuroleptikum, ta leevendab psühhoosi, meeleheiteid skisofreenia korral. Haloperidooli saab arsti ettekirjutusel tarvitada. Kvetiapiin samuti antipsühhootikum ja leevendab meelolu häireid.
31. Tunnistaja O V kinnitas kohtus ütlusi andes, et A V oli jaanuaris 2023 Torujõe noortekodu klient. Ta sattus sinna sõltuvusprobleemidega ja ise tunnistas, et tarvitab ravimipreparaate. 25 jaanuaril 2023 oli tüdrukutel ravimite üledoos. Alguses tuli A V, siis praktiliselt kohe tulid A D ja A E. Nad ütlesid, et tarvitasid valgeid tablette. A V oli ebaloomulikus asendis ja tal oli raske hingata. Ka A D oli ebaloomulik poos, tal oli sõrmed suus. Tunnistaja kutsus kiirabi välja. Kiirabi tuli kohale, A hospitaliseeriti. Teisi tüdrukuid viis haiglasse teine kiirabi. Tüdrukud ei teadnud, mida nad tarvitasid, ütlesid, et A V andis ja nemad võtsid vastu. Tunnistaja ütlustest selgub, et 23-
32. jaanuaril ei olnud tüdrukute seisundis midagi ebatavalist, nad olid aktiivsed, käisid edasi-tagasi noortekeskuses.
33. jaanuaril ta esimest korda pööras tähelepanu, et neil on tervisega probleemid. Samuti tunnistaja selgitas, et A V kirjutas noortekodu psühhiaater välja ravimeid flux 20 mg hommikul ja melatoniin 2 mg. Flux on antidepressant, selle kasutatakse depressiooni puhul, see on samuti nagu psüühikastimuleeriv, tuju tõstev, ärevus kaob ära. Melatoniin on ilma retseptita, kasutatakse unerohuks.
34. Tunnistaja V Ž ütlustest selgub, et
35. jaanuaril A V ütles, et talle tõi ravimeid Jan Suvorov. Tunnistaja helistas A V telefonist sellele isikule ja sai teada, mis ravimitega oli tegu haloperidool ja kvetiapiin. Tunnistaja selgitas, et kui ta rääkis telefonitsi Jan Suvoroviga ja küsis ravimite kohta, siis see võttis mõtlemisaega. Veel Jan Suvorov tunnistajale ütles: "ma ütlesin, et ühe kaupa tuleb võtta". Tunnistaja ütlustest selgub, et A V kohta on tal olnud informatsioon, kus oli mitu intsidendi üledoosiga ja just ravimitega.
36. Haloperidooli uimastavat toimet on tuvastatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 23E-AOX0064 (KoTo, tõendite köide II, tl 49-57). Ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punktide 1 ja 2 kohaselt ei sisalda ravim haloperidool narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, kuid tegemist on psühhotroopset toimet omava ravimiga; haloperidool võib tekitada psühhotroopsest ainest tingituna joobelaadse seisundi. Ka kannatanu ja tunnistajate A D ja A E sõnul tekkis neil pärast haloperidooli tarvitamist uimastav seisund.
37. Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et alaealine A V viibis erinevate sõltuvusprobleemidega Torujõe noortekeskuses, kuhu erinevate uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete ja seal hulgas ravimite toimetamine on keelatud. A V palus enne 23.01.2023 Jan Suvorovilt tuua talle kehva enesetunde ning unetuse vastu ravimeid. Jan Suvorov nõustus A V palvega ja tõi talle palutu, teades seejuures, et A V on XXX. Jan Suvorov võttis A V kodust uimastava toimega retseptiravimit haloperidooli. Seejärel süüdistuses näidatud ajal ja kohas pani Jan Suvorov peidikusse oranži värvi teibiga teibitud pakendi, milles oli muuhulgas vähemalt 31 tabletti haloperidooli. Samal päeval A V võttis sellest peidikust Jan Suvorovi poolt peidetud pakendi koos eelnimetatud tablettidega. 23.01.2023 A D ja A E tarvitasid kumbki 5 tabletti haloperidooli ja 5 tabletti kvetiapiini ning ajavahemikul 23 – 24.01.2023 tarvitas A V 10 tabletti haloperidooli ja vähemalt 2 tabletti kvetiapiini, mille tagajärjel tekkis tütarlastel uimastav seisund.
