← Eesti

3-24-3130/40

Obsah (7)§ 235§ 55§ 201§ 178§ 114§ 2§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3130 Haldusasi F.Q kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise väljamõis

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav

§ 235lg 1, § 119 lg 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. F.Q (kaebaja) esitas
  2. septembril 2024 Tallinna Vanglale avalduse (dtl 29) mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks 230 eurot. Avalduse kohaselt ei võtnud vangla ladu vastu kaebajale Saksamaalt saadetud raamatuid ja brošüüre, mis saadeti seejärel kaebaja emale. Samuti palub kaebaja laol ära tuua tema
  3. 3-24-3130 raamatud, brošüürid, pühakirjad, ikoonid, ristid, palvehelmed ning vangla poolt vastu võetud 23 raamatut. Viru Vangla (kes esindas haldusmenetluses Tallinna Vanglat – vt Viru Vangla
  4. detsembri
  5. a vastus, dtl 27-28) jättis
  6. novembri
  7. a vastusega nr 537/24/1117-2 (dtl 3-4) kaebaja avalduse rahuldamata.
  8. Kaebaja esitas
  9. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 8-10) Tallinna Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kokku 530 eurot. Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist ja menetlusabi määramist riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  10. Kohus jättis
  11. detsembri 2024 määrusega (dtl 39-42) kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu 15,9 eurot tasumiseks. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse. Kohtumäärus jõustus
  12. jaanuaril
  14. Kaebaja on esitanud mitmeid taotlusi kaebuse muutmiseks (s.o
  15. jaanuaril 2025,
  16. jaanuaril 2025,
  17. veebruaril 2025,
  18. veebruaril 2025) ja tasunud riigilõivu 15,9 eurot (
  19. detsembril 2024) ja 22,5 eurot (
  20. märtsil 2025).
  21. Kaebaja esitas
  22. märtsil 2025 riigilõivu tasumise tähtaja ennistamise taotluse (dtl 121-123), kuna riigilõiv oli tasutud üks päev pärast tasumise tähtaega. Samuti soovis kaebaja veelkord suurendada kahju hüvitamise nõuet 2500 euro võrra ning märkis, et soovib määrata lõplikuks kahju hüvitise summaks 4380 eurot. Samuti palus kaebaja vabastada teda riigilõivu tasumisest. Lisaks taotles ta kaebuse muutmist.
  23. Kaebaja esitas
  24. märtsil 2025 korduva riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse makstud riigilõivude tagastamiseks (dtl 134-136).
  25. Tallinna Halduskohus jättis
  26. aprilli
  27. a määrusega muu hulgas F.Q korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse 50 euro suurust riigilõivu puudutavas osas rahuldamata (resolutsiooni p 2). 8.
  28. Kohus jättis
  29. detsembri
  30. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Praeguseks ei ole riigi õigusabi taotluse lahendamise asjaolud muutunud. Kaebaja on üksnes suurendanud kahju hüvitamise nõuet, kuid see ei anna alust riigi õigusabi määrata (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kaebaja korduv taotlus jäi läbi vaatamata (

§ 55lg 3).

8.

  1. Kaebaja on esitanud mitmel korral taotluse suurendada kahju hüvitamise nõuet. Kohus selgitas, et kui kaebaja suurendab kahju hüvitamise nõuet, tuleb suurendatud nõude pealt tasuda täiendavalt riigilõivu. Kokku on kaebaja suurendanud nõuet 4140 eurot (
  2. veebruari
  3. a avaldusega 600 eurot,
  4. veebruari
  5. a avaldusega 1040 eurot,
  6. märtsi
  7. a avaldusega 2500 eurot), kuid
  8. märtsi
  9. a avalduses märkinud, et soovib lõplikuks kahju hüvitamise nõude suuruseks määrata 4380 eurot. Kohus arvestas hiliseimat avaldust, mille kohaselt soovib kaebaja kokku nõuda kahju hüvitist 4380 eurot. 8.
  10. Kuna kaebuse nõude suurust on muudetud ning kahju hüvitise nõudele 1280 eurot on lisandunud 3100 euro suurune nõue, tuleb sellelt täiendavalt tasuda ka riigilõivu. Kinnipeetava isiku maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi 2

