) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema 4 arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Hageja I osas peab kohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et kuni tema täisealiseks saamiseni, oli ka tema
Kuna vanematel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülalpidada, siis ei vabane alaealise lapse vanemad oma ülalpidamiskohustuse täitmisest üksnes asjaolul, et alaealine teenib ka ise sissetulekut. Alaealine ei ole kohustatud ennast ise ülal pidama. Seega kostja vastuväide, et hageja I käis alaealisena tööl, ei vabasta kostjat oma ülalpidamiskohustuse täitmisest.
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hagejate seaduslik esindaja on nii hagiavalduses kui ka 10.01.2025 toimunud eelistungil kinnitanud, et laste emale laekub nii lapsetoetus, kui ka lasterikka pere toetus (dtl 154, 00:04:45). Elatise suuruse arvestamisel on hagejad nimetatust ka lähtunud ning seega ei ole kostja vastuväited seoses hagejate emale laekuvate toetustega asjakohased. Sellest tulenevalt on miinimumelatise suuruseks hageja I osas alates hagiavalduse esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o 07.11.2024) 250,22 eurot kuus, hageja II osas 250,22 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2025 ja 264,24 eurot kuus alates 01.04.2025 ning hageja III osas 240,22 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2025 ning 254,24 eurot kuus alates 01.04.2025 (kasutatud elatiskalkulaatorit). 8.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hagejad võivad kostja juures tulevikus viibida. Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise kohta või vanematevaheliste vastavate kokkulepete olemasolu kohta. Kostja poolt kohtule esitatud kirjavahetus vastavaid kokkuleppeid ei tõenda (dtl 41-72, 111-117, 205-225). Samuti ei kinnita viidatud kirjavahetus, kostja poolt esitatud fotod (dtl 74-89) ega ka kolmandate isikute avaldused kohtule (dtl 102-104), et hagejad oleksid viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Samas saab kohus lugeda hagejate poolt iseenesest omaksvõetuks, et hageja I ja II on viibinud 2024 aastal kostja juures juulis 11 päeva, augustis 14 päeva ja septembris 10 päeva (dtl 269). 6 Arvestades aga, et hagi on esitatud 13.08.2024 ning hagejad ei ole viibinud alates sellest ajast keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus kostjaga (kohus arvestab ka, et pooltel puudub kindlaksmääratud suhtluskord ja vastavad kokkulepped), siis ei saa kohus edasiulatuva nõude puhul elatist
Kohus saab vähendada elatise suurust arvestades nimetatud päevade arvuga üksnes hagejate tagasiulatuva nõude osas. 9.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema igakuised kulud on sissetulekust suuremad. Kostja on oma 27.01.2025 esitatud dokumendis välja toonud, et tema keskmise sissetulek on 2067,02 eurot kuus ning igakuised väljaminekud 2107,36 eurot, s.h autoliising 397,13 eurot, kütus 196,93 eurot, telefonikulu 21,10 eurot, üür- ja kommunaalkulud 992,20 eurot ning toit ja muud igapäevased kulud 500 eurot. Iseenesest loeb kohus tõendatuks, et jaanuaris 2025 on kostjal olnud kohustus tasuda xxx AS-le seoses autoliisinguga 397,13 eurot, xxx AS-le 196,93 eurot, xxx AS-le 21,10 eurot ning korteri üüri ja kommunaalkulude eest 975,20 eurot (dtl 167-170). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kostja saab valida, kas ja millise hinna eest endale autot liisida või korterit üürida ning suuremate kohustuste võtmisel tuleb kostjal arvestada ülalpidamiskohustuse olemasoluga. Kuigi iseenesest ei saa pidada eluasemekulusid ebavajalikuks, siis peab kohus arvestama, et vastavad kulud tuleb jagada kostjaga koos elavate inimestega (10.01.2025 eelistungil on kostja lepinguline esindaja märkinud, et kostjal on elukaaslane; dtl 158, 00:51.30). Samuti märgib kohus, et kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx (dtl 336-337). Seega jääb arusaamatuks ka elukoha üürimise vajadus. xxx AS-i arvest nähtub aga peale kütuse kulu ka tubakatoodete ja toidukaupade kulu ca 31 euro ulatuses. Muude igapäevaste kulude olemasolu ei ole aga kostja tõendanud. Kohus loeb iseenesest usutavaks, et teatud kulud toidule, hügieenile jms igakuiselt tekib. Samas tuleb kostjal ülalpidamiskohustuse olemasolu korral arvestada, kas, milliseid ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus on teinud kostja majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks päringu ka krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot ja investeerimiskontot SEB Pangas (dtl 282-293) ning arvelduskontot Swedbank AS-s, milledes vabad vahendid puudusid. Samas on tõendamist leidnud, et kostja igakuine sissetulek ületab 2000 eurot (dtl 227), kostja omab Tallinnas korteriomandit ning lisaks kuulub kostjale sõiduauto xxx (dtl 339). Seega ei saa kostjat pidada varatuks ning kohtu hinnangul on kostja võimeline tulenevalt ka oma sissetuleku suurusest hagejatele elatist miinimumsuuruses tasuma. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks
7 Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et üksnes võimalik halb majanduslik olukord ei ole elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 10. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejate nõue miinimumelatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni põhjendatud. 11. Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 hageja I kasuks 355,15 eurot, hageja II kasuks 355,15 eurot ja hageja III kasuks 340,96 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 8 Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejate seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole elatise saamiseks (dtl 12, 13). Seega on hagejad õigustatud nõudma elatist ka tagasiulatuvalt. Samas on hagejad ise menetluses kinnitanud, et juulis olid hageja I ja II kostja juures 11 päeva ja augustis 14 päeva. Hageja II osas oleks seega miinimumelatise suuruseks juulis 66,73 eurot ja augustis 16,69 eurot ning hageja II osas juulis 64,07 eurot ja augustis 16,02 eurot (kasutatud elatiskalkulaatorit). Seega on tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 põhjendatud hageja I osas 355,15 eurot, hageja II osas 73,73 eurot ja hageja III osas 70,79 eurot.
Seega tuleb elatis tasuda igakuiselt esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.