38. Süüdistuses on lisaks heidetud ette ka seda, et Jan Suvorov kallutas A V uimastava toimega retseptiravimi LYRICA ebaseaduslikule tarvitamisele. Kohtu hinnangul pole selles osas süüdistus tõendatud. Puuduvad tõendid, et J. Suvorov omandas ja andis A V vähemalt kaks 23 1-23-3952 kapslit uimastava toimega retseptiravimit LYRICA. J. Suvorov eitas kohtus A V LYRICA üleandmist. Kohtuistungi käigus ei tõstatanud keegi küsimust vajadusest esitada kannatanule küsimusi seoses LYRICA ravimiga. Seega, A V pole kinnitanud, et Jan Suvorov andis talle üle Torujõe Noortekodus retseptiravimit LYRICA.
39. Tunnistaja A. D istungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta Torujõe Noortekodus ravimit LYRICA. See oli pärast haloperidooli juhtumit, vist veebruaris
40. A V palus ja J. Suvorov tõi talle üks kord kaks tükki ravimit LYRICA. Seda ütles tunnistajale A. V. A. D ise ei ole A V palumist kuulnud. A. D selgitas, et nad kolmekesi tarvitasid Jan Suvorovi poolt toodud 2 kapslit ravimit LYRICA. Pärast aine tarvitamist ei tekkinud neil mingisugust efekti. Aine oli väga muru maitsega. Seega A. D ütlustest nähtub, et asjaolust, et Jan Suvorov tõi A V ravimit LYRICA sai A. D teada A. V. Kohtu hinnangul ei ole A. D ütlused selles osas tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 kohaselt, sest tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole menetlusõiguslikult tõend. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt pole A. D istungil öelnud, millal täpselt ta LYRICA üleandmisest esimest korda kuulis, järelikult pole võimalik A. D ütlusi KrMS § 66 lg 2-1 p-s 2 sätestatud erandi alusel tõendina käsitada.
41. Tunnistaja A E selgitas, et tema tarvitas pärast haloperidooli juhtumit koos A ja A noortekodus ilma arsti ettekirjutuseta ravimit LYRICA. A E sõnul tõi keegi A V ravimit LYRICA. Kes aga A tõi pole A E teadnud. Nad tarvitasid kolmekesi ühe kapsli. A E sõnul ei saabunud LYRICA tarvitamisest mingit joobelaadset efekti. Kohus märgib, et tunnistajate A E ja A D ütluste vahel on vastuolu osas, mitu kapslit LYRICA nad koos tarvitasid. A E väitis, et nad tarvitasid kolmekesi ühe kapsli, kuid A. D ütluste kohaselt tarvitasid nad 2 kapslit. Kuid nii A E kui ka A D kinnitasid, et ei ole saabunud neil LYRICA tarvitamisest mingit joobelaadset efekti.
42. 24.05.2023 asitõendi vaatlusprotokollist (A V telefonist saadud sõnumite sisu ja kõnede aeg) nähtub, et vestlus Lyrikast kannatanu ja kontakti „XXX“ vahel toimub 04.12.2022 kella 13.08 ja 13.47 vahel (KoTo, tõendite köide II, tl 60-71). Vestluse käigus küsib telefoni omanik „sinul kindlalt saab lüürika olema“, XXX vastab „minul kindlasti“, omanik küsib „sa annad selle täna kindlasti“, XXX vastab „kui vaja, siis annan“, omanik vastab „on vaja“. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et süüdistusaktis on märgitud, et Jan Suvorov andis retseptiravimit LYRICA üle täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui 11.02.2023 ja samal päeval, s.o 11.02.2023 toimus LYRICA tarvitamine. Esmalt on vestlus Lyrikast (04.12.2022) ja ravimi LYRICA tarvitamine (11.02.2023) ajaliselt küllaltki pika vahega (ca 2 kuud), mistõttu ei ole antud juhul võimalik teha ühest järeldust, et vestlus toimub ravimist, mida 11.02.2023 noortekodus väidetavalt tarvitati. Teiseks toimub vestlus enne seda, kui A V sattus Torujõe noortekodusse ja puuduvad tõendid, et Jan Suvorov andis üle A V tema noortekodus viibimise ajal ravimit LYRICA. Jan Suvorov avaldas, et A V ei palunud teda ravimit LYRICA temale üle anda. Telefoni vestlusel ta pole A. V sellest ravimist kirjutanud. J. Suvorovi sõnul 04.12.2022 võis A V kasutada tema telefoni helistamiseks või sõnumite ära saatmiseks, kuna tal ei olnud sel ajal oma telefoni. Eelnevast nähtuvalt ei kinnita kohtus uuritud tõendid, et Jan Suvorov kallutas A V uimastava toimega aine LYRICA ebaseaduslikule tarvitamisele. 82.

