Obsah (10)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-47 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi C.

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Swedbank AS (hageja) esitas
2. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule hagi C.B (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX tulenev võlgnevus kokku 2221,14 eurot, millest põhiosa 2000 eurot, intress 169,52 eurot ja viivis 51,62 eurot ning viivis põhinõudelt (2000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
3. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust nr XX tulenev võlgnevus kokku 5760,69 eurot, millest põhiosa 5059,76 eurot, intress 490,60 eurot ja viivis 210,33 eurot ning viivis põhinõudelt (5059,76 eurolt) 15,9% aastas alates
4. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning teade on loetud kätte toimetatuks
2. märtsil
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaks laenulepingut, s.o
2. detsembril 2021 eraisiku platinum krediitkaardi kasutamise lepingu nr XX ja
3. juunil 2022 laenulepingu 2 nr XX . Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
4. Kohus leiab, et kostja avaldused lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldused sisaldasid kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
5. Lepingud nr XX ja nr XX sõlmiti vastavalt
6. detsembril 2021 ja
7. juunil 2022 ning lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määrad vastavalt 18,68% ja 16,95%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 25,76% ja 17,39% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordsed krediidikulukuse määrad, s.o 56,04% ja 50,85%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
8. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
9. Lepingu nr XX sõlmimise eel tuvastas hageja, et kostja töötas ning tema keskmine sissetuleku suurus koos komandeeringutasuga oli ca 1517 eurot. Krediidi väljastamise ajal oli kostjal krediidikohustus Swedbank AS-is lepingust nr XX kuumaksega ca 258 eurot. Väljaspool Swedbank AS-i kostjal krediidikohustused puudusid. Kogu limiidi kasutusele võtmisel oli lepingu suurim kuumakse ca 26 eurot. Igakuised maksimaalsed krediidikohustused olid koos lepingu suurima kuumaksega kokku 284 eurot, s.o ca 19% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Kostjal jäi pärast maksimaalsete krediidikohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks 1233 eurot, mis oli piisav kostja kontoväljavõttelt nähtuvate kulude (korter, side, internet) tasumiseks. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal maksehäired. Lepingu nr XX sõlmimise eel tuvastas hageja, et kostja töötas ja tema keskmine sissetuleku suurus koos komandeeringutasuga oli ca 1880 eurot. Kostjal olid kohustused Swedbank AS-i ees lepingust nr XX kuumaksega ca 258 eurot ja lepingust XX maksimaalselt kuumaksega ca 26 eurot. Väljaspool Swedbank AS-i kostjal krediidikohustused puudusid. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (ca 232 eurot) olid kokku ca 516 eurot, s.o ca 27,4% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Kostjal jäi pärast maksimaalsete krediidikohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks 1364 eurot, mis oli piisav kostja kontoväljavõttelt nähtuvate kulude (korter, side, internet) tasumiseks. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal maksehäired. Kohus ei ole eeltooduga tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
10. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
11. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 13. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

14.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3 Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 770 eurot. Muid menetluskulusid (nt esindajakulu) hagejal ei ole tekkinud. Neid ei nähtu ka toimiku materjalidest. Seega on hageja menetluskuluks riigilõiv 770 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 770 eurot. 15. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

16.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. märtsi 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 4