(5)3-24-3130 vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Riigikohtu üldkogu
  1. aprilli
  2. a otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 p 51 kohaselt ei ole kulutused toidule, riietele jne vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinnipeetavate isikute puhul eeldada, et igakuised kulutused umbes 5% ulatuses töötasu alammäärast on vältimatud ja neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri
  4. a määruse nr 87 „Töötasu alammäärakehtestamine“ § 1 kohaselt on
  5. a töötasu alammäär 886 eurot. Seega võib eeldada, et kinnipeetava puhul on vältimatud 44,3 euro eest tehtavad kulutused ühes kuus. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt ajavahemiku
  6. novembri 2024 kuni
  7. märtsi 2025 (dtl 130-133) kohta nähtub, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu sissetulek on olnud 1016 eurot, millest vastavalt Riigikohtu
  8. aprilli
  9. a otsusele asjas nr 3-3-1-35-15 kuulub mahaarvamisele vältimatu kulu 177,2 eurot (4 × 44,3), nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud ülekanded (kokku 683,2 eurot) ning elektri eest tasutu (kokku 11,48 eurot). Kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud 2-kordne keskmine 1 kuu sissetulek on seega 72,06 eurot [(1016 – 177,2 – 683,2 – 11,48) ÷ 4 × 2]. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kaebaja esitatud 3100 euro suuruse täiendava kahju hüvitamise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu kokku 93 eurot. 8.
  10. Kaebaja ei ole täielikult maksejõuetu ja tema täielik vabastamine riigilõivust ei ole põhjendatud. Kaebaja on sissetulekutest nähtuvalt võimeline tasuma riigilõivu osaliselt, s.o summas 50 eurot. Selles osas jättis kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustas teda tasuma riigilõivu 50 eurot. Seda summat ületavas osas vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest. Kuna kaebaja ei ole täielikult maksejõuetu ning ei ole põhjendatud terves ulatuses menetlusabi anda, siis on kaebaja taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks alusetu ning kohus jättis selle tähelepanuta. KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  11. F.Q soovib
  12. aprilli
  13. a määruskaebuses, mida täiendas
  14. aprillil 2025, riigi õigusabi ja menetlusabi andmist. 9.
  15. Riigi õigusabi andmine on kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Ta taotleb riigilõivu tasumisest täielikku vabastamist ja juba tasutud riigilõivude tagasimaksmist enda vangla vabakasutuskontole. Kaebaja ei saa nii suurt summat riigilõivu söögi, elektri ja koopiate tegemise arvelt tasuda ning peaks selleks kelleltki raha laenama, kuid kelleltki laenata ka ei ole. Raha, s.o 300 eurot, mis on 3 kuu jooksul vangla kontole laekunud, on laenatud kolmandate isikute käest. Laekunud 300 eurost saab kaebaja enda kasutusse 30%, s.o 90 eurot. Kaebaja kontojääk on 4,65 eurot ja see on broneeritud 7 euro ulatuses koopiate tegemiseks. Kaebaja on kolmandatele isikutele võlgu ligi 4000 eurot, kuna nad on toetanud teda rahaliselt vanglas olemise ajal ja tasunud tema võlgnevusi, et kaebaja ei jääks ilma oma korterist. Kaebajal endal puuduvad vahendid, et millegi eest tasuda. Kaebaja palub osutada riigi õigusabi ja menetlusabi, kuna tal puuduvad rahalised vahendid ja juriidiline haridus enda esindamiseks Riigikohtus. Riigikohtusse pöördumiseks vajab kaebaja esindaja abi. Kaebaja ei ole saanud end edukalt esindada meditsiini valdkonda 3
(5)3-24-3130 puudutavates küsimustes, kuna vangla on avaldanud tema kohta ebaõiget materjali, mis seab tõe kahtluse alla, sest vangla soovib vastutusest vabaneda. Kaebaja vajab advokaati, kes aitaks valdavalt koostada määruskaebust praeguses vaidluses ja/või kassatsioonkaebust, sest kaebajal puudub hetkel võimalus üksi hallata nii suurt hulka infot ja kohtuasjade sisu. Kaebaja palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23-30 alusel kohtuniku taandada, kuna kohus on erapoolik, sest ei ole kaebajale määranud advokaati tema õigushüvede kaitseks. 9.
  1. Vangla ei ole kohtule edastanud kirja, mis sisaldas avaldust vangla poolt hävitatud trükiste kohta, mida kaebaja soovis saata tuttavatele ja õele. Kaebaja palub seetõttu muuta ja suurendada nõutavat hüvitise summat kokku 1013 euro võrra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  3. Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