§ 187

lg-le 1 vastab muuhulgas tegevus, mis seisneb alaealise kallutamises muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Järgnevalt tuleb kohtul seega leida

§187

lg 1 koosseisu objektiivse külje raames vastus küsimusele, kas Jan Suvorov kallutas A V uimastava toimega aine haloperidooli ebaseaduslikule tarvitamisele?

1. J. Suvorovile on esitatud süüdistuses haloperidooli tarvitamisele kallutamistegu märgitud järgmiselt: 24 1-23-3952 Jan Suvorov teadlikult ja tahtlikult andis haloperidooli nooremale kui kaheksateistaastasele A V viimase palvel ebaseadusliku ehk ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eesmärgil. Haloperidooli üleandmisega A V, tegi Jan Suvorov talle nimetatud retseptiravimi kättesaadavaks ning seega tekitas võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi kohases koguses ebaseaduslikult tarbida. Seeläbi kallutas Jan Suvorov A V muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele.
2. Tuleb tuvastada ja kontrollida, kas aine haloperidooli A V palvel temale üleandmine ja talle kättesaadavaks tegemine Torujõe Noortekodus on kallutamistegu

§ 187mõttes.

Vastus on jaatav. Kohtu põhjendused on järgmised. 85. Kallutamine võib seisneda järgmistes tegudes: meelitamine, sundimine, kaasatõmbamine, pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine. On oluline, et süüdlane oma käitumisega tekitaks teises huvi ja soovi keelatud ainet tarvitada (Sootak, J., Pikamäe, P.

§187järgi ettenähtud kuriteokoosseis.

Kohus leiab, et süüdistatava tegevus oli selliseks faktoriks, mis osutas mõju kannatanu valikule haloperidooli tarvitamise kasuks. Kui süüdistatav ei oleks nõus ega toonud talle haloperidooli, poleks kannatanul suure tõenäosusega võimalik noortekodus haloperidooli endale saada. See näitab, et alaealise kannatanu poolt valiku tegemine haloperidooli tarvitamise kasuks oli süüdistatava poolt mõjutatud olulisel määral. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud

§ 187lg 1 objektiivse külje realiseeritus J.

Suvorovi käitumises. 88. Kohus asus samuti seisukohale, et subjektiivne koosseis on täidetud ja J. Suvorov pani teo toime kaudse tahtlusega. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja V. Ž ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav J. Suvorov teadis ravimi haloperidooli nimetust ja aine ohtlikust. Nimetatud isikute ütlustest tulenevalt teadis J. Suvorov, et tegemist on uimastava ainega, sest miks muidu oli tal vaja A. V öelda, et just haloperidooli tohib mitte rohkem kui üks tablett korraga tarbida. Lisaks A. V ütlused viitavad tõsikindlalt sellele, et J. Suvorov teadis, mis laadi tablettidega 25 1-23-3952 tegemist oli, et nendest võib paha olla ning need on noortekodus keelatud. J. Suvorov pole küll täpselt tema sõnade kohaselt teadnud, kuidas need tabletid inimese tervist mõjutavad. Kuid tahtluse olemasoluks peab isik vähemalt võimalikuks, et tema tegevuse objekt on uimastav aine, et tema teo tulemusena võib teine isik alustada uimastavate ainete tarvitamist. Kannatanule uimastava toimega aine kättesaadavaks tehes möönis J. Suvorov alaealises selle tarvitamise tahtluse tekkimise võimalikkust. J. Suvorovi ütlustest tuleneb, et tema teadis, et A. V võis tarvitada kõike - alkoholi, narkootikume, sigarette, tablette, mokatubakas. Seetõttu pidi ta aru saama, et A. V ravimi (vähemalt 31 tabletti haloperidooli) kättesaadavaks tegemisel võib kannatanul tekkida soov uimastava või joovet tekitava seisundi saavutamiseks neid ravimeid enda soovi kohases koguses tarvitada. A. V andis ka ise J. Suvorovile mõista, et soovib neid tarbida, kuna tal on unega probleem ja ärevus. Seega, on kohtu hinnangul täidetud nii objektiivne kui subjektiivne koosseis ja süüdistuses on antud õige karistusõiguslik hinnang

§ 187lg 1 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 89.

§ 119järgi on J.

Suvorovile esitatud süüdistus selles, et tema haloperidooli üleandmisega tekitas ettevaatamatusest kannatanule A V raske tervisekahjustuse

§ 118lg 1 p 1 mõttes ehk kui sellega on põhjustatud oht elule.

Praegusel juhul tekitas ohu elule generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega, mille J. Suvorov põhjustas süüdistuse kohaselt ettevaatamatusest.

1. Ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud isiku käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Järgnevalt tuleb kohtul seega kindlaks teha A V eluohtliku seisundi saabumine ning J. Suvorovi käitumise ja kannatanu eluohtliku seisundi saabumise vaheline põhjuslik seos.
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et Jan Suvorov kallutas A V uimastava toimega aine haloperidooli ebaseaduslikule tarvitamisele. Tema andis vähemalt 31 tabletti haloperidooli alaealisele A V, seega tegi aine talle kättesaadavaks ja tekitas võimaluse seda ainet korduvalt ning enda soovi kohases koguses tarbida. Kohus samuti tuvastas, et A V tarvitas 10 tabletti haloperidooli. Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile nr 23E-A0X0064 tekkis A V haloperidooli tarvitamise tagajärjel 25.01.2023 eluohtlik seisund, nimelt generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega. Kohus leiab, et

§ 119

süüteokoosseisu seisukohalt on antud juhul primaarse tähtsusega see, kas A V eluohtliku seisundi ja J. Suvorovi tegevuse vahel (haloperidoli üleandmine) on põhjuslik seos. Kohtu hinnangul ei ole selline põhjuslik seos üheselt kinnitust leidnud.

1. Eluohtliku tekke kohta andis ekspert arvamuse arstlikus kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis (KoTo, tõendite köide II, tl 49-57). 17.05.2023 aktis nr 23E-AOX0064 küsimusele, kas pärast haloperidooli tarvitamist tekkis A V eluohtlik seisund, arvas p-s 5 ekspert järgmist: „SA Ida-Viru Keskhaigla Patsiendikaardi nr. 23-011007 alusel esines 25.01.2023 A V eluohtlik seisund generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega.“ Küsimusele, milline tervisekahju oli tekitatud A V, ekspert p-s 4 aga arvas, et „SA Ida-Viru Keskhaigla Patsiendikaardi nr. 23-011007 alusel diagnoositi A V 25.01.2023 (T42) Mürgistus antiepileptikumide, sedatiiv-hüpnootiliste ja parkinsonismivastaste ravimitega (haloperidooli ja kvetiapiiniga).“
2. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis osa selles sisalduvaid arvamuslikke järeldusi on põhjendamata ja ekspertiisiakt nende osas vastuoluline. Esiteks on eksperdi arvamus selle kohta, 26 1-23-3952 miks ta leiab, et kõnealune generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega ohustas elu tekitamise momendil ehk miks see on eluohtlik tervisekahjustus, on sisuliselt põhjendamata. Ainsa põhjendusena saab näha eksperdiarvamuse põhjenduste osas, kus on p-s 5 muuhulgas märgitud, et A. V seisund vajas üleviimist intensiivraviosakonda, kus düstooniline hoog kordus, mistõttu viibis A V ravil intensiivraviosakonnas 3 päeva jooksul. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 p 4 kohaselt võib tervisekahjustus olla eluohtlik kui sellega kaasneb äge hingamispuudulikkus, aga ekspert ei viita sellele ja ka kohus ei näe arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist, kas ainult äge hingamispuudulikkus ohustas kannatanu elu või miks ekspert leiab, et generaliseerunud düstoonia ohustas kannatanu elu. Kohtu hinnangul ei piisa üksnes sellest, kui ekspert on konkreetsel juhul tuvastanud isikul generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega. Ekspertiisiaktis tuleb ka põhjendada, miks kõnealune seisund ohustas kannatanu elu.
3. Teiseks on kohtu hinnangul akti eksperdiarvamuse punktid 4 ja 5 vastuolus tervisekahju tekke küsimuses. Kõnealuses ekspertiisiaktis on p-s 5 ekspert asunud seisukohale, et pärast haloperidooli tarvitamist tekkis AV eluohtlik seisund. Kuid ekspertiisiakti p-st 4 tuleneb, et diagnoositi A V mürgistus haloperidooli ja kvetiapiiniga. Kohtu hinnangul ekspertiisiakti alusel ei ole võimalik ühiselt aru saada, kas A V eluohtlik seisund tekkis pärast haloperidooli tarvitamist või pärast nii haloperidooli kui ka kvetiapiini tarvitamist. Selgusetuks jääb, miks on ekspert arvanud, et eluohtlik seisund tekkis pärast haloperidooli tarvitamist, kui mürgistus on tekkinud pärast nii haloperidooli ja kui ka kvetiapiini tarvitamist. Ekspertiisiaktist ei ole võimalik teha ühest järeldust, mis kinnitaks, et A V tekkis eluohtlik seisund just pärast haloperidooli tarvitamist, nii nagu J. Suvorovi süüdistuses märgitud.
4. Lisaks eelpoolnimetatule sisaldab akt nr 23E-AOX0064 ka ebatäpsusi. Nimelt aktist nähtub, et ekspertiisiks esitati muuhulgas A V, A D, A E patsiendikaardid ja statsionaarsed epikriisid, kuid ekspertiisi lähteandmetes on käsitletud ainult nimetatud isikute suhtes koostatud SA IdaViru Keskhaigla patsiendikaardid. On tähelepanuväärne, et arvestas ekspert ekspertiisi põhjendavas osas A. V statsionaarses epikriisis olevate andmetega, et esines 25.01.2023 A V XXX, mis vajas A. V üleviimist intensiivraviosakonda, kus düstooniline hoog kordus, mistõttu viibis A V ravil intensiivraviosakonnas 3 päeva jooksul (KoTo, tõendite köide II, tl 36-39). Ekspertiisi akti p-de 4 ja 5 kohaselt tegemist on patsiendikaardi andmetega. Nimetatud andmed SA Ida-Viru Keskhaigla Patsiendikaardis nr. 23-011007 (KoTo, tõendite köide II, tl 30-31) aga puuduvad ja eksperdi väide, et järeldus on tehtud patsiendikaardi alusel ei ole kohtu hinnangul korrektne.