  1. Kaebaja kordab määruskaebuses taotlust määrata talle riigi õigusabi. Ringkonnakohus selgitab, et siinses haldusasjas on see küsimus lõplikult otsustatud Tallinna Halduskohtu
  2. detsembri
  3. a määrusega, mis jõustus
  4. jaanuaril
  5. Seega jättis halduskohus kaebaja samadel asjaoludel esitatud riigi õigusabi taotluse põhjendatult

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

Jõustunud määrust selle kohta, kas kaebajal on alust saada menetlusabi, saab kahtluse alla seada üksnes teistmismenetluses (

§ 178

lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva menetlusabi taotluse esitamisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

  1. novembri
  2. a määrus nr 3-24-1141, p 13;
  3. septembri
  4. a määrus nr 3-24-625, p 12;
  5. märtsi
  6. a määrus nr 3-25-2, p 16).
  7. Määruskaebuses taotleb kaebaja riigi õigusabi ka Riigikohtusse pöördumiseks ning praeguses asjas määruskaebuse esitamiseks.

§ 114

lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Seega juhul, kui kaebaja taotleb riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks, tuleb tal esitada menetlusabi taotlus Riigikohtule. Kõnealuse määruskaebuse esitamiseks kaebaja riigi õigusabi ei vaja, kuna tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega ning ta on juba suutnud esitada ringkonnakohtule tähtaegse määruskaebuse ja taotlused, mida ta peab vajalikuks. Kaebaja on riigi õigusabi taotluses ka ise märkinud, et vajab riigi õigusabi peamiselt selleks, et tal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mille haldamisega ta üksi toime ei tule. See asjaolu aga ei saa olla aluseks riigi õigusabi andmisele. Kohtul on uurimisprintsiibist (

§ 2

lg-d 4 ja 5) tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel omal algatusel tõendeid koguda. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja taotlus Tallinna Halduskohtu

  1. aprilli
  2. a määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks jääb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahuldamata.
  3. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja ei ole täielikult maksejõuetu ja tema täielik vabastamine riigilõivust ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus soostub halduskohtuga, et kaebaja on sissetulekutest nähtuvalt võimeline tasuma riigilõivu osaliselt, s.o 50 eurot. Kaebaja küll selgitab, et tema sissetulek seisneb pelgalt kolmandatelt isikutelt 4

(5)3-24-3130 saadud laenudes, kuid see asjaolu ei väära kohtu eeltoodud seisukohta. Nagu halduskohus vaidlustatud määruses põhjendas, tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole. Kuna kaebaja ei ole täielikult maksejõuetu ning ei ole põhjendatud terves ulatuses menetlusabi anda, on alusetu kaebaja taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks, mistõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et see taotlus tuli jätta tähelepanuta. 15. Määruskaebusest saab ringkonnakohus aru selliselt, et kaebaja on esitanud taotluse kohtunik Reelika Linnu taandamiseks, sest halduskohus ei rahuldanud tema riigi õigusabi taotlust, millest kaebaja järeldab, et kohus on erapoolik.

§ 13lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes Ts

MS § 23 – §

  1. Taandamise avaldus esitatakse vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et Tallinna Halduskohtu kohtunik ei ole haldusasja menetluses erapooletu, võib ta esitada kohtuniku taandamise avalduse Tallinna Halduskohtule.
  2. Määruskaebuses ei saa kaebaja asuda halduskohtule esitatud kaebust muutma. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.