5. Riigikohus on korduvalt pööranud tähelepanu ekspertiisiaktile kehtestatud nõuetele, mida tuleb järgida, aga mida pole antud juhul tehtud (vt RKKKo 3-1-1-32-09, p 8.2, samuti 3-1-18216, 1-15-6223/49, jne). Vastavalt KrMS § 107 lg 1 p 10 tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt esitada ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu eksperdiarvamuse kujunemiseks vajaliku kirjeldus. Ekspertiisiakt nr 23E-AOX0064 ja selles sisalduvat arvamust on puudustest hoolimata võimalik tõendina käsitleda, kuigi osa selles sisalduvaid arvamuslikke järeldusi on põhjendamata ja ekspertiisiakt nende osas vastuoluline. Sellistes osades (p 4 ja p 5 ) ei ole eksperdi arvamus usaldusväärne ja kohus ei tugine sellele.
6. Lisaks ekspertiisiakti 23E-AOX0064 endale, kus eksperdi arvamus on osaliselt põhjendamatu ja vastuoluline, on veel mitmeid muid tõendeid, mis seavad kahtluse alla, kas ainult haloperidooli tarvitamise pärast A V eluohtlik seisund tekkis ja kas seda on kuidagi võimalik seostada just J. Suvorovi tegevusega. 27 1-23-3952
7. A V andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 23 ja 24.01.2023 tema tarvitas nii haloperidooli kui kvetiapiini. Kannatanu sõnul pärast tablettide tarvitamist oli tal selline tundetu seisund, ta oli unine, ähmane, aga paha ei olnud algusest peale. Alles järgmisel päeval hakkas kehas justkui midagi valesti pihta. Ka tunnistajate A E ja A D ütluste kohaselt tekkisid neil kõigil sümptomid alles 25.01.2023, kui nad hakkasid palju vett jooma. Seega saab eelnevast järeldada, et ajavahemikul õhtust 23.01.2023 kuni hommikuni 25.01.2023 ei tekkinud A V eluohtlikku seisundit. Lisaks sellele nähtub A. V väljavõttest haigusloost määratud ravi osas (KoTo, tõendite köide II, tl 21-22), et psühhiaater määras talle alates 24.01.23 raviks - flux (fluoksetiin) 20 mg hommikul, mida ravilehe alusel tarvitas A. V 25.01.2023 kell 09.
8. Ka A. V ütluste kohaselt hakkas ta depressiooni vastu tarvitama noortekodus fluoksetiini. Ravim on talle välja kirjutatud psühhiaatri poolt ja selle võtmine oli kasvatajate poolt järelevalve all. Haloperidooli infolehest aga nähtub, et nt fluoksetiin võib mõjutada haloperidooli toimet (KoTo, tõendite köide II, tl 77).
9. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestadas asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas on KrMS § 7 lg 3 tähenduses kõrvaldamata kahtlus selles küsimuses, kas pärast haloperidooli tarvitamist tekkis A V eluohtlik seisund. Kohtu arvates pole tõsikindlalt välistatud, et võis olla mingeid muid põhjuseid, mis sellise eluohtliku seisundi tingisid. Ekspertiisiaktis puuduvad argumendid ja kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ühemõtteliselt sellise kohtu arvamuse ümber. Seega kohtu hinnangul süüdistatava käitumine, et tema andis haloperidooli A. V ei ole saabunud tagajärjega (raske tervisekahjustuse tekitamisega) naturalistliku kausaalsuse (põhjuslikkuse) kaudu ilmselgelt seotud. Nagu ülal öeldud, ei võimalda eksperdi arvamus teha ühest järeldust, et just haloperidooli tarvitamise tagajärjel tekkis eluohtlik seisund nii nagu on süüdistuses märgitud. Kuna põhjuslik seos J. Suvorovi tegevuse ja A. V elule tekitatud ohu vahel on

§ 119

oluline objektiivse koosseisu tunnus, siis puudub antud juhul

§ 119kuritegu ja vastavalt Kr

MS § 309 lg-le 2 tuleb J. Suvorov selle paragrahvi järgi kvalifitseeritavas teos õigeks mõista. 100. Vaatamata eeltoodule peab kohus vajalikuks peatuda veel järgneval. Kohtu hinnangul isegi kui eelnevaga mitte nõustuda ning jaatada põhjuslikku seost, oleks J. Suvorovi kriminaalvastutus

§ 119ikkagi välistatud.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et saabunud tagajärg pole toimepanijale inkrimineeritav juhul, kui kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve. Tegemist on n-ö enesekahjustamisega, mille puhul pole alust karistusõiguslikuks sekkumiseks (vt nt RKKK 3-1-1-23-13 p 6).

1. Kannatanu A V ütluste kohaselt oli ta ravimitest (haloperidool ja kvetiapiin) teadlik, et tegemist on tablettidega, mis on ettenähtud psüühikahäirega inimestele, et nendest tablettidest on narkojoobele sarnane seisund. Kannatanu on andnud ütlusi, et süüdistatav talle ütles, et haloperidooli õige doseering on üks tablett. A V kinnitas, et Jan Suvorov ütles talle, te haloperidool on ohtlik tarvitamiseks, kui võtta rohkem kui üks tablett, siis võib paha toime olla. Seega kannatanu mõistis, et tablettide tagajärjeks võib tekkida vahetu oht tema elule. A V tegi antud informatsiooni valguses teadliku valiku tarvitada 10 tabletti haloperidooli ja 2 kvetiapiini. Kannatanu käitus vabatahtlikult ja teadlikult enesekahjustamisena, mis välistab tagajärje omistamise süüdistatavale. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on toonitatud, et individuaalsete õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise isiku enda poolt on võimalik ning see võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele, kuid selle eelduseks on ohvri käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus (vt ka RKKK nr 3-1-1-60-10, p 17.2).
2. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et A V esinenud väidetav eluohtlik seisund ei ole põhjuslikult seotud süüdistusaktis kirjeldatud Jan Suvorovi tegevusega, s.o kannatanule haloperidooli üleandmisega. Puuduvad tõsikindlad tõendid, et selle tegevusega J. Suvorov 28 1-23-3952 põhjustas A V eluohtliku tervisekahjustuse. Samuti asus kohus seisukohale, et J. Suvorovi kriminaalvastutust tuleks eitada isegi juhul, kui põhjuslik seos oleks tuvastatud. Tagajärje omistamise J. Suvorovile välistab kannatanu enda ebakohane käitumine ning oma õigushüvede ohtu asetamine ehk teadlik eneseohustamine. V Süüdistus

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi 103.

Јаn Suvorovile on esitatud süüdistus varguses kokku viies episoodis. Varguste toimepanemine on igas episoodis tõendatud ning sellele ei ole vastu vaielnud ei süüdistatav ise ega tema kaitsja. Kohus asus seisukohale, et on põhjendatud Јаn Suvorov süüdi mõista süüdistuses toodud ajal ja kohas viies võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Kohus järgnevalt toob iga kuriteoepisoodi puhul eraldi välja, miks ta leiab, et Јаn Suvorov on süüdi süüdistuses toodud ajal ja kohas toime pandud varavastase süüteo toimepanemises. Episood 25.02.2023, kannatanu M OÜ

1. Süüdistatav Jan Suvorov tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos (KoTo II kd, lk 28-90). Tema ütluste kohaselt pani ta varguse toime rahapuuduse tõttu. Jan Suvorovi süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele veel tunnistaja A O ütlusted (KoTo, I kd, tl 82-83 pö). Tunnistaja avaldas, et ta on ettevõtja ja partner M OÜ-s. OÜ-s on mitu toitluskohta ja ta juhib neid, kaasa arvatud kohvik, kus on vargus toime pandud. Kohvik asub Tallinnas, Tondiraba pargis, aadressil XXX.
2. aastal talve lõpus või kevade alguses toimus selles kohvikus vargus. Umbes kell 6.00 hommikul sai tunnistaja läbi rakenduse telefoniteave, et on häire (sissetungimine). Jõudes kohale oli näha, et aken oli sisse murtud väljastpoolt. Oli näha, et rahamündid on põrandal laiali, rahasahtel ehk rahakassa sahtel on ka lahti murtud. Tunnistaja näitas politseile videosalvestust, kus on näha, kuidas oli sisse murtud ja raha korjatud. Kassades oli alati vaheraha umbes 150-200 eurot. Samuti võttis varguse toimepanija kaasa kaks tahvelarvutit. Ühe tahvliarvuti hind on 200-300 eurot. Uue rahasahtli hinnaks on 65 eurot. Selle vargusega tekitatud kahju ei ole hüvitatud. Kohvik on kindlustatud, kuid kahju kindlustusselts ei ole hüvitanud.
3. Lisaks sellele tõendavad Jan Suvorovi tegu sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide I, tl 50-101), millega vaadeldi „Tondiraba kohvik“. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kohviku tagaküljel on kolm pikka maani akent. Keskmine aken on kolmeosaline ja keskmine aknaraam on avatud asendis. Keskmise aknaraami (vasakpoolsel osal) on murdmisriista süvendjäljed kolmes osas. Aknaraamil on pindmised värvikahjustused. Teenindusleti kõrval on ligipääs leti taha ja selle juures on põrandal maas mündid. Teenindusleti taga on avatud asendis kassasahtel, millel on kahjustused. Kassasahtlis on mündid.
4. Süüdistatava käitumine on jäädvustatud kohviku turvakaamera salvestistele. Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 102-112) on näha, et 25.02.2023 kell 05:57:11 tuli meesterahvas kohviku sissepääsu juurde. Meesterahval on lisaks seljas seljakott ja silindri kujuline ese. Meesterahvas tuleb kohviku klaasist seina juurde, katsub seda ja seejärel vasaku käega otsib midagi seljakotist. Ta võtab seljakotist välja hallikat värvi pikliku riista ning hakkab toimetama. Kell 06:01:32 meesterahvas siseneb kohvikusse. Kohviku sees tuleb meesterahvas leti juurde. Kell 06:01:52 meesterahvas püüab midagi teha sahtliga, mis asub leti sees. Peale seda isik võtab uuesti välja pikliku välimusega riista ja hoides seda käes proovib midagi teha sahtliga. Kell 06:03:16 meesterahvas võtab välja veel ühe hallikat värvi pikliku välimusega riista ja seejärel juba kahe riista abil tegeleb sahtliga. Kell 06:04:08 meesterahvas avab sahtli ja võtab 29 1-23-3952 midagi avatud sahtlist. Kell 06:04:42 meesterahvas võtab leti alumisest riiulist valget värvi, musta ekraaniga eseme ja hoides seda käes kell 06:04:56 väljub kohvikust.
5. Seda, et ühe iPadi hind on 299,99 eurot kinnitab ostuarve nr A21-1068085 (KoTo, tõendite köide I, tl 44-45). Ostuarve kohaselt ostis 10.05.2021 M OÜ A AS-lt 40 tk iPad MYL92HC/A (8 GEN) summas 14399,60 eurot (koos käibemaksuga 20%). Ühe iPad hind on 299,99 eurot. M OÜ (juhatuse liige A Z) esitas Jan Suvorovi vastu hagiavalduse summas 807,98 eurot (KoTo, tõendite köide I, tl 113).
6. Eeltooduga on tõendatud, et Jan Suvorov täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu, kuna tungis ta 25.02.2023 kella 05.56 – 06.05 ajal „Tondiraba kohvik“ kohvikusse asukohaga XXX ning võttis sealt 2 tk iPad tahvelarvutit maksumusega 299,99 eurot ühe iPadi eest. Ta lõhkus kassaaparaadi ning võttis selt sularaha 148 eurot. Oma teoga tekitas Jan Suvorov kannatanule M OÜ-le varaline kahju summas 807,98 eurot. Episood 26.03.2023, kannatanu A1M OÜ
7. Jan Suvorov tunnistas kohtuistungil oma süüd ning seletas, et pani vargused toime rahapuuduse tõttu. Kohtu küsimustele selgitas Jan Suvorov, et varguste episoodides, kus on videosalvestustel teda näha tegutsemas koos teiste inimestega, et need inimesed ei ole vargustega seotud (KoTo II kd, lk 28-90).
8. 26.03.2023 varguse objektiivse koosseisu realiseerimist Jan Suvorovi poolt tõendab eelkõige A OÜ avaldus (KoTo, tõendite köide I, tl 29), mille kohaselt 26.03.2023 kell 11.32 – 11.47 tulid kaks meesterahvast kauplusesse asukohaga A. Tiimanni 1C, Narva linnas. Üks nendest võttis korvi ja läks alkoholiosakonda. Seal pani ta korvi kaks pudelit Jägermeistrit ning läks poe teise osakonda, kus meesterahvas nokamütsiga peitis kaks pudelit Jägermeistrit oma kotti ja lahkus poest, teine meesterahvas jäi kauplusse ja ostis gini. Kahju on 71,98 eurot.
9. Kannatanu A OÜ esindaja R L (KoTo I kd, tl 95 pö-96 pö) seletas kohtuistungil, et töötab A OÜ valvekeskuses ning tema ülesannete hulka on varguste tuvastamine ja avalduste esitamine. Ta tunneb Jan Suvorovit tööalaselt seoses vargustega. 26.03.2023 kella 11 ajal varastas Jan Suvorov koos teise meesterahvaga kaks pudelit 1,75 l Jäägermeistrit. Ühe pudeli maksumus on 35,99 eurot. Veel 15.04.2023 oli kaks varguse episoodi Sillamäe A1000 marketis asukohaga Viru pst 2D. Esimese ja teise varguse vahel on möödunud 10-20 minutit. Esimesel korral varastas ta ühe pudeli Jäägermeister hinnaga 15,99 eurot. Teisel korral käis ta vargil koos naisterahvaga ja varastas 0,5 liitrit energiajooki Dünamiit maksumusega 0,85 eurot. Hagiavaldus on esitatud seoses kolme episoodi vargustega, mis on toimunud 26.03.2023 ja 15.04.
10. Kannatanu esindaja toetas tsiviilhagi summat 94,82 eurot ning palus välja mõista tsiviilhagi Jan Suvorovilt.
11. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide I, tl 3035), millest nähtub, et vaadeldavaks objektideks on CD plaat 15 videosalvestistega, mis on tehtud Narvas, Soldina 1C paigaldatud turvakaameratega. Videosalvestusel on kajastatud, et 26.03.2023 kell 11:32:28 astub meesterahvas kaupluse saali sisse. Tal on heleda värviga nokamüts peas, musta värvi kapuutsiga jope seljas, mustad püksid ja mustad saapad jalas. Samuti isikul on musta värvi kott üle vasaku õla. Kell 11:44:32 meesterahvas võttis pudeli ja pani teise isiku ostukorvi ja samal ajal võtab turvaelemendid ära. Kell 11:44:42 meesterahvas võtab pudelit riiulilt, võtab turvaelemendi ära ning jälle paneb pudeli ostukorvi. Kell 11:45:54 meesterahvas koos tundmatu meesterahvaga peatuvad kaupluse riiulite vahel ning seejärel meesterahvas võtab pudeleid ostukorvist ning paned neid kotti. Kell 11:47:14 meesterahvas möödus kassa ning ei maksnud kaupade eest. 30 1-23-3952
12. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Jan Suvorov täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu, kuna ta 26.03.2023 kell 11.32 – 11.47 võttis kauplusest A100Market asukohaga aadressil A. Tiimanni 1C, Narva A OÜ-le kuuluva vara – 2 pudelit „Jägermeister“ 1,75 l maksumusega 35,99 eurot ühe pudeli eest, lõpetades senise valdaja valduse ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades A OÜ-le varalist kahju summas 71,98 eurot. Episood 15.04.2023 kell 16.38 – 16.42, kannatanu A OÜ
13. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele ka kannatanu A OÜ esindaja R L (vt otsuse p 111) ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 26-28) nähtub, et vaadeldavaks objektideks on DVD plaat, kus on kaks kausta videosalvestistega seoses toimepandud vargustega kauplusest A100Market asukohaga Viru pst. 2, Sillamäe 15.04.2023 kell 16.42 ja kell 17.
14. Videosalvestuste vaatlemisel on näha, et 15.04.2023 kell 16.38 astus kauplusse sisse Jan Suvorov, kes suundus jookidega osakonda. Kell 16.42 võttis Jan Suvorov riiulilt purgi ja peitis põue. Seejärel suundus Jan Suvorov kassa juurde ja kell 16.42 väljus müügisaalist jättes kauba eest maksmata.
15. 15.04.2023 varguse toimepanemist Jan Suvorovi poolt tõendab ka A OÜ avaldus (KoTo, tõendite köide I, tl 24-25), mille kohaselt 15.04.2023 kell 16.38 – 16.42 tulid poodi asukohaga Viru pst. 2, Sillamäe meesterahvas (seljas musta värvi riided ja seljakott) noore naisterahvaga (seljas musta värvi riided ja valged tossud). Alkoholi osakonnas võttis naisterahvas ühe pudeli „Jägermeister“ 0,7 l ja pani selle endale joppe. Meesterahvas võttis ühe purgi energiajooki „Dünamiit“ 0,5 l ja pani selle endale joppe. Siis möödusid kassadest ning väljusid poest toote eest tasumata.
16. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Jan Suvorov täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu, kuna ta 15.04.2023 kell 16.38 – 16.42 võttis kauplusest A1000Market asukohaga aadressil Viru tn 2, Sillamäe A OÜ-le kuuluva vara – 1 purgi energiajoogit „Dünamiit“ maksumusega 0,85 eurot (sh 0,10 eurot pant), lõpetades senise valdaja valduse ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades A OÜ-le varalist kahju summas 0,85 eurot. Episood 15.04.2023 kell 17.05 – 17.06, kannatanu A OÜ
17. Jan Suvorovi süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele veel kannatanu A OÜ esindaja R L (vt otsuse p 111) ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll. Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 20-23) nähtub, et vaadeldavaks objektideks on DVD plaat, kus on kaks kausta videosalvestistega seoses toimepandud vargustega kauplusest A100Market asukohaga Viru pst. 2, Sillamäe 15.04.2023 kell 16.42 ja kell 17.
18. Videosalvestuste vaatlemisel on näha, et 15.04.2023 kell 17.05 astus kauplusse sisse Jan Suvorov, kes suundus jookide müügiosakonda. 15.04.2023 kell 17.06 võttis Jan Suvorov alkoholi pudeli ja peitis põue. Seejärel suundus Jan Suvorov kassa juurde ja kell 17.06 väljus müügisaalist jättes kauba eest maksmata.
19. 15.04.2023 varguse toimepanemist Jan Suvorovi poolt tõendab ka A OÜ avaldus (KoTo, tõendite köide I, tl 18-19), mille kohaselt 15.04.2023 kell 17.05 – 17.06 sisenes poodi asukohaga Viru pst. 2, Sillamäe meesterahvas, seljas oli musta värvi riided ja seljakott. Alkoholi osakonnas võttis ta ühe pudeli „Jägermeister“ 1 l, pani selle endale joppe, möödus kassadest ning väljus 31 1-23-3952 poest toote eest tasumata. Kahju on 21,99 eurot.
20. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõ